Ei!

Ma mõtlesin selle peale, mis sa ütlesid ja kuidas sa seda ütlesid. Ja ma mõtlesingi välja. Kaks tundi küll võttis, aga nüüd on mul vastus käes. Ja selleks oleks: ei! Ma ei taha! Mulle meeldib, mis on, kuidas on ja kuidas võib-olla olema hakkab. Mind ei huvita need prom-queen prince'id ega knights in shining armour. Ma olen väga rahul sellega, mis mul on. Pealegi... kõigil ju ei käi see nii kergesti. Samas ma võibolla kasutan seda ka lihtsalt ettekäändena. Pigem jah. Asi on toodud jälle pinnale, äratatud talveunest. Ja see tunne on nii hea, ma sain rääkida ja rääkida ja rääkida ja ma teeks seda veel! Ja enamasti on just need väiksed asjad, mis tegelikult loevad. Kas need rahalised väärtused on siis nii tähtsad? Ja miks? Miks 12 roosi või 24 roosi, miks mitte 1? Või siis hoopis tulp? Ja miks uhked kohad, kus end alati näidata? Miks üldse end koguaeg näitama peab? Kui tahetakse, siis märgatakse ka niisama. Nii palju mõttetuid küsimusi niipaljude mõttetute teemade kohta. Aga ma sain vähemalt vastus oma küsimusele. Ei!

Prints = Grinch?

Tundub, et maa tõmbub valgeks. Ema soov täitus. Kas minu soov ka täitub? Et siis hüva verivorstiaega ja palju toredaid... asjakesi ja inimesekesi teile kõigile. Ja.

Joobumine on nüüd ära toimunud, söögimine ka. Kaks joobumiselementi veel on, kuid nendega on aega. Mind ka kuhugi vana-aasta õhtul kutsutakse? Tundub, et meil Silluga on jälle see "a teie vä? kesteveel olete?"-periood. Tore tore. Vähemalt ma lõhnan nüüd nagu Christina Aguilera, seegi hea. Ja mul on kenad pruunid käekatted ning toredad mustad kaaned. Hõbedat on ka julmalt. Ja magusat. Ja kaarte. Ja süüa. Ja uus tekk! Ja Manni piparkook on veel alles :D. Uhh. Auto on ka! :P

Tõde ja õigus, valed ja ebaõiglus. Ilm on imelik. Viirukid teevad uniseks. Mäkk on ikka sama kallis, bensiin veel kallim. Nüüd ma tean, et ei tasu nii kaugele sellest putkast jääda. Miks ma alati arvasin, et Tartus on ka vanalinn? Mista on siis?

Natuke noorem. Käib küll.

Heute ist 14

Täitsa lõpp - ma tegingi ära. Siiamaani ei suuda uskuda, et see jant nüüd lõpuks läbi on. No mida ma ikka oskan muud öelda kui JIPPII!!

Taevaisa, aita!

Nii palju on juhtunud! Eve läheb minema("..aa jah, ja järgmine aasta mind ei ole, seega ma annan materjali uuele õpetajale" - "ee..."), Schlampe tuli lõpuks kapist välja("mina tahan küll küsida!") ja ma saan kohekohe 18("wiii")! Oi ma olen õnnelik. Aga ma olen väsinud ka. Hetkel mind seal ei ole. Schade. Ma mõtlesin, kas 2 tundi või kohv, dušš, internet ja magamine, siis... võite arvata, kumma ma valisin. Järgmine on alles... hiljem, palju hiljem. Midagi järgi mul pole vastata - järgmine reede on vaba. Siis talli jõulupidu ja minu sünnipäevapidu ja siis Tallinn... oeh, kiireks läheb. Aga vähemalt on pidevalt midagi teha! ;)

Ma usun endasse, ma tean, milleks ma võimeline olen. Ma saan sellega hakkama.

Ma olen NIIIII unine |-) Mai tea, kui ma praegu matas peaksin olema.

Hilarious. Not

Funny, I can still smell him...

Kuku

Ma ütlesin neile juba ette ära, et ma kukun läbi. "Ei sa kuku midagi, kõik läheb hästi." Ma vihkan seda, kui minus peab pettuma. Ma nägin küll su ilmet peale eksamit, kurat need kaks tundi vedeliku kaotamist. Kuidas ma sain nii lolle vigu teha :S Nii hea ju oleks olnud... oleks ju? Muidugi oleks. Aga ei, ei ei ei. Miks ei? Silmi pole peas vä? Terve õhtu ei ühtki sõna. Mida ma tegema oleksin pidanud? Ma ju ütlesin teile! Ma ei ole ju tema... :'( Ma ju ütlesin teile!

Pullike

Järjekordne vaba tund. Mul hakkavad need tegelt vaikselt juba pinda käima. Mitte sittagi ei ole teha selle ajal ju. "Kuidas sul siis lubade tegemine ka edeneb? ... Aa, no siis oled sa ju täiesti graafikus." Jah, õpetaja, olen küll. Nuhid. Täiesti lõpp, ma lähen kunstiajalooks kooli. Mis mul viga on? Aga vähemalt saab pärast sõitma minna, jippi!

Model 4

Järjekordne takistus ületatud. Edukalt. Üsnagi. Nüüd siis üks veel... üsna varsti. And then...

Audi

Kui algul ehk ei tunne teda äragi, siis lõpus muutub ta jälle vanaks endaks. Aga lõpus lähen ma ju minema! Kueadi 17. nov, pidi vara ärkama. oleks ehk nalja ka natuke saanud. Uhh

Omakasu

Mida enam aeg edasi läheb, seda rohkem tunnen ma, et ma ei kuulu enam mingisse kindlasse gruppi. Osad nagu veel oleskleksid, aga mitte enam kauaks, ma kardan. Inimesed liiguvad siit-sinna, nende põhimõtted (kahjuks) muutuvad üha sitemaks ja noh... üldse ei ole enam tore. Varem oli nagu mingisugune ühtsus, nüüd pead sa pingutama ja helistama pidevalt inimestele, neid taga utsitama ja ootama, et midagi juhtuks. Aga tõde ongi, et kui ise seda ei tee, siis pole lootagi, et vastaspool seda teeks. Ehk on see väga täiskasvanulik, kuid niisuguse pisiasja pärast hakata pooli valima. Nagu arvaksite nüüd, et te olete PAREMAD, et te olete TARGEMAD. Kuid lõpuks taandub kõik ikkagi omakasule. Ükskõik kui palju te väidate, et teie ei taha kellelegi halba ja te tahate, et kõigil läheks hästi, siis kurb tõde on selles, et sinna lisandub alati vaikimisi üks teine lause... "seniks kuni mul läheb hästi".

Heh, aga irooniline on see, et kui see päev saabub, siis on KÕIK sõbrad. :)

Murphy

Alati, kui ootan kõnet Otilt, helistab mulle V. Ja pidevalt, kui loodan, et V helistab, helistab hoopis Ott. Need on kord need elu veidrused. Kui juhtubki halvasti, saan vähemalt nüüd äiata, ja äiata hästi! Kas saaks niimoodi? Piisava suhtlusoskuse juures kindlasti... kas mina saaks niimoodi? No eks homme selgub...

Thank you, God

Terve päev oli üks pasamatest päevadest, mis üldse olla saab. Saksas kaks, etas kolm, matas oli Jursul väga sitt tuju = ka meil läks sellest olemine halvemaks ja vene keeles küsis ta mind kolm korda ja ükski kord ei suutnud ma õigesti vastata. Uhh, ja kael veel valutas rängalt, kuradi võimlemine. Ei tegelt, üsna tore oli lugeda oma liiklusõpikut ja kuulda kuidas sõnum tuleb ja mõelda rõõmuga, et "kell ei ole ju veel 7". Jahh. Nii ta läks. :) Killuke päikesekiirt oli hea tänasesse päeva. :)

Suur Euroopa

Läksin eile mingi pool 10 magama. Ja jäin ka, kusjuures. Loomulikult ärkasin kell 2 üles ja kell 4, aga mõnus oli ikkagi. Sai end välja puhata. Ma nägin unes imelikke asju. "Ei kallis, me ei kakle hetkel tema pärast, me kakleme radiaatori pärast." Noh jah, mis seal ikka. Peaks hakkama kooli ka minema, punasele tuustile lisandus täna ka punane bull. :) God, I miss him.

Täh

Matu: Teele! Mehed on sead, mitte munnid. 8-)

Lumi! :)

See lumevärk läks sel aastal ainult ühe päeva võrra nihu, aga pole hullu. Jõulud tulemata sellest ei jää. Täna tahaks küll midagi teha... jingle bells, jingle bells, jingle all the way

Teine

Hing on nüüd siis heidetud....

Khm

YES!

Teele ja Silveri kopraotsus

Tere ****,

Tänan sind kirja eest...
Mina ja Teele otsustasime osaleda sellel kopraüritusel. Kuidas muidu läheb?

Sincerely yours,
Silver

või natuke vabamas vormis...

Jou tšikk! mis värk on? Kuule mäletad seda kopravärki. Tead me ikka teeme selle asja ära.
Näeme siis ükspäev.

Tartust

ainuke video siis, mis sai tehtud... silverist... mänguväljakul... veits halva kvaliteediga on, aga aru saab :D
http://youtube.com/watch?v=7CspHICt3So




not suspicious at all! *winkwink*
sai natuke taustauuringut tehtud

fucking henry

i failed... YESS!

second

homme saab testi lahendada. ma loodan, et ma kukun läbi.

god is not life, goddammit

nr one - offline; nr two - mailbox; nr three - on... on... offline. and then comes your prince in a gray volvo and takes me home. brilliant. emerald. amethyst. and here i am, on a saturday night...

unista edasi

meil kõigil on enda pisike mini-me. mõnel lihtsalt polegi ta nii pisike kui võiks arvata. ja elu ongi ebaõiglane, sinna pole midagi parata. ja see, et mulle miski ei meeldi, ei tähenda, et mingi probleem oleks. probleemi pole. asi on stabiilne, nii nagu mulle meeldib.

ich liebe dich, mein flexible paulie :D

what a way, what a day

See lõhn. Sillu peab saama selle lõhna. Ta lihtsalt peab. See on käsk. What a chickmagnet noh. :P

Et siis järjekordne Tartutšill ja V isegi helistas õhtul... siis kui me Silluga seksisime. "a mis teete?" - "ah ei midagi, niisama oleme (A)"

finito half-way

½ on siis tehtud. poolel teel. see on selline tunne nagu siis, kui miljonimängus võidad 1000 krooni ära. sa tead et see on sul käes ja seda sa enam ei kaota. :) i'm happy. i'm very very happy. kuu ja mingi 30 päeva veel? can't wait!

the way we walk... these lonely streets

liisal oli õigus ja maret ütles otse, aga mina pole valmis seda kõva häälega endale tunnistama. ma lihtsalt ei julge. ja andesta mulle see, mis ma ütlesin. ma mõistan, et see oli lapsik minust, kuid tol hetkel...

välja end arvasid omade seast

see on kahtlust loov ja veider, aga ma olen ikkagi võrgus. ehk peaks ma seda võrku tükkhaaval harutama hakkama, ehk saab sellest lõpus üks kena siidisall või hoopis üks soe tekk? haiget tegi see, mis ütlesid mulle, kuigi mul vist polnudki õigust. valus oli ikkagi. ja siis veel see teine asi ja see kolmas ja ka see neljas. eile oli üldse kuidagi ülevoolav kõik. kuid pidasin piiri. pidasin sõna. vahest poleks pidanud? kuid seda ma enam teada ei saa. //ja kerjanud olen ja santinud, ja roomanud põrmuni, ja kerjanud, et aastate kaupa ei vastuseks sõnagi.//

oota veel kaks kuud ja neli päeva. pole enam palju jäänud.

edit: if i had a red cat, i would probably kill it.
joke, it's a joke, maret. :)
or is it?

Zeus

Mai tea. Fak. Alle ist nicht so gut. Aber alle ist. Saa sa siis aru. Mai mõista, miks ei võiks ma teha kõike nii nagu teised teevad - traditsiooniliselt. Ei, mul peab ikka mingi kiiks küljes olema. "Tee teisiti. Ära ole nagu nemad. Tee asju enda viisi pidi." No raisk. On mul seda sitta vaja siis?

Maretile

Kui sa peaksid veel täna mu blogi lugema, siis vaata et sa homseks enda luuletused valmis otsid. Igaks juhuks mainin. Kiireks läheb.

Kummaline pärastlõuna

Hommik algas uduselt. Jätkus üsna uduselt. Vahepeal sai mõõdetud niiskust ja tuulekiirust, aga üldiselt püsis udune olek. Veits erksamaks muutus asi siis, kui ilmatädi lõpetas rääkimise ja me bussi istusime. Kõige mõnusam oli muidugi bussist maha tulla ja hääletama hakata. Mingi viies auto ehk.

See kõik oli veel üsna normaalne ühe reede kohta. Edasi läks asi kahtlaseks. Me läksime Silluga poodi. Ostsime süüa (loe: rõõmurulli) ja tunne jäi, nagu me oleks perekond ja ostaksime nädalavahetuseks toitu või midagi. Nägime Evet ka. Astusime reipal sammul minu poole, kus lülitasime kaadervärgi sisse. Panime püsti ühe takistusraja ja avasime taevakanalid. Sõime pitsat ja RR-i ja sokolaadi ja jõime kohvi ja seda kõike tegime vägagi elegantselt. Siis lülitusime ümber raadiokanalitele (mida oli ligi 66) ja kuulasime neid 2 tundi jutti. Saime harrastada Pähklipurejat, mafioososid, diskopedesid, ganja-laksus reggae-tüüpe, viiuldajaid, pianiste ja mingil hetkel (peale pitsikest Vana Tallinnat) olin ma ka põrandaharja juustega kitarrist. Vaatasime ka Puberty Pals'e ja rabasime vabavärssi.

Üldiselt oli tänane päev ikkagi üsna imelik. Ma ei usu, et keegi kujutab päris täpselt ette, mis idiootsusi me täna tegime või ütlesime. Aga et te teaksite, siis tänasest on Paul üks osa Silverist, liiga palju suhkrut ei tee unevaeguses inimesele head ja 60ndad jäägu 60ndatesse.

away it went

nii ta on ja nii ta jääb. okaspuud on alati toredad olnud. aga kättemaks on ju magus? kahju ainult et minule suunatud kahekordne bayback on bitchim kui see, mis mina põhjustasin. või noh - mis kahju. ei, huvitavaks kipub homne õhtu. andesta ott, sinuga ma vist välja ei jõua.

that police shirt is a tease.

V for Vendetta

I remember we were driving driving in your car
The speed so fast I felt like I was drunk
City lights lay out before us
And your arm felt nice wrapped 'round my shoulder
And I had a feeling that I belonged
And I had a feeling I could be someone, be someone, be someone

Ma elan kahte erinevat elu. Ühes ma valetan ja teises ma puhkan valedest. Ma olen end põiminud mingisse võrku ja ma kardan, et sealt ma enam välja ei saa- "see juhtub nii või teisiti, ära karda" -muidugi ma kardan, kas ma ei tohi siis? If she only knew.
Ma tahan magada.

päntajalg

täna mul õnnestus end jälle ära vigastada. kukkusin, või siis pigem libisesin hobuse seljast alla, tema oma raskusega mu parema jala peale ja noh... nüüd on see jalg üsna valus. panin viinakompressi peale, aga ma ei usu et see väga aitab, homme siis mingi kell arsti juurde ja siis vaatab edasi. aga jah, üle pika aja esimene trenn ja jälle mul õnnestus. :) i attract trouble, darlings

killing *prr*

Aga läheks...? Me oleme mõlemad juba 18 siis. Lähme mingi jaanuaris kuhugi tööle, teenime natuke raha ja siis... lähme? Lahe oleks ju. :) Ma tahaks selle kontrolli alt pääseda. Peab selle pimeda aja ära taluma. Reidi pornostaarid, jeppii.

Jälle

Tegin oma lauaarvuti täna korda. Saab ehk natuke mugavust üle pika aja nautida.

Sa oled nõme.
Sind ma igatsen.
Sa oled suht tõbras.
Sinuga saab ikka samavanat moodi läbi see on hea.
Melvin on lahe.

sucking janey

ma panin talle nimeks melvin. ta elab mu wc-s. ta on jumala muhe vend. kui ma puhun, siis ta vudib minema. ta sööb surnud kärbseid. imeb neist vedelikku välja. ta meeldib mulle. ma vist ei meeldi talle. aga see ei sega mind ülemäära. :)

jimmy knows

mai tea mida ma peaksin ette võtma. osad ütlevad, et ma olen täiesti segane, et ma temaga suhtlen, osad ütlevad, et ma võiksin ju proovida... mõni ei ütle üldse midagi. mai tea. temaga on nii lahe ringi sõita ja juttu ajada ja saab end täiega vabalt tunda. aga ma ei taha midagi tõsist. ma tean, et see lõppeks nii, et ma teeks talle haiget ja saaks ise ka haiget. ja arvestades tema aastat, siis ma tõesti ei taha seda teha. kas ei või siis niisama olla? kas peab alati mingi suhe olema? kas t.t. on üldse suhtematerjal? mai usu eriti...

forcing thomas

4 tundi, tõmbasime ringi. tartu hakkab päris selgeks juba saama. sorry maret, mina ausalt ei keerand seda raadiot põhja. hobused, keda me jällegi ei näinud. külavaheteed, kus me ära eksisime. mäkk (tüüpiline) - vanilje shake ei ole ikkagi nii hea, kui maasika. coca on üle kõige. ringteedel kahekordsed ringid. ja lõpuks üks lill. kooli alguse puhul. ta muudab seda jah, üritagu ainult. me veel vaatame seda asja. aga see rool on nii mõnus ja veel see käigukang, grr. pühapäeval saab sõita. peale aktust. raadil. esmaspäeval saaks klaipedasse kah, kuradi kool noh.

killing jones

lootuses, et me näeme täna oma teooriaõpsi ja saab üks tore tund olema, pidime pettuma. aga mitte rängalt. meile tuli hoopis üks arstiteaduskonna tudeng (armas kutt oli) esmaabi loengut läbi viima. aeg läks suht kiirelt, ega just väga targemaks ei saanud, aga miskit ikka kõrva taha sai pandud. pool 9 sai see läbi, mingi 20 minta külmetasin enne kui v tuli ja sööma läksime. "kus me oleme?" - "a mai tea..." - "ok siis". lõpuks identifitseerisin meie asukoha ära - lauluka taga, seal sai natuke südant puistatud ja edasi panime nõo poole. vahepeal sain mingist statoilist ka läbi käidud, kus ta selle poemüüjaga natuke flirtida sai :D. nõos oli sitaks külm, mai saa aru, miks ma talle seda silda veel näidata tahtsin. mai saa üldse aru, miks mul sellised idiootsed mõtted tulevad. ja keegi kunagi ei ütle ka mulle "EI!". gaad deem it- it's so frickin' cold. prr.

saving grace

teinekordki võib kell 23 minna "rivo poole", tegelt istuda rekka peale, sõita tartu, sealt väikse autoga poole ühe ajal mäki kõrval statoilis passida ja siis kell 2 öösel koju jõuda. 1.56 täpsemalt, aga mõte jääb samaks. peaasi, et kõik teaksid... ma ei kavatse temaga abielluda. peaasi, et ta ise ka seda teaks. siis on kõik korras.

that was a blast

täitsa pees. mai hakka rääkimagi kui lahe see trip oli (see oli nii LAHE!). vahepeal oli küll kabuhirm, aga siis tuli mäo ja siis tuli V ja siis me saime soojas autos koju ja isegi euro-metsapeatus sai tehtud.

aga jah, oodake sellega natuke. ma nüüd üritaks magada natuke ja siis kui ma homme elusalt üles ärkan, siis ma teeksin tripi-blogi valmis ja siis sealt saate meie reisist (nr 2) kõike lugeda.

ma ütleks hetkel, et elu on hea. kohe väga hea. selline jõle mõnus. tšill ja midaiganes. ja ma ei põe üldse ka selle pärast et kool hakkab või et talv on tulekul, sest elu on ikkagi hea. mulle meeldib. eriti on mulle need kaks viimast nädalat meeldinud. ma olen teinud selliseid asju ja käinud sellistes kohtades, mida ma aasta aega tagasi poleks iial teinud. ja ma kordan veel seda - elu on hea! :D pisang on ka hea. oh yeah and we have a shitload of alcohol in my cupboard. seriously, we do.

blast.... off!

homme on käes see aeg, kus ma liigun jälle jahimaadele. ma lähen nimelt Elu otsima. otsin seda päris kolm päeva (kui ilma on). this is gonna be a blast. life's fun and all... not. tüng.
täna paelus meid üheksaaastane ajalehtedega ja hirmunud politseinikud. oli palju muudki, mida ma politseinike kohta teada sain, jaa jaa. mida ma nüüd teen? kuidas ma ütlen siukest asja kellelegi?

the littlest things

there's a thunderstorm on it's way...

on's see liiga patlik minust nii mõelda, mõneti loota ja natuke karta? tahan ma liiga palju liiga kiirelt? on mu mõtted hajutatud mingi kinnisidee poolt, et keegi olekski see keegi? mu mõtetesse ei tohiks midagi sellist üldse astudagi, mis sellest, et sellest loen ma just kõige rohkem. someone who's older and wiser and someone to hold on to, someone to care and sometimes call to ask how i am that day, to say the words that draw out a small laugh, to tease or to say things with explicit sexual meaning underneath... ega ma ei saagi vist teada, kui ma ei tee seda, mida ma nii väga kardan. see ei saa ju palju hullem olla, kui tookord. vaat mis mul siis seljas oli!

Joodiknäpp

See eelmine tünks oli suht üleru. Läksime, olime ja tulime tagasi (kahjuks).

17.-18. august
Nõo-Tartu-Viljandi-Pärnu-Lihula-Haapsalu-Tallinna ring-Tartu-Nõo
-: pildid kaardist, kus on märgitud meie marsruut :-

Igatahes väga fun oli. Selle suve kõige lahedamad kaks päeva. And I finally got to swim in the sea, yay!

Terve järgnev reis toimus kõik hetkeajendil. Tegelikult peaksime me praegu Hiiumaal olema, aga vot - ei ole! :)

Reede hommikul siis pidime minema muidu, aga ilm oli suht pask, seega mõtlesime, et ei lähe ikkagi. Mingi ühe paiku mõtlesime ümber, pakkisime kotid ja asusime teele. Kõigepealt saime Nõo kohalike ossidega Tartusse, kus siis külastasime Kesko Agrot ja lootsime südamest, et me üldse Tartust edasi jõuame. Võttiski meid peale üks onu, kellega saime Viljandisse. Sinna jõudes oli kell juba mingi 4 vist, käisime varemetes ja üritasime edasi hääletada. Nõme on see, et linna sisse saab ikka häälega, välja pead aga ise kõndima. Nii, edasi oli juba raskem saada. Keegi ei tahnud peale võtta, paljud ikka lehvitasid ja enamus sõitsid lihtsalt mööda nagu ei näeks meid. Ma ka vist ei näeks ennast kui ma seal tee ääres suure PÄRNU sildiga lehvitaksin. Siis lõpuks üks tore onu peatas. "Kas te peatasite sildi pärast või rääkisite telefoniga?" - "Ei, ma peatasin sildi pärast." - "Aa. Ok siis. *uks prõmm kinni*" - "Am, Teele. Mida sa teed!? Me saame peale ju!" - "Oih". Peale seda oli mul mark. Mõnda aega. Sain kiiresti üle. Pärnu on muidu selline tore koht, aga mitte siis, kui sul pole õrna aimugi, kus sa ööbid. Hea oli, et me mu "tädi" poole saime. Ta just väga õnnelik ei olnud, aga noh... viisime kommikarbi ja saime ära magatud. Hull vastik oli küll magada, nii palav oli ja täpselt peatänava kõrval kah.

Hommikul tänasime veelkord teda viisakalt ja tulime tulema. Töllasime kuskil kella 10-ni , siis töllasime Port Arturis, jõime Caffee Latte't ja seal ma siis helistasingi Otile, et mainida, et me saame talle külla minna (plaan oli suht tehtud juba), ta muidugi mainis siis, et ta läheb täna just sünnipäevale Tallinnasse (mis tegelikult leiab aset alles homme). Võib öelda, et me olime suht vihased. Aga noh, mis enam teha. Läksime mere äärde, ujusin, tulime ära. Siis leidis muidugi aset jälle selline tore asi nagu linnast välja kõndimine. Mingi 3-4 kilomeetrit oli seda maad ikka. Heasti. Pärnust läksime Lihulasse (täpsemini mingisse bensukasse, mis oli Lihulast kilomeetri kaugusel), sealt järgmisega Haapsallu. Vot see on lahe linn! :D Kõnnime me siis Kertuga pahaaimamata linnuse varemetesse ja lähme pinkidele pikutama. Päike on hea ja mõnus on olla. Siis tuleb mingi tüüp meie juurde ja hakkab juttu ajama. Kertu aitas tal SMS-Laenu võtta ja siis pärast läksime sööma (tegi välja) ja siis ta oli nõus meile isegi transpordi linnast välja muretsema, aga see jäi ära. Siuke jõle heatahtlik vend oli, natuke karvik (natuke palju), aga tsipa purjus ja ägedat juttu ajas. Haapsalust oli kõige sitem välja kõndida, see muudkui läks edasi ja edasi. Siis tuli üks tore tädi, kes viskas meid Taeblasse ära. Nüüd tuleb loomulikult päeva tipphetk. Lükkan mina siis oma autoust kinni ja Kertu samal ajal enda oma, aga noh, ega ta ju muidugi ei pane tähele, et mul seal sõrm juhuslikult vahel on. See oli valus. Siis ta läks tuliseks ja diameeter suurenes märgatavalt. (EDIT: mul on mingi luu selles sõrmes vist puru). Kell hakkas juba mingi 8 saama, päike hakkas loojuma ja me olime kuskil täielikus pärapõrgus. Järgmisena saime mingite venkude peale, kellega saime peaaegu Tallinnani. Siis tuli üks tore mees, kes viis meid Tartu maanteele ja siis võttis meid üks veel toredam mees peale, kellega läksime Mäoni (sest mul oli sõrme jaoks midagi külma vaja peale panna). See viimane hääletamise osa oli kõige vastikum (peale saamise suhtes). Oli külm ja pime ja kõik kimasid koguaeg mööda (või siis keerasid Paide poole nagu enamus). Lõpuks tuli meie viimane võimalus, mingid kaks noort. Üks neist on mingis bändis vist ja tundub, et sel bändil läheb päris edukalt, sest tal oli jõle uhke auto ja nad elavad Tartus raekoja platsis. Ja viimaks tuli meie last automobile - minu issi, kes meid Nõkku tõi.

Vot, selline oli meie trip. Magaks praegu selle öö siin kodus ära ja paneks homme jälle minema, kui ainult saaks. Asja tegi nii lahedaks just see asjaolu, et mitte miski ei olnud planeeritud, meil polnud õrna aimugi, kus me ööbime või kuhu me läheme. Kõik sai suht ühe sihtkoha kaupa tehtud. Ja ma olen veel eriti õnnelik, et ma selle tripi just koos Kertuga läbi tegin, sest mitte kellegi teisega poleks see õnnestunud (äkki ainult Silluga).

Nõulaifers TM - End of trip 1.

tünks.

Gorillas!

Kasu sellest pooletunnisest telefoninumbripinnimisest ikkagi ei olnud. Hull kõigi asi kah, kus ma käin või kuhu ma lähen. Bah. Igatahes ära saab. Lõpuks. Mai tea küll kuhu või kui kauaks, aga asi seegi. Ja loomulikult on meiega ka jäädvustaja ja paberit, mida kulutada. Ja meri. Ja Siim ja Karin - nemad tulevad ka kaasa.Ooh, it's gonna be fun!

Ja pärast pikka arutlust ja paari kultuurišokki leidsime me, et on lahendus olemas. See on väga lihtne ja kergesti arusaadav ka kõige lollimatele. Vastuseks on haledus selle kõige lihtsamas vormis. Jep. Vot.

Idiotic

See on tegelt tsipake kurb, et sa kunagi ei helista. Prioriteedid on selgesti paigas. Selle üritamise koha pealt oli sul õigus.

Joon teed. Homme metsa. Peaks vararealiseerimisest ka läbi hüppama, kuuldavasti on seal kõik poole hinnaga. Kahju, et Montonis neid asju ei müüa. Kahju mulle, sest ma ei saa nende ees oma poolehinnagaostetud asjadega eputada. I don't get why everyone thinks that the higher the price - the higher the quality 8-)

That was one of the stupidest ideas I have ever had.

Maybe not forever

I'm too old for this shit. Ükspäev ma veel murran oma puusa või midagi nii ära. Täna siis järjekordne kukkumine. Ausalt öeldes on see kõige valusam, mis mul olnud on. Kuradi sabaluu!

Igatahes. Esimene kord autokoolis käidud. Mulje hea, nägin oma õpetajat ka. Teisipäeval siis jälle... ja nii edasi. Oeh.

Uni on, aga magama ma veel ei lähe. Mul on veel üks kana kitkuda. Järve ääres. Mängides Siimu ja Karinit. Grr. Skinny-dipping. Jumal, mis mul viga on? :|

Guilt

Ma tunnen süümekaid. Ma oleks pidanud midagi tegema. Aga mida? Ma ei oleks saanud teda kuidagi aidata. Aga ma tunnen süümekaid. Kas sina lööksid oma naist? Samal hetkel, kui ta üritab last vankrist välja võtta, raudteest meetri kaugusel, kui rong on kohe jõudmas?

Täpselt seda ma nägin täna, kui ma Tõravere raudteejaamas raudteed ületasin. Algul kuulsin kuidas keegi karjub, siis nägin et naine üritab last mehe eest eemal hoida, siis nägin, et mehel on sõber autos, kes ei teinud midagi, siis nägin, kuidas naine ajas meest eemale. Siis ta hakkan last vankris välja tõstma ja mees lõi teda. Siis tulid põõsad ette, karjumine jätkus. Siis läks mees minema, hiljem sõitsid nad minust mööda: 927 AEV. Ma mõtlesin, et ma lähen tagasi, aga ma arvan, et naine ootas rongi, mis vast õnneks viis nad Elvasse. Ma oleks tahtud, et see mees oleks rongi alla jäänud.

teelemimmu + virsikmusi

Perfect

Neil on mõlemal väga erinev muusikamaitse.

Drele meeldib jazz ja orkestrimuusika. Hari armastab rohkem energilisemaid lugusid.

Drele ei meeldi osta muusikaplaate. Hari ostab uue plaadi iga kuu.

Dre vaatab Hari mugumuusikakeskust jubeda jälestusega. Hari jällegi on kiindunud sellesse ja poleerib seda armastavalt.

Drele meeldib saksofon. Harile viiul.

Tundub, et muusika seisukohalt ei ole neil midagi ühist.

---

Harile see ei meeldi, aga ta ikkagi läheb koos Drega nendele umbsetele orkestriesitustele. Ta läheb õnnelikult, naeratus näol ja Dre käsi tema käes.

Drele ei pruugi meeldida see muusika, mida Hari kuulab, aga ta ikka laseb Haril neid kohutavaid kiireid lugusid kuulata. Dra vahest isegi tantsib nende taktis, lihtsalt sellepärast, et näha Hari hämmastunud ja imestunud ilmet.

Dre ei lähe koos Hariga muusikat ostma, ta pigem on kodus ja laseb vanni kuuma vee, et pärast saaks Hari kõik need mugupisikud maha pesta.

Hari läheb ostma plaate, aga lõpuks veedab ikkagi rohkem aega ostes kooke ja šokolaadi, mida ta koduteel näeb. Ta ostab neid Drele, sest ta teab kui palju Dre magusat armastab.

Drele ei meeldi Hari muusikakeskus, sest seal on liiga palju nuppe ja vidinaid. Aga Drele meeldib, kuidas Hari seletab talle alati, mida üks või teine nupp teeb kui nad muusikat kuulavad.

Jah, Hari jumaldab oma muusikakeskust, aga mitte sellepärast, et see on tumedast mahagonipuidust või et sel on võimas bass. Hari jumaldab seda, sest Dre oli selle talle kolm aastat tagasi kinkinud sünnipäevaks.

Dre armastab saksofoni sest see õõtsub muusikataktis, läigib prožektoritule käes ja eriti sellepärast, et see teeb sellist häält nagu Hari kui ta ümiseb.

Hari armastab viiulit, sest kaunis on vaadata kuidas poogen tantsib üle keelte, kuidas poleeritud puit valendab, kuidas melanhoolne heli vajub õhku. Ta armastab seda, sest selle elegantsus meenutab talle Dred.

---

Neil on mõlemal väga erinevad maitsed toitude suhtes.

Drele meeldib küpsiste vahelt kreem ära süüa ja siis küpsis ise minema visata. Hari sööb enda oma aga kogu täiega ära.

Dre ei söö palju aga talle meeldib süüa üheaegselt paljusid erinevaid toite. Harit ei huvita mida ta sööb, peaasi et ta seda palju saab.

Drele meeldib kohvi mustalt, kangelt ja mõrult. Talle meeldib magustamata kohvi maitse ja selle lõhn. Harile meeldib kohv rohke piima ja suhkruga. Talle meeldib selle magus lõhn kui sinna on juurde lisatud vahukoort.

Drele meeldib sinihallitusjuust ja linnupesasupp. Hari ei kujuta ette, kuidas keegi tahaks süüa pardi neeru, juua pääsukese sülge ja tarbida hallitanud juustu küpsistega. Hari eelistab Krafti, normaalset pardipraadi ja paljast vett.

Tuleb välja, et ega neil pole ka toidu osas midagi ühist.

---

Hari nokkib oma küpsised kaheks, kui ta on koos Drega. Ta ulatab kreemiga poole Drele ja sööb küpsise ära, kui Dre on sellega lõpetanud. Rho hakkab selle peale alati öökima, aga Dred ei huvita, mida ta arvab. Haril on enamasti rohkem tegemist Dre vaatamisega, kui ta küpsise pealt kreemi ära sööb.

Dre on see, kes toidu tellib - Hari on see, kes seda sööb. Dre tellib omale salati, aga sööb sealt ainult salatilehed ära. Hari sööb kõik muu. Dre tellib omale kalamarja ja sööb sealt ainult 2 tükki, Hari lõpetab selle tema eest. Hari ei pane pahaks, sest ta pole nii valiv kui Dre.

Drele meeldib ta kohv mustana, sest see meenutab talle Hari juukseid. Drele meeldib ta kohv kange ja rikkumata sest selline on ka Hari. Harile meeldib ta kohv rohke piimaga, sest selle hele värvus meenutab talle Dre nahka. Harile meeldib kohvi mõru maitse koos magusa suhkru ja vahukoorega, sest selline on ka Dre - vastik mõnedele, kuid ooniihea Harile.

Hari et tea kuidas süüa uhkeid delikatesse, aga ta üritab vähemalt. Nad mõlemad lõpetavad enamasti kuskil naerdes - kallis toit ammu unustatud. Drele ehk ei meeldi eriti paljas vesi, Krafti juust või mingi part mõnest teeäärsest farmist, aga kuniks Hari seda talle valmistab, siis on ta nõus seda sööma.

---

Hari ja Dre ei ole ühesugused; kui nüüd mõtlema hakata, siis on nad täielikud vastandid.

Aga nagu kaks pusletükki, kuigi harva sama suured või sama kujuga, on nad täiuslikud üksteisele.

Täiuslikud.

CL

Kasutades ära Kertu tarku sõnu, siis hetkel tunnen ma end nii, nagu keegi oleks läitnud ühe teeküünla kuskil mu mao taga. Ta on peidus, aga ta annab sellise hea ja sooja tunde sees. Ma loodan, et ta on kohvilõhnaline.

Oh, boo-hoo.

Let's play a Game

Ma olen vääsinuuud. Vahime veel terve öö filme, muidugi! Ja loomulikult tasuta toit (tänks, Sillu :P), lilled, digi-tv, Vana Tallinna jäätis ja popcorn (jah, Eva :D)... Ibist oli ka... ja ümarlauajutud kella kolme ajal öösel. Maitsev tee ja hea seltskond. That's called life. :)

"Ei tea kas see aitaks, kui ma nad ära võtaksin?" :D

Pealegi, sina oleksid niikuinii tahtnud häälega Elvasse minna. Mina oleksin Tartusse läinud. Sina poleks üksi julgend hääletada. Järelikult probleem. Novot siis, nüüd sa said omale palju parema reisikaaslase, kelle siht oli ka Elva poole. Cheer up.

Chupa

Ja siis ma tõstsin oma trenni hommiku peale, et me saaks õhtul häälega minna. Ja siis sa ütlesid, et sa lähed hoopis Sirlega bussiga. Ja siis sa ütlesid, et me saame hoopis autoga. Ja siis mu telefon pidevalt helises. Ja siis oli pidu. Ja inimesed jõid. Ja inimesed sõid. Ja inimesed olid üldiselt omadega väga segi. Ja siis sai kell 2. Ja siis ma ei viitsinud enam seal olla. Ja siis ütles Eva mulle, et lähme minema. Siis läksime minema. Siis ma ütlesin talle, et lähme tagasi. Siis läksime tagasi. Siis ma ütlesin, et oleme veel natuke, kuni valgeks läheb. Siis ta võttis natuke asju. Siis ta ütles, et kas nüüd võib minna. Siis ma mõtlesin. Siis me käisime terve maja kottidega läbi. Siis oleks küll igaüks aru saanud, mis meil plaanis on - guess not. {Siis ta ei rääkinud meiega terve õhtu ja siis ta eeldas meist asju. Me pole sellised.} Siis me passisime veel kogunisti pool tundi all neljakesi. Siis muutus Eva juba meeleheitlikuks. Siis ma andsin alla. Siis me läksime minema. Siis ta unustas oma Ice'i sinna. Siis ma läksin tagasi ja tõin selle ära. Niiet ei saa öelda, et ma lihtsalt lipsasin minema. Siis me läksime ja kõndisime. Siis me jõudsime bussijaama. Siis me ei jäänud bussi ootama, mis oleks tulnud pea kolme tunni pärast alles. Siis me läksime bensukasse. Siis ta tahtis, et ma helistaksin ja küsiksin taksode kohta. Siis ma tegin seda. Siis ma panin päris kiiresti ära kah. Siis ma ikkagi helistasin tagasi ja me saime uhke autoga Elvasse. Siis see kõik plekkis kokku 360 krooni. Siis me läksime magama. Siis me ärkasime üles. Ja siis ma tulin koju. Ja siis ma istun siin praegu ja söön nuudleid.

uau

"NOT MY DAUGHTER, YOU BITCH!"

mai oska muud öelda, kui wow. lihtsalt wow. see lõpp. see oli nagu nii hea. wow. and once more - wow. ma mõtlen nagu et.... am. mul ausalt ei ole hetkel sõnu. lihtsalt nagu, pea on suht tühi. sest et see oli nagu... hea. väga hea. parem kui väga hea. peale ühe asja. aga selle saab alati ära parandada. loophole!

L.i.f.E

Me kõik teame seda, aga me ei räägi sellest. Me teeskleme, et see pole nii, aga ta on. Aeg on teinud oma trikid ja me oleme edasi liikunud. Individuaalselt oleme me kõik kord selle peale mõelnud, aga mitte kunagi sellest rääkinud. Täna oli seda drastilist muutust kenasti näha. Mitte, et see väga drastiline oleks. See on juba pikka aega aset leidnud ja vaevalt, et see lõpeb niipea. See ei tule mulle üllatusena, kuid meel on tõesti natuke kurb. Aga terve aasta olen ma kompenseerinud ja ma olen tulemusega väga rahul. Ma olen hetkel õnnelik. Ja kui asi peab nii minema, siis kes olen mina seda peatama?

"VANAEMA - KAS SU KOPSUD ON TERVED?"

Loen siis täna Eesti Päevalehte ja mida ma leian - noorte välimääraja. :D Väga põnev artikkel, kus on päris mitu erinevat noorte stiiligruppi ära märgitud: virud(Viru keskuses tšillijad); gootid, emod, baikerid jne.

Ma siis hakkasingi mõtlema, et kes minu sõbrad on. Mul on 3 virut, 2 diibikat, paar pilpapoissi, mõni skeiter, 0 emot ja 0 gooti. Loomulikult on paar inimest veel, aga neile ei oska ma mingit kindlat stiili määrata. Aga jah, virud on head. :D

Tempus fugit... or whateva

Vahest on mul selline tunne, et ta vihkab mind. Aga siis on mul temast jälle kahju. Ta võiks otsustada ära, kes või mis ta on ja siis jääda selle juurde, mul on kõrini oma arvamuse muutmisest. Lõvipoeg on armas niikaua kui ta sul jäset otsast ei tiri, hiljem vahib ta sulle jälle oma suurte silmadega otsa ja sa oled segaduses. Bah.

Igatahes jah, käisime trennis, sõitsime Annikorru, tegime veel natuke hobutrenni ja siis Elvast jalutasime Kertuga koos koju. Päris hea oli, mingi 2-3 tundi läks aega ainult, jumala normaalne. Mõtsime, et läheks ja hüppaks Krissu poolt läbi, see just läheb samal ajal kodust minema, great. A vahet ju pole kah. Päev läks korda, uni on suur ja ema ei luba mind enam iial ratsutama, aga jah, seda ma kuulen iga nädal, seega ei keppa eriti. Vot, esmaspäeval siis Potter ja siis trennid ja siis Saaremaa ja siis Hiiumaa (äkki?) ja siis koju ja arva mis siis? Siis veel trenne ja trenne ja trenne ja whoptsa - hakkabki kool. Peab nendega jälle kohtuma. Minge minema siit juba, kel teid vaja on, mida te üldse otsite siit? Ei oota kohe üldse... kohe üldse.

Oli kord üks ussike, ta polnud üldse kole ussike, aga sellegieest oli ta uss. Ühel hetkel avastas ta end kookonist. Järmisel hetkel sai temast juba imekaunis liblikas, kes oli küll ilus, aga sellega asi piirdus. Kõik vaatasid et ta on kaunis ja kõigile ta meeldis. Siis lendas ta uljalt ringi ja tegi teistele silmi ette. Kuniks ta lendas kord maantee kohal ja järsku oli temast järel ainult märg plekk.
...
Please be that butterfly!

ATTENTION EVERYBODY!

Et siis 23 või 24 lähme Potterit vaatama. As in HARRY POTTERit, igaks juhuks mainin, et kõik ikka näeksid-teaksid. Kas siis kell 12.30 või 15.30, kõik oleneb kunaseks saab. Kõik, kes tahavad tulla, andku sellest palun teada Mennule või kellelegi, sest tema tegeleb piletite ostmisega. Ta ülim soov oleks need piletid HOMME ära osta (as in 20 juuli), seega kui keegi ei saanud õigeks ajaks teada, et on selline jant toimumas, siis peab pileti ise kuskilt sebima. Vot, ma ütlen nüüd veel korra: KÕIK on kutsutud, et poleks mingit jama, et "miks mind ei kutsutud", tea et sa OLED kutsutud, ükskõik, kes sa ka poleks; 23 VÕI 24, loomulikult me ei keela ka mõlemal päeval minna; anda teada MENNULE aka MERILINILE aga Merilin Raigile, elab Nõos jadajada; peaasi, et kõik teaksid, et nende peale on mõeldud ja et nad kõik on kutsutud.

PS! Ma loodan, et kõik ikka teavad nüüd, et nad ikkagi ON kutsutud. Aitäh.

Ära küsi ja ma ei pea valetama. :)

Sa oled nii hea. Ses mõttes, et sinu peale on nii hea kõik süü ajada. "Ei see ei ole sinu kohta, see on tema kohta." - "Aa, ma mõtlesin just sedasama... Temast." - "Jajah, muidugi Temast."

Ja siis on muidugi veel see: "Miks...?" - "Ma ei..." - "Muidugi!" - "Ma ei..." - "Miks...?" - "Okok, jah." - "MIKS!?" - "..."

Nüüd on see nagu nii lihtne, sinu jaoks. Sul on veel kaks. See tähendab, mulle jäi üks vähem. Aga kes neid loeb, mul on veel kolm, vahest ka neli või viis. Üks neist on mõnikord puudu, aga ta on olemas. Mõnikord ma räägin puudega, makes me kinda crazy, doesn't it? Kuna viimati märkasite, et nad eksisteerivad? Yeah, didn't think so.

Mumbo

"Miks meie ei ole kutsutud?" Answer me that, bitch. Täna Eva pool, paarikesed ja meie. Peab ikka kuskil tripil ära käima. Ei saa nii. Trenn, kell 6. Kill the heat!

... Jumbo

Sadface

Et siis lähme Rivoga kohale ja ootame... ootame veel natuke... "Te võite tegelt ära minna, ma ei usu et ta tuleb, ta teeb suht tihti nii" - "Ei ei, me ootame". Ja siis ootasime... tund aega, teda ei tulnud. Niipalju siis mu suurest plaanist, goddamn. Aga sitta siis, ma lähen teise kohta, see sekretär ka soovitas. Nojah, mis siis ikka, tagasi kesklinna ja läksime hoopis kinno. Evan Kõikvõimas, päris hea film oli see, naerda sai. Siis üks lilleost Tartu poes, poest väljudes pidi Rivo muidugi jälle suud paotama - "Ja ta ei saanudki aru, et ta müüs just ALAealisele".

Potteriga küll mina kellelegi helistama ja plaane tegema ei hakka, et mis aeg kellelegi sobib. Seega kui mingil põhjusel avastad, et filmil juba käidud, siis tough luck, not my fault.

Läbi!

Oeh, tehtud, läbi, done, finito. Ja suht hästi läks, :) See väike sindrinahk küll tungis läbi ja tuli meiega kaasa, aga noh, elu on juba selline, meie sinna midagi parata ei saanud. Tegime asja ära, Hurma sõidutas lapsi, kõik oli tiptop, ma olen laip, aga ma olen õnnelik laip. Kui ma peaksin täna öösel surema, siis teen ma seda naeratus suul.

Tsekake pilte! http://teele.co.tkwcy.ee/galerii/album82/

Hale

Ma olen hetkel väga vihane. Tuled sa mu juurde jutuga, et sinu kuradi lukk lõhuti ära, siis mind väga ei huvita. Või misiganes väiksed mured sul veel ei ole. Platsil ma hoidsin end tagasi, aga praegu tahaks küll lüüa midagi, või siis iseennast oksa tõmmata. Kas see tõesti pakub sulle niipalju mõnu, et sa saad inimese peale nii kaua karjuda, et ta lihtsalt nutma hakkab? Kas see annab sulle mingi veidra heaolutunde, et sa saad end maksma panna, kui kodus sul ehk sellist võimalust ei ole? Kurat, saaks see kadrill läbi, siis ma võin sulle öelda. Enne ma hoian oma suu kinni ja hambad ristis teen asja lihtsalt ära. Kas külarahvast huvitab, et läheb natuke perse see asi? Nemad oleksid õnnelikud, kui asi lihtsalt läheks. Lihtsalt... läheks. Mina oleksin ka. T**a, küll. Hakka või pillima siinsamas 8-)

Piip

Vot seda kutsutakse eluks. Üle nädala on mul olnud selline tunne, et mu sotsiaalne elu on täielikult kokku kuivanud, aga tänane tõestas vastupidist. Muidu oli töö, trenn ja magamine ja nii 5 päeva järjest, aga täna, kui Ene helistas ja ütles, et jätame ära, siis sisimas olin ma õnnelik. Eilne ajas ikka närvid nii püsti. Aga täna sai nautida romantilisi teeküünlaid, hämarat garaaži, õuna- ja maasikapiipu, Kertut ja Golden Tuusti. Istusime lihtsalt kaks tundi ja tõmbasime end... kuhugi. Hetkel söön rahulolevalt oma lihapirukat ja ütlen ausalt, et elu on jälle tore. :) Sillult sain ka sõnumi - mis siis, et väga konkreetse sisuga, aga asi seegi. Veider, aga ma igatsen Otti. Ta võiks helistada. Imelik on Nõo ilma igapäevaste väljaskäimisteta. Hmh.

EDIT: Novot siis, ta helistaski. Imelik. 4 liitrit. 8-)

EI

Mul on nii kõrini! Saaks see läbi juba... :(

Am

Ma tegin omale just ühe säärise- teksariidest. Täitsa kena tuli. Mai tea mis mul viga on. Teist veel ei ole.

X LP

Ma olin laulupeol (juhul, kui keegi veel ei teadnud). See oli nagu mingi reality-show, kust tagasi pöördudes oled muutunud inimene. No see ei vasta päris tõele, aga eelnevad neli päeva ja kolm ööd olid ühed lahedamatest. Ma ei kavatse siia mitte midagi sellest kirjutada, sest kel seda vaja on. Las ta jääb mulle. Ma sain mõnes asjad targemad, aga midagi ei muutu tegelikult selle tagajärjel. Selle kirjutamise hetkel istun ma bussis, aga ma kujutan juba ette, kuidas koju jõudes panen ma Marooni mängima ja üritan unustada unustamatut. Aga see taevas on nii ilus ja lõõts on lahe. Laulaks praegu ühe salmikese "pane tähele"-t, aga Mennule ei meeldiks see eriti. Seekord... ei, järgmine kord kui saaks, teeks teisiti. Esimene kord, kui ma nii ütlen, selline tunne on nagu kontroll oleks minu käest ära rebitud ja see tunne ei meeldi mulle kohe üldse. Kuigi vahest oli mul sellest ka abi. Lõpuks lähen ma ikka tagasi ja kui õnn kunagi naeratab, siis midagi ehk isegi muutub. :)

Dirty Little Secret

Mm, Meedium hakkab varsti.

Kolasin netis enne ja leidsin sellise saidi - http://postsecret.blogspot.com/ - see on siis selline koht, kuhu mees nimega Frank riputab igal pühapäeval üles kaardid, mille inimesed on talle saatnud. Mitte mingid suvalised, vaid postkaardid, mis on käsitsi tehtud ja mis sisaldavad mingisugust saladust inimeste enda elu, tunnete, tegevuste jne kohta. Tingimus on ainult see, et seda saladust ei tea keegi teine. Avaldamine on anonüümne ja sinna laekub neid kaarte ikka palju. Väga huvitavaid asju leiab ikka netist, kui uurida.

Mõni näide:



Ahjaa, üks inimene söötis oma kassile vist valgendajat sisse, et ta saaks kohtuda oma kuuma loomaarstiga. Rahvas reageeris sellele ikka päris rängalt.

Kapsas

Et siis kell on 4. Ma ärkasin natuke peale kolme. Ma olen imelik. Aga no ma ei imesta kah, kui ma tahan öösiti lõpuks kõik meediumi osad Kanal 2-st ära vaadata.

Ma tahan midagi teha, tahan trenni minna. Aga ei saa. Kasvõi niisama hobuseid vaatama. Aga ei saa, keegi ei tule minuga kaasa. Üksi ka ei hakka sinna ukerdama. Tahaks siis kasvõi Tallinnasse minna, ükskõik mida peale selle kodus passimise! Ma polegi veel sel suvel nii palju mõttetult istunud kui nüüd esmaspäevast saati. Masendav.

Oleks raha, ostaks omale teipi. Mm.

Eile nägin ma unes Maretit, kes oli voodi peal, kus olid ämblikud. Ma ütlesin talle, et mina küll ei kavatse seal istuda, ta ei saanud arugi, miks. Kui ma hakkasin ära minema, siis ta sai aru, et ta ei ole voodis päris üksi ja ütles, et ma ei läheks ilma temata. Ma jäin ootama, aga ma ei saanud aru, mis jõud hoidis teda selle voodi peal kinni. Lõpuks ma läksin vist minema. See kõlab rohkem nagu Mareti luupainaja moodi, mitte unenäo, mida mina peaksin nägema. Veider. Seal olid ka Vene piirivalvajad, kes minu poole oma relvakestega viibutasid ja Kertu, kes ühistranspordiga ringi uhas.

Paduvihm on tore, tuul on ka hea. Aga küsimus, mis mind ikkagi painab on see, mis on Printsil viga? Nagu et, mis värk temaga on? Mida ta nüüd ise takkajärge mõtleb oma käitumise kohta? Kas tal on siin elus ka mingisugune eesmärk, või ei ole? Kui ta omale kunagi lapsed saab, siis kas nad on mingisugused Printsessid ja Pisi-Printsid? Kuna saab Printsist Kuningas? Kes üldse tahaks abielluda Kuningaga? Kas ehk vaene talutütar Azii, kellest saab kord Kuninganna? Või siis kreisi emorokkar Silvi, kes viskab kõrvale oma McLennu mehed ja heidab ühte Printsiga? Ma panustan rohkem Silvi peale, nende juuksevärvused sobivad paremini. Kuid millist sügavat saladust peidab endas Silvi? Kas on ta ikka naine, või peituvad ta seelikusaba all stringide asemel bokserid? Mida arvavad Printsi kohta McLennud? Kuidas suhtub kõigesse Printsi vanaema? Ja viimane küsimus enne postitamist: kas Teele pea sai parandamatult viga, kui ta viimati lendas hobuse seljast ja kaska serv ta nina natuke põrutas? Kõigile neile küsimustele ootame põnevusega vastuseid...

"How to handle the average abduction"

by Legolas Thranduilion, Prince of Mirkwood

1. The importance of looking dashingly handsome in even the most stressful situation
2. Bound riding for beginners
3. The ten most important conversations everybody should have with their kidnappers
4. How to get the evil maniac to share his nefarious plans
5. How to convince the daughter/wife/niece/cousin/sister of the evil maniac to fall madly in love with you and help you escape
6. How to convince the henchmen to help you escape. Convincing them to fall madly in love with you is only a last resort
7. What tools to bring: spoon, brush, hairpin, small hidden knife, candle, paper and pen to make a map
8. The transportation devices every self-respecting abductologist should know and how to use them during an escape
9. The most effective methods of surviving the inevitable reunion with your father
10. Top ten excuses for having been abducted in the first place

Bad Day

Now what? Ma ei julge helistada kah, liiga tihti tuleb selliseid asju ette. Aga ma helistan, sest ma hoolin. Vahest isegi rohkem, kui sinust. Ära liialt pahanda, elu viib selliseid teid pidi meid. :)

Tore eilne ja tänane

Eile oli mul tore äratus. Helistab mingi tädikene Tea kirjastusest ja pakub mulle mingit raamatut. Loomulikult ütlesin ma ei, ja panin ära. Und enam ei tulnud. Aga siis läks juba normaalsemaks olek. Väike nuff ja pilved. Mitte et ma pilves olin, ei seda ma polnud, igaks juhuks mainin, et keegi ei hakkaks mingeid nõmedaid arvamusi avaldama, :). Igatahes käisin 9ndike lõpetamisel, viisin Ivarile lilli. Elusaid lilli. Või noh, nad olid elusad mingi aeg tagasi.



Peale lõpetamist sai lõpuks trenni minna, ma olin seda nii kaua oodanud. Treenereid polnud, aga sitaks inimesi ikkagi. Isegi mu vanemad ja vend kobisid kohale, jeerum küll, emal ma enam ei luba sinna tulla. Ikka porgandit ja küsimusi. Vennalt - "Noh, galoppi ka ikka teed?" - "No ikka, kui sa viitsid trenni lõpuni oodata." Päikeseloojangu ajal oli tall seest nii mõnus.



Eijah, mõnus oli teha mida tahad, siis kui tahad. Sai ilusti galoppi sõidetud ja tegin talle patsid ka. Ilusad tulid. :) Lõpus tegin Otile ka sõitu, ta pidi kaska pähe panema. (6) Hiljem sai venitud, lilletatud ja nif-naf-nufitud. Hea päev.

Ja täna siis läksime järjekordselt häälega Tartusse (kõige rohkem läks aega, mingi 19 minutit - Ott oli meiega kaasa ja tal oli suur kott, ehk oli asi selles; samas ta hoidis ka silti, aga kui juba ega hakkas nappima, siis võttis Sillu sildihoidmise enda kätte ja saime kohe peale kah), jõudsime ilusti muidu, saime veel mingi 5 reklaami ära vahitud. Shrek III oli päris hea, aga ma oleksin eelistanud ingliskeelset. Originaal on ikka parem kui järeletehtud. Peale filmi siis läksime ja ostsime pikukese ja läksime Creppi jäätisekokteile jooma. Mõnnamõnna. Sillu emme tõi mind põrnikaga ukse ette. Mugavmugav. Hea päev oli. :)

Meie põnev seiklus

Kuna siis meie hea sõber Liisa unustas eile nuffikesed Madise kätte, siis me leidsime end järsku hea mõtte eest minna ja tuua asi ise ära. Teadagi ju see vanasõna, et 'Kui tahad, et midagi tehtud saab, siis tee seda ise.' Novot, meie lähtusime sellest. Algas meie seiklus siis uniselt, Sillu marssis minu tuppa ja käskis mul üles ärgata, et liikuma saaks hakata. No siis me veel uimerdasime minu pool mingi kolmveerandtundi ja tegime silte. Sildid valmis, läksime tee äärde.



Tartusse saamiseks pidime oma 15 minutit ootama. Siis kah võttis Margit Oja meid peale. Mis siis ikka, käisime Lõunakas ja pidasime pärast Lõunaka kõrval tema sünnipäeva. Ta ostis mingi kohupiimavärgi ja tordiküünlaid ja siis puhus need seal ära.



Kook oli päris hea muidu, aga palju seda ei tahtnud (hiljem leidis ta omale kodu Põltsamaa prügikastis). Liikusime edasi ja käisime Kesko Agros ära, kus ma ostsin omale stekikese. Seal oli igast hobusekraami! Nii vinge! Igatahes. Kõndisime päris sinna maantee algusesse ära ja panime jälle sildi püsti, saime 8 minutiga peale. Mingile rekkaonule, lahe oli. Ajasime juttu ja ta viskas meid Puhu ristis maha. Käisime tõime oma nuffi ära ja siis tegime Madise rõdu peal vesikat, päris mõnus.



Hakkasime siis mingi pool 3 äkki tagasi liikuma, saime 9 minutiga mingi ägeda uhke auto peale. Viis meid Lõunaka ette jälle ja sealt siis saime Nõkku 1-minutilise ootusega. Nõos saime kuulda uudist, et Ott olevat näljas, viisin talle kaks kohukest ja siis käisime veel vallamajas kah. Nüüd siis saab lõpuks rahulikult kodus olla ja oma nufikest tarbida. Hea päev oli, hääletamine on ka nagu sitaks lahe! :D (Mul oli CS kotis olemas ;) ja piitsast oli ka abi :))

Nif-naf-nuf

Et siis tore päevake oli. Käisime Tartus ja tsillisime ja siis ootasime Liisat, et ta meile nuffikest tooks. Nojah ja siis ta helistabki, umbes pool tundi enne bussi jõudmist Nõkku, et tal jäi nuffikene maha. Põltsamaale maha. Mis siis ikka, Silver ei öelnud selle peale mitte midagi. Selle eest on meil homne päev jälle põnevust täis, saame ühe schlampe kodulinnas ära käia, loodan, et me temaga kokku ei põrka. Et siis käime ja toome oma nuffikese ilusti ära ja oleme õnnelikud. :) Kolmapäeva õhtul siis vast saab trenni minna, loota ju võib. Ja huvitav küll kuhu mu ema tahab see suvi Inglismaa asemel minna. LEETU! "Käiks Riiast läbi, pole seal ammu olnud" - "Nojah, mõni meist alles käis seal eelmine nädal, aga palun väga!" Võiks siis mõnda põnevasse kohta minna, aga EI, Riia ja Vilnius on ju piisavalt põnevad. Kuhu nende seiklushimu küll kadunud on...

Eufooria

Selline väga rahulolev tunne on praegu. Leedu läks hästi ja nüüd on pidevalt trennid või mingid koosviibimised. Trennide osa on loomulikult parim, eriti meeldis mulle see metsaskäik. Ikka võimas tunne on sõita mööda metsavaheteid galoppi. Ja nüüd kah selle hääletamise lükkasime edasi, kohe üldse ei viitsinud minna ja ilm on ka nii sitt. Vast hiljem kui keegi veel kaasa tuleks. Kertu või Eva või keegi. Kesiganes. Aga hääletada võib homme ikka. Tartusse näiteks. :P Lähme ja saame omale midagi hiad, midagi hiad. Ja loomulikult ka 1 või 4 juustuburgerit, muud varianti väga ei ole. Vot. Nii on lood. Kellelegi sünnipäevakinki pole vaja osta?

Hea!

Viimased kaks päeva on mõnusad olnud. Esiteks siis Mareti sünna - täielik õnnestumine. Väga lahe oli. Eriti meeldis mulle see osa, kus ma sain Mihklile munadesse lüüa. :) See oli tore, Kertule ka väga meeldis. Magamine oli ka suht talutav, pärast seda, kui ma Karli käest tooga ära varastasin ja selle teki vastu vahetasin. (A) Ja seltskond oli super, palju erinevaid inimesi. Keegi end lakku täis ei joonud, kuigi Sillu vaatas küll mingi hetk vetsupotiga silm-silma vastu. Hommikul sai head kringlit süüa ja grillimajas lõbusasti lilletada. Hiljem viis Karli meid Nõo risti ja siis sai koju. 12-st 16-ni magasin, kuueks läksin trenni, mis on siis see teine mõnus asi, mis toimunud on. Ma kartsin natuke, et see, mis minuga nädala algul juhtus, mõjutab natuke mu käitumist, aga ei olnud midagi. Algul oli veidike kõhe seal 20 hobusega väiksel platsil olla, aga pärast polnud midagi. Tegime jälle kenasti galoppi ja selgub, et homme lähme teeme natuke metsasõitu. Ei jõua ära oodata, hea et see on hommikul vara. :) Ja siis õhtul lähen Kertuga kaasa, ta sõidab poniga - digikat ei tohi koju unustada. :D :P Eijah, tore saab olema. Õhtul siis pakin asju ja esmaspäeva varahommikul Leetu!

17.13

Universumis muutus vist miski, sest täna ei olnudki 12, hoopis 13. Veider, kuidas gravitatsioon töötab. Bluebird is my name today. Saad sa aru, ma vist igatsen sind. Aga see on selline friendly, õnneks. :)

3.19

Et siis kell on veerand 4. Võiks nagu magada, samas ei taha ka. Väljas on juba valge. Las Vegas ja House - kuidas oleks veel parem oma õhtut veeta? *-) Tähendab, varahommikut.

Laup. 18.00; pühap. 10.00. Ära ära unusta. Kuidas saakski?

O.v.e.R

It's over. It's finally over. Ja ma olen NII väsinud. Ema ka küsis täna, et miks ma teen endaga nii. Mis parata, ma olen juba selline. Koguaeg rahmeldan ringi. Hea et ma täna enam ujuma ei läinud, muidu ma oleks vist tõeline laip hetkel. Aga noh, ma niigi jäin siin laua taga juba peaaegu magama. A näed, võta näpust - ma lähen välja. Ikkagi, mis siis et ma olen laip. Või noh, laibastumas. Bah, ma ka ei tea. Uni.

Et ei kõlba või mis? Nojah siis.
14 veel. Aga pole hullu, ma isegi ei närveeri. :P
Elu on suht tore. Varsti on see möödas ja siis läheb üha toredamaks. :)
Tunni aja pärast siis vist välja. Mittenärveerimisest lahti saama. Tähendab noh,
ah mai tea. Keda kotibki!? Elu on ilus! :D

Nii hea! Vihm on mõnus. Eriti see padukas on hea. Ilus ka.
Kahju et täna pean ma kodus passima ja kemmat õppima. :(
Läheks välja hea meelega. :)
Peaks õppima hakkama. Väga viitsimist ei ole.

17 ja pool veel.

ZnS

"ütle mulle paar kristallhüdraati"
kõlab nii poeetiliselt, oleks ainult.
järjekordselt on mul selle tsinksulfiidiga probleeme,
õnneks on nad ületatavad.
süütu flirt? vaja oleks katalüsaatorit
ja palju paardumata elektrone.
elu on nii ootamatu, nagu alati.
ehk seekord ilma alkata saaks asja aetud?
ehk seekord, ehk seekord

MH

et ma siis lõpuks rääkisin talle, kuidas ma tunnen ja kõik läks hästi...




kahju ainult, et see uni oli :(

"ma loodan, et ta tapetakse lõpus ära"
"ma ka"

Bah

naerata mulle kord! ainult seekord, see teema. palun? nad kolm. bah. nad kolm! fkk

vahest seekord?

hmm. on's midagi muutunud? vist nagu oleks, aga ehk... ka mitte. lootus on lollide lohutus ja loll ma olen. mul on probleeme mälu ja valikutega. alati Nemad. ehk seekord keegi naeratab mulle ülalt ja ütleb, "ok :)".

seiklushimuline (74)
armas (74/61)
domineerija (74)
naljakas (74)
hell (61)
mõistev
peab teadma, mida ta tahab

igav (63/52)
pealetükkiv (63)
arg (63/52)
ei tohi ennast ja enda ümber olevaid inimesi häbeneda

ja vahest, kui nii juhtubki, siis lihtsalt... saame üle sellest. :) ja elu läheb edasi

Cells

"Miks minna ümber põõsa, kui sa saad ka läbi minna!?"

Tuleb välja, et Sillul on õigus. Rakud ON kurjad. Ja kõik ei koosne neist! Kuradi egod, elu ei keerle ümber rakkude, ükskõik kui palju te tahate mulle vastu vaielda, see lihtsalt ei keerne nende ümber. Ja väga lihtsalt saab pilves olla ka ilma abiaineteta. Mitteteaduslikult tõestatud. Nii. See sai nüüd kaelast ära.

Kuu oli kena. Pilvede suhtes on mul viimasel ajal igast kahtlusi, aga ka neil polnud täna viga. Kes oleks võinud arvata? Ära vasta sellele.

Sulle: vaata, kui sa tahad, et miski saaks korda aetud nii nagu SINA tahad, siis ära usalda seda minu kätesse. Elu on naljakas, ja sinu oma üle ma hetkel naeran. Tänu temale sain ma aru, et see on puhtalt koomiline. It's all a big joke and God's only one laughing.

Häälega ära.

Mõnikord on nii, et ma võtan selle postitamise lehe lahti ja lihtsalt vahin seda tühja lõuendit, kuna ma ei oska siia mitte midagi kirjutada. Vahest on ta mul tunde lahti, kuskil all, ära unustatud.

Täna oli selline ilus päev. Päike paistis, ilm oli tõsiselt kena, soe oli, aga ikkagi. Üks vastikumaid päevi. Tuju ei vastand vajadusele. Vahest on selline. Ega ta ei oska põhjust arvata, aga ma tean, ma tean. Siis ma jälle hoian end tagasi, kuni järgmise korrani, mida ma loodan, et ei tulegi. Võrreldes linnuolukorraga... asi on hoopis teine. Asi on alati nii kerge ja naljatlev, aga ma tean, ma loodan, et ma tean.

Noored, oleme rahulikud, oleme noored, ja lähme hääletama... koos pipragaasiga. Just.

therapist = the rapist?

Et siis 13 on praeguseks tehtud - kavatsen viie kätte saada. Homme siis laipu vaatama. Hmm, kõlab huvitavalt. Hiljem siis tsill Tartu peal. :)

Aga tegelikult... olen ma väsinud. Hetkeseisuga 3 tööd vaja järgi vastata. Mõnna, lihtsalt mõnna. Tahaks mõne inimese tükkideks lõigata, hakklihamasinast läbi lasta ja koertele sööta. Ehk siis sama, kui tädi omale pambu saaks - ma naeraks. Oi kuidas ma naeraks. Krõska. Dein Leben. Muahahaha.

All hail die Untertufel! Sometimes I wish I could fly. Sometimes I wish my wings were broken. Sometimes I wish I would fall. Then I remember - I have. It wasn't cool, dude, it wasn't cool at all!

Nädalavahetustel on alati selline üksik tunne. Meil kõigil on ju elu, ükskõik kui palju me väidame, et tglt seda pole, :P. Vähemalt said plaanid tehtud. Saaks juba minna. Ei jõua ära oodata, :P.

Ma vihkan sind. Ma vihkan sind. Ma vihkan sind. Tegelikult mitte, aga ma soovin, et ma vihkaksin!!!

And the moment that you lose yourself
you wish that you were someone else
and the only thing that comes apart
to take respond from were we start.

Mis sul nüüd hakkas? Ei ole ju võimalik, et kaks inimesed samal ajal. God, kill me now. Kuhu jääb stabiilsus!?

Edit: Never mind.

SSDD

Tõmblemisest tüdinenud. Ka see on üks domineerimise alaharudest. Mai taha seda kuulda teistelt. Ma tahan... persse, keda kotib, mida ma tahan, sel pole mingit vahet. Aga tegelt sa tead, mida ma tahan. Tundub, et meie arvamused erinevad siin. Põletaks nad ära, aga küsimused tuleksid, mida ma talu. Nutmine, millest mul on kõrini. Miks ma lasen sul endale haiget teha? Sest et ma... ma peaksin sulle seda ütlema, aga ma ei suuda. Varem oli see nii lihtne, kui midagi tegelikult ei olnudki. Jälle jõudis see mulle kohale. Ma ei suuda enam.

Ropsi end kooma, palun, aitäh.

Hingelt naine? - Sest mai tea, sa käitud küll nagu üks.

Oli siis mõtet?

Kas sõna suhe mitte ei tähenda, et selles on kaks osapoolt, millest mõlemad näevad vaeva? Ja kui ühel on mingi probleem, siis ta räägib sellest, mitte ei pane lihtsalt asjale punkti.

Asjatu on ju nutta, kuid nii eht ja nii hea. Mis sul hakkas!? "Kas asi on meis?" - "Ei ole." [---] "Ma arvan, et..." Arvad jah, tore siis, et sa nii arvad. Tead mida? Mina ei arva nii! Ei loomulikult ei ole meil pohhui, kus siis sellega. Kelleks ma sind ikka pean - meheks.

Oeh. Nii valus on. Igatpidi. Kahju, et hingele valuvaigistit ei ole, ja ärge tulge mulle mingit häma ajast ajama, 8-).

Lonely Day

Ma ei taha magada. Kohe üldse ei taha. Sorry, Maret, ma lubasin, aga noh... inimesed millegipärast pidevalt murravad neid. Lubadusi, ma mõtlen. Kokku pole veel kukkunud, seega poh.

Sa pead nagu aru saama, et asi on rohkem kui ühepoolne. Mängus on natike tähtsamad asjad, kui sinu meeleolud. Nahk on tükkideks. Mängime puzzlet.

Mul on homsest päevast suht pohhui. Koolist, ma mõtlen. Peale kooli saab ära - sinna, kust ma alles tulin. Mai saagi aru, mis mul viga on. Ju siis ambur.

Ma ei taha magada. Ma ei taha und näha. Kukkunud siis teise. Poleks ma hetkel siin.

Sa ju lubasid.

"Kunagi ei ole, 8-)"

Lühikokkuvõte:

persse, persse, persse, persse, persse, persse, persse, persse, persse mine!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

23. aprill - LÕUNA

Arst tõi just paberid ära, 4. ja 5. roide murd ja õhkrind. Armas.

Eks ma siis passi siin veel oma 3 tundi, siis tuleb isa järgi ja koju. Tglt tahaks hullult välja minna. Ses suhtes, et kui ma peaksin sees passima, siis pigem haiglas, kui kodus. Eks ongi, et kodus ma ei püsi, siit ma ei saa vähemalt suvalt jalga lasta. Tehniliselt on see võimalik, aga mul on südametunnistus - kahjuks.

Oejah, tahaks kuuma duši alla minna. Poisid veel ütlesid, et ei lähe ma siit täna kuhugi, wrong again, :). Aga peole ikka, suur pauk ja mida veel, ;).

Et siis, so long, :).

23. aprill - HOMMIK

Ma ju ütlesin, et arst on nummi, :P. Tervest sellest hordist, kes siin käis, oli ta vist kõige normaalsem. Vedas mul.

Igatahes. Täna siis pääsen siit. Aga no worries. Ma tulen tagasi, ma olen selles kindel. Mitte küll ravieesmärgil, aga niisama. Külla. Teistele.

Veider, et ta pole küsinud. Täiesti pull noh, :P.

Veenist verd, mulle millegipärast meeldib see, *-).

Ou, mäletate seda kui minu pool oli vesikatšill ja siis ma avastasin end lamamas köögi ja koridori vahepealsel osal ja kõik vahtisid ülalt alla nagu haiglas. Päriselus on see tunne palju võimsam, (H).

22. aprill - ÕHTU

Sellisel kellajal mulle meeldib siin olla. Väljas on veel veidi valge, palatikaaslased magavad, kuskil kaugel elu käib... või EI käi... see on juba omaette küsimus. Ja toas on sinakas kuma. Keegi ei sega, rahulik on. Telefon ka enam väga ei helise ja inimesed ei küsi, et mis värk on. Ega ma ei viitsi enam väg rääkida kah.

Võtaks ühe nussi ja oleks häppi.

22. aprill - PÄRASTLÕUNA

Et siis siin ma veel olen. Fck noh. Aga riided tõin ma ära. Pea pesin ka ära, vähe inimese tunne nüüd. Aga minema ma siit ei saa. Sry Sillu nussi suhtes.

Et siis kolm ööd haiglas mingi mõttetu 4meetrise kukkumise pärast. Nojasiis, et valus on naerda, hingata ja üldse elada, keda kotib. Ma tahan koju! Ja trenni. Vaevalt, et ma järgmine nv-gi lähen. Vast niisama Kertuga kaasa. Peaasi et ema teada ei saaks. Nad ei võta mult ratsutamist ära.

Oijummel. Siin on nii sürr olla. Sellist nv-d poleks ma omale iial ette kujutanud. Kreisi milliste inimestega ma siin tuttavaks olen saanud. Põnev, põnev, 8-).

Suht igav on ja kell on alles neli! Bah. Sure maha noh.

22. aprill - HOMMIK

Mulle aitab. Mul on kindel plaan siit järgneva nelja tunni jooksul jalga lasta. Aitab mulle sellest vangistusest. Aeg tagasi reaalsesse maailma minna, aeg kooli minna! (Ma olen vist hulluks ka läinud).

Kella üheni saan veel riided kätte...

21. aprill - HILISÕHTU

Miku ja Eva ja Sillu ja Kertu käisid külas. Suht valus on naerda. Eijah. Mereteemalised sokolaadikommid ja nartsissid, :P, loogiline kui tegemist on Silluga, :).

Nummi, Tsiklimees küsis hiljem, et kas see oli mu vend. Vaevalt, :P.

Krt, miks ma valuvaigistile küll ei ütlesi, 8-).

Need mutid on siin päris hulluks läinud, üks irvitab nii hullult, et lõpp kohe, :D. Mai tea noh, siinne elu on ikka hull küll, aga mitte üldse jube. Päris palju nalja on saanud. Ma tulen nädala jooksul neid tädisid vast ikka vaatama, ja Tsikeldajat ja Händimäni. Igastahes.

Head ööd.
Vast saan homme minema.

21. aprill - LÕUNA

Ma olen avastanud, et siin on tglt päris põnev olla. Täna öösel ma veel kuhugi ei pääse. Darn. Aga Sillu ja Mika ja Eva tulevad äkki külla. See oleks tore. Ja need tsiklipoisid, (A).

Oeh, just toodi uus patsient meie palatisse. Funny thing on see, et ma ei tea siit kellegi nimesidki. Aga mis vahet sel on, niikuinii näen neid vaid korra elus. Mis sääl ikka. Nagu Mika ütleks, siis tost pole hullu, :P.

Ta ei tea veel ikka mitte midagi. Põnev, põnev, :D.

Vihma ei saja enam. Kirjandit ei viitsi ka kirjutada.

Mennu just helistas. Ajasime nata juttu. Rääkis, et Mihkel tõbras süüdistavat iseennast selles, mis juhtus. Pekki mingu. See polnud tema süü. Minu.

Hetkel mängib kuskil see "I Feel Good" - mingis palatis. Hetkeks tulid need vietnami sõja filmid meelde. Hmm, numbrimäng ei paku ka enam väga palju põnevust.

Sillu palun too nussi! :'(

Ma kuulan talve jälle. Mõnna. Igav. Mõlemat tglt.

21. aprill - HOMMIK

Ja kus ma ärkan!? Haiglas. Miks ma siin olen!? Sest ma kukkusin. Why the fuck ma kukkusin!? Oh yeah. Hakkab vaikselt meenuma.

Eijah, uud kogemus jälle. Ja mitte ainult nummi meesarst, vaid ka nummid meespatsiendid, kes meile, naistele, siia külla tulid, :P. Üks neist on suht armas, mõlemad jalad puru - lendas tsikliga mingi 50 meetrit. Teisel on mõlemad labakäed suht sodiks. Kolmas kukkus ka kuskilt, vigastas jalga, homme opile.

Ma suren siia varsti igavuse kätte ära! Kohutav.

Veider, kuidas mõned olid kunagi nii suured, nüüd nii tühised. Mis teha, elu on selline.

Peaks vist Afenfoiaenlasfnast midagi kirjutama. Saaks siit minema juba! Raisk, mul on trenn täna. Vihale ajab. Ma lohutan end sellega, et täna sajab vihma. Mis peki pärast on vaja jätta 50 cm seinast mingi bloody tühimik. Ei võinud siis sinna ka põrandat panna!? Fuck the fucking shit fucking fuck!

Üks mokk, palun? AITÄH! Homme vaevalt, et ma kuhugi lähen, :S, niipalju siis kevadrockist.

20. aprill - HILISÕHTU

Haigla. Mõnna.

Tglt siis kõigepealt Tondikas Elvas ja kukkumine kohast, kus POLNUD põrnadat - selja peale. Eva, Sillu ja Mihkel tulid appi ja kõndisin vaevu traumasse. Sealt siis edasi Tartu (kus ma selle kirjutamise hetkel asun), tehti röntgen ja mingi kompuuter-värk. Peaaegu olin sealt juba lännu, kui arst kutsus sisse tagasi ja ütles, et parem oleks, kui ma jääksin ööseks. Isegi visiiditasu maksti tagasi.

Passin hetkel siis siin palatis 206, teisel korrusel, traumatoloogia osakonnas. Peale minu on siin veel kaks tädi, ajavad päris toredat juttu.

Nüüd jäid vist magama. Unerohud on ühed head asjad ikka, :P, oleks siis võinud mulle ka anda, tõprad noh. Eks ma siis helistan siin oma sõpru läbi ja treenerile ja kuulan vaikselt klassikat ja kirjutan seda (puhtalt igavusest) ja passin. Uni on küll, aga ma ei taha magada. Mai suuda seda fakin kirjandit kirjutada.

Tahaks mokka, nagu hullult. Ja Mihklit näha, ja Sillut ka. Sillu teeks tuju nagu sitaks heaks kindlasti, arvatavasti ütleks midagi jumala suvalist, mis oleks sitaks naljakas, :P, selline ta on juba. :)

Et ma siis lamasin oma voodi peal. Mokk ja klassika. Ja ma vahtisin ainiti kella. Täpsemalt sekundiseierit. Veider tunne tuli peale. Nagu tühi oleks. Mitte ainult kõht, vaid kõik.

Ja nüüd ma varsti lahkun. Natuke rohkem vähem tühi, kui enne. Informatsioonil on inimestele huvitav mõju.

Lähen 7 km lähemale vabadusele. Afenfoiaenlasfnlasega kohtuma. Vähemalt ma loodan. Parem, kui ta oleks puhtaverd! Märkate ehk, et tegemist on nelja kaashäälikuga. Võimas, mis?

Näh-näh-näh

Ma olen nii väsinud. Varsti annan alla ja ütlen, et ma ei suuda enam. Aga mitte veel. Peab vastu pidama. Elama homse nimel. Nagu täna. Kui homme sajab, siis keegi sureb. Ma mõtlen seda tõsiselt!

Mis mõte on nendel reedetel? Polegi, vot. Kaotaks nad lihtsalt ära. Nagu trikimees. Ha. Surge, tõprad! Andke mulle ainult motiiv ja ma olen parem. Ma ei tee seda omal käel lihtsalt ära. Ma ei leia vajadust.

Kas minna Sillu poole või mitte minna - see on küsimus
Mis oleks toredam - ninas tunda
kõik puru, mida tore nuff sinna paiskab,
või, tõstes padjad moka alla,
piin lõpetada? Olla, mõnuleda -
muud midagi, sest nõnda oleskledes
unustaks ma kooli ja kõik need värdjad,
keda mu silmad päev-päevalt peavad nägema.
See oleks kaif, mis suuresti
on tahetav - olla, mõnuleda!
Jah, mõnuleda... äkki kanepitki tõmmata?
Siin pole mingit konksu. Sest see, mis nägemused
meil võivad tulla selles laksualuses,
kui reaalsest maailmast pääseme,-
see paneb tahtma; siin pole seletust,
miks reeded on nii mõttetud.

Gehe weg, te kõik. :)

Et ma siis olen kodus. Ja mul on igav. Ja selg veel tuikab. Väss on ka peal. Käisin ikkagi Elvas täna ära. Ilge pask ilm oli. Õppida ei viitsi. Sama jama - uus päev.

Aga hea on jällegi. Juba päris mitu nädalat on hea olnud. Et ma ära ei sõnuks.

Veel paremaks läks peale pühapäeva. Nägin oma muskat jälle. :)

"Kullake" - armas, mis teha. :)

Et siis nii on lood.

Haige. Lõpuks ometi ja täitsa õigel ajal. Ma võitsin omale sel nädalal 48 tundi lisaaega. Olen saanud end välja magada, kirjand on poolenisti valmis, otsus on tehtud. Siiamaani on hea, aga noh, nüüd võiks terveks saada. :) Palun? Aitäh.

Reedel siis saad sa 17. :) Tore päev saab olema, 5 tundi ja puha. Loodaks et see pole JÄLLE reserveeritud. 8-)

Kuradi kõrgushüpe, ma valutan kõikjalt! Äkki on asi ka haiguses natuke. *-) Kes teab.

Peaks mõnda raamatut lugema, ntx Carmenit. Tglt tahaks ka midagi muud. Mul on neid niipalju ostetud - lihtsalt seisavad aknalaual. :S

Tahaks ratsutama. Peakski homme või täna Enele ära helistama. Ehk pühapäeval? Tore oleks, sest laupäeval on vahvlitsill üle pika aja. Maailma parima double-vahvlimasinaga. Peaks talle nime ka panema. Nagu kõigel muul juba on.

2 päeva kooli, siis on see jube nädal läbi! Lõppe. Lõppe. Lõppe! :'(

Täiesti mõttetu postitus, aga keda huvitab. :)

Iiiiigaaaaav.

Vool oli ära. Maailma lõpp. Igav. Igav. Igav.
Vool tuli tagasi. Maailm ei lõppend ära. Igav. Igav. Igav.

Tahan homset!
Tahan ära. :)

Mihkel!

Ta nimi on Mihkel. Tal on pikemad juuksed, kui minul. :P Ta on minust noorem! :D Aga see-eest pikem. Sobiv pikkus nagu Maret ütleks. Ta on hea poiss. :=) Ta naeratab hästi armsalt. Ta suudleb veel armsamalt. Ta võtab mul käest kinni, kui me jalutame mööda tänavat. Ta võtab mul käest kinni ka siis kui me ei jaluta. Temaga saab rääkida. Tal on kest ja sisu. :D Ta teab, kuidas asjad peaksid poisi ja tüdruku vahel olema. Ta oli nõus minuga ronima maja katusele, kuna ma tahtsin päikeseloojangut vaadata - ma ei näinudki seda. Ta on nõus seda uuesti tegema. :P Temaga on mul HEA OLLA! Ta õde isegi ei vihka mind! :P Mu sõbrad arvavad, et ta on tore (väga tähtis). Ta lubab mul oma ketti kanda. Ta nimi on Mihkel. Temaga olen ma õnnelik. :)

"Käime katuseid mööda" (8)

Elu on ilus. Lihtsalt ilus. Hetkel. :)

Mulle on hakanud Elva kohe päris päris meeldima.

Ja perekonnanimed - kel neid vaja!

Pühapäeva hommik...

... rohkem nagu laupäev oleks

Vaheaeg on kohe-kohe lõppemas ja ma pole üldse puhata saanud! Olen jõudnud Tallinnas ära käia, Tartus päris mitu korda(enamus neist mõttetud (aga ma käisime kirikus!)), Elvas sai tsillitud, Konguta vallas sai oldud ja isegi Nõkku jõudsin Manni poole. Üleüldiselt on tore olnud. Ott küsis, mida ma oma kaelaga tegin :D Juhtub, juhtub. Juhtus. Mu auto sai omale uue nime: The Golden Tuust; koer sai omale uue nime: Kuniglik; Helen ja Liis said omale uued nimed: Viinatuust ja Lõssituust(?). Pangakaardi kaotamisega sain uuesti hakkama, vaevalt, et ma ta üles seekord leian (Eva leidis eelmine kord :D). Tekiilast on mul kopp ees- nagu ka kõigist teistest alkohoolsetest jookidest. Täna ma saan oma bloginormi vist jälle pikaks ajaks täidetud. Kooli ikka ei taha minna- viskab veidi rohkem kopa ette, kui eelmainitud jook. Igav on!

Toks-toks

Kes seal on? - Tomi!
Ja kes sinuga kaasas on? - Anni!
Ja kes need on? - TUUSTID!!!

Üle pika aja üks tore õhtu, mis venis veel toredamaks ööks. Kuradi *, tahtis jälle vara ära minna, täna polnud mul üldse tuju. Ma passisin seal Vapramäe bussikas nagu sitaks kaua ja kivi oli nagu sitax külm. Vanemad arvasid ikka, et ma olin Eva pool. Nice. Peaaegu blew my cover, kui ma ütlesin, et ma ei saanud öösel üldse magada ja et me tegime vahvleid ja kella viiest teed. Õnneks ma viisin teema mujale. Ja Kuninglik. Ta oli isegi kuldne! Ja ma poleks iial arvanud, et nemad võivad lahedad olla. Üllatus jällegi. Ja ma poleks iial arvanud, et sina. Mulle aitab neist. Elab üle. Täna jälle?

Palun ärge küsige, palun.

kertu loodussõbralik plaan rikkaks saada

"teele, sina seisad meie püramiidi tipus ehk fotoaparaadi taga. tule meiega haljale aasale, metsa või järve äärde ning sa saad võtta kaasa ilma midagi kaasa võtmata. pilt jääb mälestuseks ja sa ei pea midagi ise loodusest kaasa tassima. tule ja passi kolm tundi mingit lindu (kellest sa piltigi ei saa), kuula kurge ja konna krooksumist (keda sa ilmselt isegi ei näe). juba see teeb sind rikkaks!"

Fakk noh

"Hmm. Ei tea mis toimub, ää. Ega ma vist ikka ei lähe välja ka uurima. Pohhui see sõprus onjuetää. Nagu et 'ja mis siis!?' onju."

Ja kuidas sul siis ka läheb? Eiei, ma ei saa ju niimoodi! Mida inimesed minust arvaksid. Gaad, tunneb huvi. "Mis sul häda on?"

Viuviuviu. Persse-

Problemo

Probleem on selles, et ma igatsen sind. Probleem on selles, et tuli uus. Probleem on selles, et ta on parem. Probleem on selles, et ma ei oska midagi ette võtta.

Vana ma ei taha, kuigi ehk tema tahab.
Nagu alati. Nagu alati.

Probleem on selles, et ma igatsen sind.

at/Tension

Mulle ei meeldi enam see. Enne oli selline tobe ja vale arusaam, kuidas asjad seal käivad. Need ei pidanud paika.

Pinget võib noaga lausa lõigata. Hakkida ja tükeldada, aga see ei aitaks. Saaks see nädal juba läbi. Tuleb ehk uus ja huvitavam. Sisaldab ehk Pärnut ja Tallinnat. Saaks ehk magada. Nagu seda pikka, 14-tunnist magamist. Ärgates oled niiii väsinud, ülemaganud, aga see esimene tass kohvi peale seda. Mmmm.

Head ööd. :)

Golden Cocoon

Sa oled nagu valmik oma kuldses kookonis, kus on turvaline ja soe, aga kuhu sa oled jäänud üksi, sest kõikidest teistest on juba liblikad saanud. Mõned liblikad küll natuke kurvemad kui teised, mõned natuke ülbemad, aga me oleme lendama õppinud ja lahkunud.

See, mis täna oli... kujutad sa pilti, ma olen rohkem sinu peale pahane, kui tema. Haige, kas pole?

All that is gold, does not glitter.

Vaata, asi pole üldse metallis, aga hõbe on parem kui kuld. Lihtsalt on nii. Ja selles kontekstis võin südame rahuga omistada kullale muutuja o. {o:=kuld;} Kui mõistad, mis ma öelda tahan. Võiksid mõista. Siis ma ei tea... ei oleks enam nii raske. Hetkel nagu tahaks, aga pole julgust. Ma fakiksin kõik uppi.

Jahh...

Ma kardan, et mu elu kujuneb ka nii.... plaanid ja lootused, aber es kam ganz anders.

Heute

Juba see, et sa seda tunnistad, teeb mu õnnelikuks ja enesetunde heaks. Kõik ei olegi nii pekkis, kui ma mingi hetk arvasin. Kõige hullem on möödas. :)

you being in love

"Love
if you like and I like, for the reason that I
hate people and lean out of this window is love, love
and the reason that I laugh and breathe is oh love and the reason
that I do not fall into this street is love."

E.E. Cummings

Change

Haigeks ei saa jääda, aga jala peab küll ära nikastama. Türa, ma ütlen. Fakin trepid. Ja see nädal on ka eriti haige olnud. Peale teisipäeva. See oli ainuke normaalne päev. Imelikult kombel, aga nii see on.

Ja mida sa vingud nii palju? Mis sul viga on, ma ei saa aru. Et näha pead sa ainult silmad LAHTI tegema ja vaatama. Pole ju nii raske :)

Ma leidsin ühe plussi, Taavi abiga. See oli üks ilus pluss.

Ma loodan, et see jääb nii, samas ka loodan, et see muutub. . o 0 (MUUTU!!!)

xy -> x + y

Praegu leiab aset eraldumisreaktsioon, kus üks läheb üht teed ja teine teist ja kokkusaamisvõimalus üha kahaneb.

Mu närvilõpmetel liikuv närviimpulss on jõudnud ajju ja see ütleb mulle, et ma peaksin end tundma kurvalt. Ma kuulan teda.

Mõistad sa, mida ma öelda tahan!?

SSDD - Same Shit, Different Day

Aga on ju. Kogu meie elu. Iga päev on täpselt samasugune nagu eelmine. Ärkad, lähed kooli, tuled koju, üritad õppida, ei viitsi, vegeteerid, magada... ja siis mis juhtub? Sa ärkad uuesti. See on nii kurb, nii masendav, nii valus. Nii igav.

Füüsikas ma sain aru, et sellel pole mingit mõtet. Ma lahendasin 45 minutit ülesannet. Sain valmis lõpuks. Ülesanne oli täitsa 9 kastikest 81 numbriga. Seda kutsutakse sudokuks vist. Mis sel füüsikaga pistmist on, ma ei tea.

Ma tean täpselt, mis homme juhtuma hakkab. Esimeses tunnis olen ma unine ja pahane ja külmetan, sest see aken laseb õhku läbi. Teises mõtlen, et tahaks siit minema ja kolmandas saan minna uisutama või niisama palli loopima. Peaasi, et ma näeksin välja nagu ma teeksin midagi, siis jätavad nad mind rahule. Neljandas saan nautida ainukest ainet, mida ma oskan. Viiendas mõtlen, et miks ma pidin end tänasele praksile kirja panema ja kuulan, kuidas Pendra midagi kellegi lipiididest või DNA-st räägib. Vahepeal tuleb hetk, kus meid toidetakse. Aga täna oli juba hea söögi päev ära - fakk. Kuuendas igavlen, vahepeal panen kirja mõne valemi ja olen üleüldse zombi. Seitsmendas saan ma kaunistada oma vihikut jälle, selles aines on mul ilus vihik - värviline kõikidest neist igavatest majandusgeograafia tundidest. Kaheksandas vahin kella ja mõtlen, kuna ma siit minema saan - järjekordselt. Kahju, et ma ei julge selles tunnis haigutadagi. Siis tuleb koor, kus saab natuke aja maha võtta. Pooleks tunniks koju ja siis praksi, kus ma saan järjekordselt närvivapustuse.

Ma vihkan teisipäevi. :'(

Nii tore oleks näha neid tulpe koos teiega. Ja osta cannabise-lõhnalisi kondoome. Ja olla eemal, sellest kohast, mida ma kutsun oma koduks.

LF

Sometimes I feel like I'm losing a friend - in a very pathetic way.
Sometimes I feel like I want pancakes - with maple syrup.
Sometimes I feel like going for a fag - with a fag.
Sometimes I feel like killing you.. you clowns!

Of course I would never tell you that.

Mõnikord ma tunnen, et võiks ju nagu ära minna - aga ma ei lähe.
Teinekord ma tunnen, et ma ei jaksa enam - siis ma jään haigeks.
Mõnikord ma tahaks Näksile taha keerata - miks see kunagi ei juhtu!?
Siis jällegi ma mõtlen, et läheks sauna, aga ma lihtsalt ei taha. Lihtsalt EI TAHA.

Tereeeee, Maailm!

Täna on laupäev. Hommik, kui täpsem olla. Miks on mul pohmaka tunne, kui ma peaaegu ei joonuski!?

NB! Meie ingliskeele rühm on NV lehes! Jepijee, minust, Sillust ja Matust on isegi lähemalt räägitud. Meeli Lepisk on päris tore, et ta midagi sellist tegi.

Tagasi laupäeva juurde. Enne laupäevi on enamasti reede. Eilne reede oli päris pöörane.

Need Elva inimesed on päris toredad, nendega saab vähemalt nalja. Ja seekord oli asi niipidi, et polnud mina see, kes oksendas ja Eva see, kes küsis 'Kuidas sul läheb?' - eile oli vastupidi. Tundub, et ka noorem Zilmer leidis enda tee poti juurde ja selle kaissu. (Või oli see ehk kraanikauss?) Igastahes me suutsime Maretiga uue tantsu välja mõelda... kinda... peaaegu - ikkagi! Suutsin end päris mõnusalt rõdu peal ära külmetada.

Ma avastasin, et inimesed räägivad täis peaga nagu igast asju! Päris huvitav oli kuulda nii üht kui teist. (A)

Kas caballodemaarsus on nakkav?

Bah, ma tahan magada!!!

Et sa teaks.

Kallike, see kus, kuna ja mis olukorras ma seda ainet tarvitan ei ole nüüd küll sinu asi. :)
Olgu see siis bussis või AK-i peldikus.

seda ma pean silmas, kui ma ütlen, et ma kardan nukke

Does Nicotin equal Narcotin?

Sa tead, et ma ei kuula, kui ma ei hooli. - Ja ma ei hooli.
Sa tead, et ma teen, mida ma tahan. - Ja ma teengi seda.
Sa tead, et ma ei lõpeta sõna peale. - Ma ei lõpetagi.
Sa tead, et mind ei huvita. - Tõsi.

Mina pole Teil kunagi palunud. Ma teen, mida ma ise heaks arvan. Need otsused võivad Teile nii vastu olla, kui tahes, las olla. Need otsused võivad olla valed, ebamoraalsed, ebaseaduslikud, mittesobivad, inimeste-halva-pilgu-alla sattumise tegevused, aga ma teen neid. Sest see annab midagi juurde. Seda vist kutsutakse riskiks või adrenaliiniks või lõbuks või mõnuks. See on selline mõnus, natuke valus näpistav tunne mu silmade ja nina vahel nagu keegi üritaks mu ajusid nasaalset viisi pidi välja tõmmata. See kaob mõne ajahetke jooksul ning alles jääb tuhm peavalu ja vattis tunne. Ja enamustel nädalatel ma elan selle tunde nimel, sest see on kõik, mis mul koolis olles on. See tunne. Ja seltskond. Vahest veidike kuri, kuid sarnane, tuttav, turvaline, hea.

Ich möchte eine L-k.

Ma vihkan eelarvamusi ja kindlat seisukohta, kui pole argumente. Kas keegi Teist oskab mulle näidata seda topsi, milles me selle saime? Ei? Huvitav miks. Ahjaa, sest Te ju ei näinud neid. Arvame kõik, et me saime Presidenti nendes natuke tuhmunud ja ärakulunud topsides. Idiootne mõte - ta läikis algul. Arvame kõik, et me tarvitasime mõlemad ära 7 g kolme päeva jooksul, sest Teie arust seda niipalju ju oli. Oli siis või? Ei mina ju ei tea, ega ma siis enda kohta käivad infot ei oma. Teised teevad seda ja teavad kõige paremini. Well congrats, mf-s.

Psühholoogia oli esmaspäeval. Miks pidin ma selle peale alles praegu tulema.

Aber zweite? (A)

Loomulikult on mul sõltuvus. Ma pole eile sündinud. :)

Idiootsus 2000.

Miks on mul selline tunne nagu ma oleksin petnud?

Kui ainult oleks nii...

Ma istun toolil ja näen teda väljas,
seisab päikese käes ja ta süles on väike imik, tütar,
meie tütar.
Uks on lahti ja õrnvalge läbipaistev kardin liigub selle ees koos tuulega,
ta vaatab minu poole ja naerab.
Päike paistab,
ning siis siseneb,
tütar naerab ja ka tema,
kui ta mulle otsa vaatab.
Ta tuleb minu juurde,
ulatab ta mulle,
ja suudleb mind laubale ning asetab käe mu õlale.
Laps vaatab meid ja naeratab,
meie ka,
ma olen õnnelik.

Viimane piisk

Mulle aitab. Kui sa selle teema veel kord üles tõstatad, siis ei huvita mind enam mitu korda ma sulle misiganes aine tarvitamisega vahele jään või mitu kahte mul keemias on või kui halvasti ma käitun. Ma arvasin, et sa rahuned, aga see k-sõna... see ripub fakin õhukese niidi otsas, mida kahjuks pole woolite'iga pestub ja kardetavasti puruneb õige varsti. Rõhk sõnadel purunema ja varsti.

FAKK.

"I kinda like you, do you maybe sort of like me?" - ma vihkan seda.

ma pean omale f-buddy otsima. :)

Ignorant bliss, my darling

Mul on ainult üks sõna öelda ja see on KIRSS. Muah.

tracy chappiman - son of a preacher man

idüll ja uni

see idülliline unelm võiks kesta igavesti. või vähemalt kauem kui kuu. okei, kuu oleks ka hea. ta võiks vähemalt Kesta.

kui see kiri lendaks juba kiiremini ta silme ette, ehk siis ta siluks oma valget habet ja mõtleks 'aga miks ka mitte?' ja ütleks 'ja'. ma oleksin õnnelik.

nii palju siis eileõhtusest tsilli või lugemisõhtust. ma pidasin maha hoopis ühe mõnusa magamisõhtu. kella 5-6 kuue paiku magama, korraks 10 ajal üles. pool 11 tagasi magama ja nüüd laupäeva hommikul ärkasin vabatahtlikult kell 9. ma ei saa aru, mis mul viga on.

aga vähemalt olen välja puhanud :D

kahtlaselt veidrat und nägin kah...

varsti siis tlnasse, hea et lumi on maas, see teeb sõidu pikemaks, mis tähendab, et ma saan psühhi ja mata ära teha ja vikatimeest ka veel lugeda. edu mulle.

ilusat edasimagamist ja lugege mu unenägu!

ma vihkan seda faking keemiat!!

heh. - paras sulle :D

a perfect lie

see on nagu üks raskemaid ja üks veidramaid asju, mida ma olen tundnud. see teeb mind kurvaks ja rõõmsaks ja õnnelikuks ja ma kardan. ma kardan, et ma ei suuda seda iial teha ega sellest rääkida. ega ma ei julgeks niikuinii. see oleks täiuslik. praegu on see täiuslik vale. kui irooniline.

you know it ain't easy,
gotta wait until the right time

miks ei saa ma neid suruda ja tappa. kasvõi kokku voltida ja karpi panna. või siis isegi lennuki teha ja õhku visata. et nad kaoksid. samas, ma ju ei tea, mis 'need' ongi. mis nad on siis? kuidas ma nad ära tunnen?

aita mind!!!

see on nii huvitav kuidas unenägu sulab kokku reaalsusega ja tagajärjed on imelikud.

see kuis ta vaatas, tekitas minus tundeid. aga mitte veel neid õigeid, seega ma ei kahetse. kõik oleneb ju inimestest lõppude lõpuks.

take me back to your house, your house (8)

kell on 2.52 ja mul ei tule und! ma pean kell 6 juba üles tulema, aga ma pole magamagi jõudnud. argh. pidin ma terve vaheaja iga päev kella kuueni üleval olema.

aga see lõhn. see ütleb kõik, mis vaja, et teada.

ma ei taha sinna kooli enam väga minna. enne tahtsin. aga see oli enne. vähemalt eluloo sain valmis. ha, isa ka luges.

kell on 2.58 ja mul pole ikka und. god daam it!

sry mennu, et ma teie vestlust segasin, aga sa tead ju miks ma tahtsin teada, kas sa elus oled. saadad sõnumi et oled kuskil kükital ja noh.... mäletad ju küll seda jutuajamist, kus ma lubasin kellegi ära nülgida? (A) ma hoolin natuke :)

stop writing these evil things!

i think my head is going to explode. too much coffee

öö toob ilmutust!

see on nagu... ma olen kuri vist. ma tean seda juba ammu, aga ma täna mõistsin, et ma nagu päriselt ka... kui võrdsustada millegagi, siis selle blondiga, selle kuuma blondiga. ma tõesti ei mõista, kust mul selline tunnetus on tulnud. varem oli vähemalt natukenegi... ja siis ma tõesti püüdsin... aga nüüd? ei ole enam lihtsalt. ma ei tunne ja ma ei tunne puudust tundmisest. ja tüdimus hakkab põue pugema. mitte alles praegu, suve keskelt juba, ma oskaks vist isegi kuupäeva pakkuda. kogu selle aja olen ma... aga nüüd... nagu... keegi näriks mu südant ja võtaks iga päevaga sealt ühe tüki vähemaks. keegi on ka mu ajuga mänginud, sest mu aju ei tunne kadunud südamest väga puudust. kui mõistad, mida ma öelda tahan. mis vahet sel on. ehk oli asi sellest kanasalatis, mida me port arturis sõime päris palju. seal võis olla mingit pika toimega kurjuserohtu sees. rohtu tahaks küll praegu. sillu oleks nõus ma arvan. jaah. see vv värk on juba 30 päeva kestnud. huvitav. ma tapaks hetkel ühe roti ära ja võtaks ta silmad ja viskaks suurde patta koos argo kehamahlade ja eeslisitaga. ma ei tea, miks ma seda hetkel ütlesin. te ei taha teada, kes selle pajasisu pärast ära jooks. ew. see selleks. koolis võib pinevaks minna, ma kujutan. aga meil on alati AKi vets, kallike. niikaua kui keegi samal ajal seda kasutada ei taha loomulikult. see oli vist siim tookord. w! yeah right see tipsi käib peedul jalutamas. pigem "jalutamas" kui üldse, aga ma ei taha ise ka mõelda, miks see jutumärkides on. mõned asjad lihtsalt peab jätma enda teada, sügavale ajusoppi. trust. see on üks firma, ma tean. ma ei mõtle selle peale rohkem, sina ka ei tohiks. kaebab veel kohtusse, küll see oleks alles kurb. :( compaq on ka firma, millest mul ka hetkel väga suva on. kahjuks. (see kahjuks on ainult viisakusest). mul pole endal ka tglt õrna aimugi, mida ma kirjutan(ha, on küll. a ma tean et teil ei ole), good good. off to bed, my dears!

ma tunnen end hetkel veidikene hulluna!

Tal on mõte. Kui me seda arutasime, sai sellest Mõte ja Mõttest kujunes välja Idee. Paganama hea idee, kusjuures.

Juuksed on elektrit täis. Paras neile.

Oleks tahtnud tegelikult kauemaks Peedule jääda. Seal võis küll olla märg ja külm, aga seal oli pink ja meil oli nuudleid ja küpsiseid ja oli küll selline tunne, et ma kärvan kohe külmast ära, aga vähemalt... oli seal.... noh, pink. Ja lilled. Ja lilla valgus ja kleidike. Ja latern. Ja laps, kes hämas midagi salatist. Ja Ketlyn, kes meid ei näinud, sest me olime peidus. Pingi peal. Ja raudtee. Algul oli rong ka, aga see oli üpris pikk ja masendav sõit sinna. Muusikat ei olnud, seega ma pidin end oma mõtetega lõbustama. Nad ei olnud väga lõbusad. Aga üks asi viis teiseni ja kui ma jõudsin kolmandani, siis ma olin rõõmus, et rõõmsalt Peedu hüüti ja ma maha sain. Seekord siis tulid ikka vastu kah. Ta on vist harjunud juba nende kallistustega. Koer sõi botast. Aga lõppkokkuvõttes oli seal ikkagi see pink. Mis vahet sel on.