22. aprill - PÄRASTLÕUNA

Et siis siin ma veel olen. Fck noh. Aga riided tõin ma ära. Pea pesin ka ära, vähe inimese tunne nüüd. Aga minema ma siit ei saa. Sry Sillu nussi suhtes.

Et siis kolm ööd haiglas mingi mõttetu 4meetrise kukkumise pärast. Nojasiis, et valus on naerda, hingata ja üldse elada, keda kotib. Ma tahan koju! Ja trenni. Vaevalt, et ma järgmine nv-gi lähen. Vast niisama Kertuga kaasa. Peaasi et ema teada ei saaks. Nad ei võta mult ratsutamist ära.

Oijummel. Siin on nii sürr olla. Sellist nv-d poleks ma omale iial ette kujutanud. Kreisi milliste inimestega ma siin tuttavaks olen saanud. Põnev, põnev, 8-).

Suht igav on ja kell on alles neli! Bah. Sure maha noh.