xy -> x + y

Praegu leiab aset eraldumisreaktsioon, kus üks läheb üht teed ja teine teist ja kokkusaamisvõimalus üha kahaneb.

Mu närvilõpmetel liikuv närviimpulss on jõudnud ajju ja see ütleb mulle, et ma peaksin end tundma kurvalt. Ma kuulan teda.

Mõistad sa, mida ma öelda tahan!?

SSDD - Same Shit, Different Day

Aga on ju. Kogu meie elu. Iga päev on täpselt samasugune nagu eelmine. Ärkad, lähed kooli, tuled koju, üritad õppida, ei viitsi, vegeteerid, magada... ja siis mis juhtub? Sa ärkad uuesti. See on nii kurb, nii masendav, nii valus. Nii igav.

Füüsikas ma sain aru, et sellel pole mingit mõtet. Ma lahendasin 45 minutit ülesannet. Sain valmis lõpuks. Ülesanne oli täitsa 9 kastikest 81 numbriga. Seda kutsutakse sudokuks vist. Mis sel füüsikaga pistmist on, ma ei tea.

Ma tean täpselt, mis homme juhtuma hakkab. Esimeses tunnis olen ma unine ja pahane ja külmetan, sest see aken laseb õhku läbi. Teises mõtlen, et tahaks siit minema ja kolmandas saan minna uisutama või niisama palli loopima. Peaasi, et ma näeksin välja nagu ma teeksin midagi, siis jätavad nad mind rahule. Neljandas saan nautida ainukest ainet, mida ma oskan. Viiendas mõtlen, et miks ma pidin end tänasele praksile kirja panema ja kuulan, kuidas Pendra midagi kellegi lipiididest või DNA-st räägib. Vahepeal tuleb hetk, kus meid toidetakse. Aga täna oli juba hea söögi päev ära - fakk. Kuuendas igavlen, vahepeal panen kirja mõne valemi ja olen üleüldse zombi. Seitsmendas saan ma kaunistada oma vihikut jälle, selles aines on mul ilus vihik - värviline kõikidest neist igavatest majandusgeograafia tundidest. Kaheksandas vahin kella ja mõtlen, kuna ma siit minema saan - järjekordselt. Kahju, et ma ei julge selles tunnis haigutadagi. Siis tuleb koor, kus saab natuke aja maha võtta. Pooleks tunniks koju ja siis praksi, kus ma saan järjekordselt närvivapustuse.

Ma vihkan teisipäevi. :'(

Nii tore oleks näha neid tulpe koos teiega. Ja osta cannabise-lõhnalisi kondoome. Ja olla eemal, sellest kohast, mida ma kutsun oma koduks.

LF

Sometimes I feel like I'm losing a friend - in a very pathetic way.
Sometimes I feel like I want pancakes - with maple syrup.
Sometimes I feel like going for a fag - with a fag.
Sometimes I feel like killing you.. you clowns!

Of course I would never tell you that.

Mõnikord ma tunnen, et võiks ju nagu ära minna - aga ma ei lähe.
Teinekord ma tunnen, et ma ei jaksa enam - siis ma jään haigeks.
Mõnikord ma tahaks Näksile taha keerata - miks see kunagi ei juhtu!?
Siis jällegi ma mõtlen, et läheks sauna, aga ma lihtsalt ei taha. Lihtsalt EI TAHA.

Tereeeee, Maailm!

Täna on laupäev. Hommik, kui täpsem olla. Miks on mul pohmaka tunne, kui ma peaaegu ei joonuski!?

NB! Meie ingliskeele rühm on NV lehes! Jepijee, minust, Sillust ja Matust on isegi lähemalt räägitud. Meeli Lepisk on päris tore, et ta midagi sellist tegi.

Tagasi laupäeva juurde. Enne laupäevi on enamasti reede. Eilne reede oli päris pöörane.

Need Elva inimesed on päris toredad, nendega saab vähemalt nalja. Ja seekord oli asi niipidi, et polnud mina see, kes oksendas ja Eva see, kes küsis 'Kuidas sul läheb?' - eile oli vastupidi. Tundub, et ka noorem Zilmer leidis enda tee poti juurde ja selle kaissu. (Või oli see ehk kraanikauss?) Igastahes me suutsime Maretiga uue tantsu välja mõelda... kinda... peaaegu - ikkagi! Suutsin end päris mõnusalt rõdu peal ära külmetada.

Ma avastasin, et inimesed räägivad täis peaga nagu igast asju! Päris huvitav oli kuulda nii üht kui teist. (A)

Kas caballodemaarsus on nakkav?

Bah, ma tahan magada!!!

Et sa teaks.

Kallike, see kus, kuna ja mis olukorras ma seda ainet tarvitan ei ole nüüd küll sinu asi. :)
Olgu see siis bussis või AK-i peldikus.

seda ma pean silmas, kui ma ütlen, et ma kardan nukke

Does Nicotin equal Narcotin?

Sa tead, et ma ei kuula, kui ma ei hooli. - Ja ma ei hooli.
Sa tead, et ma teen, mida ma tahan. - Ja ma teengi seda.
Sa tead, et ma ei lõpeta sõna peale. - Ma ei lõpetagi.
Sa tead, et mind ei huvita. - Tõsi.

Mina pole Teil kunagi palunud. Ma teen, mida ma ise heaks arvan. Need otsused võivad Teile nii vastu olla, kui tahes, las olla. Need otsused võivad olla valed, ebamoraalsed, ebaseaduslikud, mittesobivad, inimeste-halva-pilgu-alla sattumise tegevused, aga ma teen neid. Sest see annab midagi juurde. Seda vist kutsutakse riskiks või adrenaliiniks või lõbuks või mõnuks. See on selline mõnus, natuke valus näpistav tunne mu silmade ja nina vahel nagu keegi üritaks mu ajusid nasaalset viisi pidi välja tõmmata. See kaob mõne ajahetke jooksul ning alles jääb tuhm peavalu ja vattis tunne. Ja enamustel nädalatel ma elan selle tunde nimel, sest see on kõik, mis mul koolis olles on. See tunne. Ja seltskond. Vahest veidike kuri, kuid sarnane, tuttav, turvaline, hea.

Ich möchte eine L-k.

Ma vihkan eelarvamusi ja kindlat seisukohta, kui pole argumente. Kas keegi Teist oskab mulle näidata seda topsi, milles me selle saime? Ei? Huvitav miks. Ahjaa, sest Te ju ei näinud neid. Arvame kõik, et me saime Presidenti nendes natuke tuhmunud ja ärakulunud topsides. Idiootne mõte - ta läikis algul. Arvame kõik, et me tarvitasime mõlemad ära 7 g kolme päeva jooksul, sest Teie arust seda niipalju ju oli. Oli siis või? Ei mina ju ei tea, ega ma siis enda kohta käivad infot ei oma. Teised teevad seda ja teavad kõige paremini. Well congrats, mf-s.

Psühholoogia oli esmaspäeval. Miks pidin ma selle peale alles praegu tulema.

Aber zweite? (A)

Loomulikult on mul sõltuvus. Ma pole eile sündinud. :)

Idiootsus 2000.

Miks on mul selline tunne nagu ma oleksin petnud?

Kui ainult oleks nii...

Ma istun toolil ja näen teda väljas,
seisab päikese käes ja ta süles on väike imik, tütar,
meie tütar.
Uks on lahti ja õrnvalge läbipaistev kardin liigub selle ees koos tuulega,
ta vaatab minu poole ja naerab.
Päike paistab,
ning siis siseneb,
tütar naerab ja ka tema,
kui ta mulle otsa vaatab.
Ta tuleb minu juurde,
ulatab ta mulle,
ja suudleb mind laubale ning asetab käe mu õlale.
Laps vaatab meid ja naeratab,
meie ka,
ma olen õnnelik.

Viimane piisk

Mulle aitab. Kui sa selle teema veel kord üles tõstatad, siis ei huvita mind enam mitu korda ma sulle misiganes aine tarvitamisega vahele jään või mitu kahte mul keemias on või kui halvasti ma käitun. Ma arvasin, et sa rahuned, aga see k-sõna... see ripub fakin õhukese niidi otsas, mida kahjuks pole woolite'iga pestub ja kardetavasti puruneb õige varsti. Rõhk sõnadel purunema ja varsti.

FAKK.

"I kinda like you, do you maybe sort of like me?" - ma vihkan seda.

ma pean omale f-buddy otsima. :)

Ignorant bliss, my darling

Mul on ainult üks sõna öelda ja see on KIRSS. Muah.

tracy chappiman - son of a preacher man

idüll ja uni

see idülliline unelm võiks kesta igavesti. või vähemalt kauem kui kuu. okei, kuu oleks ka hea. ta võiks vähemalt Kesta.

kui see kiri lendaks juba kiiremini ta silme ette, ehk siis ta siluks oma valget habet ja mõtleks 'aga miks ka mitte?' ja ütleks 'ja'. ma oleksin õnnelik.

nii palju siis eileõhtusest tsilli või lugemisõhtust. ma pidasin maha hoopis ühe mõnusa magamisõhtu. kella 5-6 kuue paiku magama, korraks 10 ajal üles. pool 11 tagasi magama ja nüüd laupäeva hommikul ärkasin vabatahtlikult kell 9. ma ei saa aru, mis mul viga on.

aga vähemalt olen välja puhanud :D

kahtlaselt veidrat und nägin kah...

varsti siis tlnasse, hea et lumi on maas, see teeb sõidu pikemaks, mis tähendab, et ma saan psühhi ja mata ära teha ja vikatimeest ka veel lugeda. edu mulle.

ilusat edasimagamist ja lugege mu unenägu!

ma vihkan seda faking keemiat!!

heh. - paras sulle :D

a perfect lie

see on nagu üks raskemaid ja üks veidramaid asju, mida ma olen tundnud. see teeb mind kurvaks ja rõõmsaks ja õnnelikuks ja ma kardan. ma kardan, et ma ei suuda seda iial teha ega sellest rääkida. ega ma ei julgeks niikuinii. see oleks täiuslik. praegu on see täiuslik vale. kui irooniline.

you know it ain't easy,
gotta wait until the right time

miks ei saa ma neid suruda ja tappa. kasvõi kokku voltida ja karpi panna. või siis isegi lennuki teha ja õhku visata. et nad kaoksid. samas, ma ju ei tea, mis 'need' ongi. mis nad on siis? kuidas ma nad ära tunnen?

aita mind!!!

see on nii huvitav kuidas unenägu sulab kokku reaalsusega ja tagajärjed on imelikud.

see kuis ta vaatas, tekitas minus tundeid. aga mitte veel neid õigeid, seega ma ei kahetse. kõik oleneb ju inimestest lõppude lõpuks.

take me back to your house, your house (8)

kell on 2.52 ja mul ei tule und! ma pean kell 6 juba üles tulema, aga ma pole magamagi jõudnud. argh. pidin ma terve vaheaja iga päev kella kuueni üleval olema.

aga see lõhn. see ütleb kõik, mis vaja, et teada.

ma ei taha sinna kooli enam väga minna. enne tahtsin. aga see oli enne. vähemalt eluloo sain valmis. ha, isa ka luges.

kell on 2.58 ja mul pole ikka und. god daam it!

sry mennu, et ma teie vestlust segasin, aga sa tead ju miks ma tahtsin teada, kas sa elus oled. saadad sõnumi et oled kuskil kükital ja noh.... mäletad ju küll seda jutuajamist, kus ma lubasin kellegi ära nülgida? (A) ma hoolin natuke :)

stop writing these evil things!

i think my head is going to explode. too much coffee

öö toob ilmutust!

see on nagu... ma olen kuri vist. ma tean seda juba ammu, aga ma täna mõistsin, et ma nagu päriselt ka... kui võrdsustada millegagi, siis selle blondiga, selle kuuma blondiga. ma tõesti ei mõista, kust mul selline tunnetus on tulnud. varem oli vähemalt natukenegi... ja siis ma tõesti püüdsin... aga nüüd? ei ole enam lihtsalt. ma ei tunne ja ma ei tunne puudust tundmisest. ja tüdimus hakkab põue pugema. mitte alles praegu, suve keskelt juba, ma oskaks vist isegi kuupäeva pakkuda. kogu selle aja olen ma... aga nüüd... nagu... keegi näriks mu südant ja võtaks iga päevaga sealt ühe tüki vähemaks. keegi on ka mu ajuga mänginud, sest mu aju ei tunne kadunud südamest väga puudust. kui mõistad, mida ma öelda tahan. mis vahet sel on. ehk oli asi sellest kanasalatis, mida me port arturis sõime päris palju. seal võis olla mingit pika toimega kurjuserohtu sees. rohtu tahaks küll praegu. sillu oleks nõus ma arvan. jaah. see vv värk on juba 30 päeva kestnud. huvitav. ma tapaks hetkel ühe roti ära ja võtaks ta silmad ja viskaks suurde patta koos argo kehamahlade ja eeslisitaga. ma ei tea, miks ma seda hetkel ütlesin. te ei taha teada, kes selle pajasisu pärast ära jooks. ew. see selleks. koolis võib pinevaks minna, ma kujutan. aga meil on alati AKi vets, kallike. niikaua kui keegi samal ajal seda kasutada ei taha loomulikult. see oli vist siim tookord. w! yeah right see tipsi käib peedul jalutamas. pigem "jalutamas" kui üldse, aga ma ei taha ise ka mõelda, miks see jutumärkides on. mõned asjad lihtsalt peab jätma enda teada, sügavale ajusoppi. trust. see on üks firma, ma tean. ma ei mõtle selle peale rohkem, sina ka ei tohiks. kaebab veel kohtusse, küll see oleks alles kurb. :( compaq on ka firma, millest mul ka hetkel väga suva on. kahjuks. (see kahjuks on ainult viisakusest). mul pole endal ka tglt õrna aimugi, mida ma kirjutan(ha, on küll. a ma tean et teil ei ole), good good. off to bed, my dears!

ma tunnen end hetkel veidikene hulluna!

Tal on mõte. Kui me seda arutasime, sai sellest Mõte ja Mõttest kujunes välja Idee. Paganama hea idee, kusjuures.

Juuksed on elektrit täis. Paras neile.

Oleks tahtnud tegelikult kauemaks Peedule jääda. Seal võis küll olla märg ja külm, aga seal oli pink ja meil oli nuudleid ja küpsiseid ja oli küll selline tunne, et ma kärvan kohe külmast ära, aga vähemalt... oli seal.... noh, pink. Ja lilled. Ja lilla valgus ja kleidike. Ja latern. Ja laps, kes hämas midagi salatist. Ja Ketlyn, kes meid ei näinud, sest me olime peidus. Pingi peal. Ja raudtee. Algul oli rong ka, aga see oli üpris pikk ja masendav sõit sinna. Muusikat ei olnud, seega ma pidin end oma mõtetega lõbustama. Nad ei olnud väga lõbusad. Aga üks asi viis teiseni ja kui ma jõudsin kolmandani, siis ma olin rõõmus, et rõõmsalt Peedu hüüti ja ma maha sain. Seekord siis tulid ikka vastu kah. Ta on vist harjunud juba nende kallistustega. Koer sõi botast. Aga lõppkokkuvõttes oli seal ikkagi see pink. Mis vahet sel on.

nüüd oleme laskunud tasandile, kus nimetame neid m-asjadeks?
keeldun. nagu sina keeldud vahetamast münte paberiks.

kutsub.
"jah oli küll vahva raamatuke seal"
"... kuidas sa teadsid et ma sulle sellest tahtsin rääkida?"
"sest ma oleksin sulle ise kohe helistanud ja rääkinud sama asja"
"hm"

mMm

III tsill 3. päeval

Tänane tsill algas jälle sundäratusega, et valges veel kuhugi jõuaks. Pool 1 jõudis Sillu Nõkku ja kutsusime Kertu ja läksime. Mõisaparki. Lukele. Enne käisime veel lillepoes ja Haraldis ja ostsime paki sarapuupähklikreemiga küpsiseid(mis oli nagu paber) ja pudeli vett(millest oli kõige rohkem kasu käte pesemisel) ja asusime teele. Kohutav ilm ikka küll. Masendav. Aga kui Kertu asus Eva asemele, siis tuli päike välja. Loomulikult pidid ka kolm autot kohale sõitma, kuid see ei heidutanud meid. Istusime pingil, kus võtsin kord päikest ja rääkisime asjadest, mis on juba ära olnud. Jalutuskäik tagasi oli palju lihtsam, kui mitte mainida seda osa, mis oli täielikuks põlluks muudetud. Mis vajadus on porine tee veel porisemaks teha? Kellelgi tuli idi.... tark mõte minna Elvasse. Nii me siis vegeteerisime Silluga tund aega minu pool ja mängisime zombiesid. Ta tsäkats on tühi. Vabanda, et naeran. :D Minu oma valgustab mind lillaka valgusega kelmikalt edasi. Rong tuli ja me läksime. Elvas oli järve ääres päris ilus. Kahju et loss nii pime ainult oli. Tekkis kurb tunne, et maja nutab. Raamatukokku minnes digimuutusid Kertu saapad pruuniks. See ei olnud tegelikult üldse pori süü, kui nii võtta asja. Õppisin, et kõige targem oleks olnud minna kõige otsemat teed pidi(mis oli samas ka kõige vähem-porisem). Raamatukogus kirjutas tädike mu telefoninumbri valesti, ha. Kertu ütles, et seda parem mulle. Ehk kah. Võtan vikatimehe ja põgenen ära. Maniakaalne naer! Konsum oli, hmm... hästi valgustatud. Ja ma kavatsesin selle paki tõesti prügikasti visata, pole minu süü, et ta libises põrndale oma sisu kõrvale. Mu söök põgeneb viimasel ajal minu käest koguaeg ära. Vaene Silver, kes pidi pimedas metsa vahel koju minema. Mis siis kui keegi ta ära vägistab!? Ahem. Jõudsin koju, ema nimetas mind hulluks, et ma läksin Elvasse raamatu järgi. Ma vastasin ühe teise sõnaga. Kõik on korras. Aga ma olen väsinud. Üdini.

Homme jälle.

Avastasin et 3xS seadus hakkab tänasest kehtima jälle.

sina 3

ära vaeva oma pead asjadega, mida sa niikuinii muuta ei saa. see valik pole sinu teha. anna andeks.

oy, kabjamurdja, teeme homme midagi, kui maa vähegi kuiv on? võtaks kimbu lilli ja kõnniks kuhugi. mul on mõte, aga ma ei julge sulle enne öelda kui me poole tee peal oleme (A) anna teada

honesty.

just because you push the "delete" button doesn't make it go away.- "pst! tahad minuga elu tulla otsima? homme lähen, ma kuulsin et turu pealt saab allahindlusega."- ..viimane aeg.- it's SUPPOSED to sting, that's why it's called an insult.- sometimes I feel like a prophet, misunderstood, under the gun like a new disease.- if i could take that knife and cut through my wrists and cry and scream so that you all could hear it, well then... there wouldn't be much of a point to it. but if i could take that knife and cut through my wrists underneath your eyes without a single word or tear from my eye, then that would be art. the saddest thing is, i can... i have. and i have learned a valuable lesson. my friends are blind. then again, the blinder they are, the happier i am. keep wearing your pink glasses and try not to forget that everything has a fucking happy ending! - it doesn't make me weak. it makes me pissed.- tilk mürki, kaks lusikatäit viha, kulbitäis raevu ja pisar. ei see ei tee kokku mind. ma ei ole nii hale.-

ma võiksin jääda siia igaveseks.
-minu kõrvale?
just sinu kõrvale.
-see oleks tore
jah, ma arvan ka. :)

love is not a fucking game to me! maybe that's why i'm afraid.- do i have to make it any more depressing? i'm tired.- ma vihkan et pean valima oma sõnu, sest need võivad ju inimeste tundeid solvata.

suhkur ja sool

manipuleerida on nii lihtne, sinuga veel lihtsam, sest ma ei saa aru, et ma seda teengi. öelda on veel lihtsam, aga siingi hoian end tagasi. vastata pole kerge, pööran pea kõrvale ja nukrutsen omaette, ma ei taha et sa teaksid. armastada on raske, kõik muutub nii tõsiseks. varjata pole vaja, keegi ei näe niikuinii. leida ma oskan, peitmisega on probleeme.

vahest ma mõtlen, kas mu mõtted pole mitte kurjast, kas ma tegin õige otsuse, kas ma kahetsen. iial ei mõtle, mida sina tunneksid minu asemel, mida sina mõtleksid, mida sina teeksid. sest seda on natuke raske teha, kui sa end pidevalt peidad. aga ära muretse, ma leian su üles. ma leian su alati üles.

jäta sinu elu rahule... tahad?

Stories of the Saccharine Kind

Miks me oleme nii tublid?

Meie Silluga, otsustasime järjekordselt hommikul hästi vara bussi peale minna ja koju ilmuda ebasündsal kellaajal, aga nagu varemgi selgunud, ei vea meil nende bussidega väga.

Tüüpiline et me jõudsime bussijaama kell 6.20 ja passisime seal tund aega lootuses, et mõni buss mööda sõidaks. Üks sõitiski - MÖÖDA. Väike värdjas.

AGA

Me avastasime ka, et Elvas avastatud Sillu taktika on päris hea. Seekord siis tegin mina "ta võtab meid peale, ta võtab meid peale, võta meid peale!" ja arvake mis. Ta võttis meid peale ja me saime nõkku. Tuli välja, et see oli see tüüp, kes ostis Liska maja Lukel ära. Tore mees, ütles et me polnud esimesed, kelle ta täna juba peale on korjanud. Aga see selleks. Saime Nõkku ja nüüd istume minu pool ja joome kohvi. :)

See läheb kirja kui 2007. aasta "esimene".

Head uut aastat ja ilutulestik Tartus oli päris vägev! :) :)