Joodiknäpp

See eelmine tünks oli suht üleru. Läksime, olime ja tulime tagasi (kahjuks).

17.-18. august
Nõo-Tartu-Viljandi-Pärnu-Lihula-Haapsalu-Tallinna ring-Tartu-Nõo
-: pildid kaardist, kus on märgitud meie marsruut :-

Igatahes väga fun oli. Selle suve kõige lahedamad kaks päeva. And I finally got to swim in the sea, yay!

Terve järgnev reis toimus kõik hetkeajendil. Tegelikult peaksime me praegu Hiiumaal olema, aga vot - ei ole! :)

Reede hommikul siis pidime minema muidu, aga ilm oli suht pask, seega mõtlesime, et ei lähe ikkagi. Mingi ühe paiku mõtlesime ümber, pakkisime kotid ja asusime teele. Kõigepealt saime Nõo kohalike ossidega Tartusse, kus siis külastasime Kesko Agrot ja lootsime südamest, et me üldse Tartust edasi jõuame. Võttiski meid peale üks onu, kellega saime Viljandisse. Sinna jõudes oli kell juba mingi 4 vist, käisime varemetes ja üritasime edasi hääletada. Nõme on see, et linna sisse saab ikka häälega, välja pead aga ise kõndima. Nii, edasi oli juba raskem saada. Keegi ei tahnud peale võtta, paljud ikka lehvitasid ja enamus sõitsid lihtsalt mööda nagu ei näeks meid. Ma ka vist ei näeks ennast kui ma seal tee ääres suure PÄRNU sildiga lehvitaksin. Siis lõpuks üks tore onu peatas. "Kas te peatasite sildi pärast või rääkisite telefoniga?" - "Ei, ma peatasin sildi pärast." - "Aa. Ok siis. *uks prõmm kinni*" - "Am, Teele. Mida sa teed!? Me saame peale ju!" - "Oih". Peale seda oli mul mark. Mõnda aega. Sain kiiresti üle. Pärnu on muidu selline tore koht, aga mitte siis, kui sul pole õrna aimugi, kus sa ööbid. Hea oli, et me mu "tädi" poole saime. Ta just väga õnnelik ei olnud, aga noh... viisime kommikarbi ja saime ära magatud. Hull vastik oli küll magada, nii palav oli ja täpselt peatänava kõrval kah.

Hommikul tänasime veelkord teda viisakalt ja tulime tulema. Töllasime kuskil kella 10-ni , siis töllasime Port Arturis, jõime Caffee Latte't ja seal ma siis helistasingi Otile, et mainida, et me saame talle külla minna (plaan oli suht tehtud juba), ta muidugi mainis siis, et ta läheb täna just sünnipäevale Tallinnasse (mis tegelikult leiab aset alles homme). Võib öelda, et me olime suht vihased. Aga noh, mis enam teha. Läksime mere äärde, ujusin, tulime ära. Siis leidis muidugi aset jälle selline tore asi nagu linnast välja kõndimine. Mingi 3-4 kilomeetrit oli seda maad ikka. Heasti. Pärnust läksime Lihulasse (täpsemini mingisse bensukasse, mis oli Lihulast kilomeetri kaugusel), sealt järgmisega Haapsallu. Vot see on lahe linn! :D Kõnnime me siis Kertuga pahaaimamata linnuse varemetesse ja lähme pinkidele pikutama. Päike on hea ja mõnus on olla. Siis tuleb mingi tüüp meie juurde ja hakkab juttu ajama. Kertu aitas tal SMS-Laenu võtta ja siis pärast läksime sööma (tegi välja) ja siis ta oli nõus meile isegi transpordi linnast välja muretsema, aga see jäi ära. Siuke jõle heatahtlik vend oli, natuke karvik (natuke palju), aga tsipa purjus ja ägedat juttu ajas. Haapsalust oli kõige sitem välja kõndida, see muudkui läks edasi ja edasi. Siis tuli üks tore tädi, kes viskas meid Taeblasse ära. Nüüd tuleb loomulikult päeva tipphetk. Lükkan mina siis oma autoust kinni ja Kertu samal ajal enda oma, aga noh, ega ta ju muidugi ei pane tähele, et mul seal sõrm juhuslikult vahel on. See oli valus. Siis ta läks tuliseks ja diameeter suurenes märgatavalt. (EDIT: mul on mingi luu selles sõrmes vist puru). Kell hakkas juba mingi 8 saama, päike hakkas loojuma ja me olime kuskil täielikus pärapõrgus. Järgmisena saime mingite venkude peale, kellega saime peaaegu Tallinnani. Siis tuli üks tore mees, kes viis meid Tartu maanteele ja siis võttis meid üks veel toredam mees peale, kellega läksime Mäoni (sest mul oli sõrme jaoks midagi külma vaja peale panna). See viimane hääletamise osa oli kõige vastikum (peale saamise suhtes). Oli külm ja pime ja kõik kimasid koguaeg mööda (või siis keerasid Paide poole nagu enamus). Lõpuks tuli meie viimane võimalus, mingid kaks noort. Üks neist on mingis bändis vist ja tundub, et sel bändil läheb päris edukalt, sest tal oli jõle uhke auto ja nad elavad Tartus raekoja platsis. Ja viimaks tuli meie last automobile - minu issi, kes meid Nõkku tõi.

Vot, selline oli meie trip. Magaks praegu selle öö siin kodus ära ja paneks homme jälle minema, kui ainult saaks. Asja tegi nii lahedaks just see asjaolu, et mitte miski ei olnud planeeritud, meil polnud õrna aimugi, kus me ööbime või kuhu me läheme. Kõik sai suht ühe sihtkoha kaupa tehtud. Ja ma olen veel eriti õnnelik, et ma selle tripi just koos Kertuga läbi tegin, sest mitte kellegi teisega poleks see õnnestunud (äkki ainult Silluga).

Nõulaifers TM - End of trip 1.