Meie põnev seiklus

Kuna siis meie hea sõber Liisa unustas eile nuffikesed Madise kätte, siis me leidsime end järsku hea mõtte eest minna ja tuua asi ise ära. Teadagi ju see vanasõna, et 'Kui tahad, et midagi tehtud saab, siis tee seda ise.' Novot, meie lähtusime sellest. Algas meie seiklus siis uniselt, Sillu marssis minu tuppa ja käskis mul üles ärgata, et liikuma saaks hakata. No siis me veel uimerdasime minu pool mingi kolmveerandtundi ja tegime silte. Sildid valmis, läksime tee äärde.



Tartusse saamiseks pidime oma 15 minutit ootama. Siis kah võttis Margit Oja meid peale. Mis siis ikka, käisime Lõunakas ja pidasime pärast Lõunaka kõrval tema sünnipäeva. Ta ostis mingi kohupiimavärgi ja tordiküünlaid ja siis puhus need seal ära.



Kook oli päris hea muidu, aga palju seda ei tahtnud (hiljem leidis ta omale kodu Põltsamaa prügikastis). Liikusime edasi ja käisime Kesko Agros ära, kus ma ostsin omale stekikese. Seal oli igast hobusekraami! Nii vinge! Igatahes. Kõndisime päris sinna maantee algusesse ära ja panime jälle sildi püsti, saime 8 minutiga peale. Mingile rekkaonule, lahe oli. Ajasime juttu ja ta viskas meid Puhu ristis maha. Käisime tõime oma nuffi ära ja siis tegime Madise rõdu peal vesikat, päris mõnus.



Hakkasime siis mingi pool 3 äkki tagasi liikuma, saime 9 minutiga mingi ägeda uhke auto peale. Viis meid Lõunaka ette jälle ja sealt siis saime Nõkku 1-minutilise ootusega. Nõos saime kuulda uudist, et Ott olevat näljas, viisin talle kaks kohukest ja siis käisime veel vallamajas kah. Nüüd siis saab lõpuks rahulikult kodus olla ja oma nufikest tarbida. Hea päev oli, hääletamine on ka nagu sitaks lahe! :D (Mul oli CS kotis olemas ;) ja piitsast oli ka abi :))