
Peale lõpetamist sai lõpuks trenni minna, ma olin seda nii kaua oodanud. Treenereid polnud, aga sitaks inimesi ikkagi. Isegi mu vanemad ja vend kobisid kohale, jeerum küll, emal ma enam ei luba sinna tulla. Ikka porgandit ja küsimusi. Vennalt - "Noh, galoppi ka ikka teed?" - "No ikka, kui sa viitsid trenni lõpuni oodata." Päikeseloojangu ajal oli tall seest nii mõnus.

Eijah, mõnus oli teha mida tahad, siis kui tahad. Sai ilusti galoppi sõidetud ja tegin talle patsid ka. Ilusad tulid. :) Lõpus tegin Otile ka sõitu, ta pidi kaska pähe panema. (6) Hiljem sai venitud, lilletatud ja nif-naf-nufitud. Hea päev.
Ja täna siis läksime järjekordselt häälega Tartusse (kõige rohkem läks aega, mingi 19 minutit - Ott oli meiega kaasa ja tal oli suur kott, ehk oli asi selles; samas ta hoidis ka silti, aga kui juba ega hakkas nappima, siis võttis Sillu sildihoidmise enda kätte ja saime kohe peale kah), jõudsime ilusti muidu, saime veel mingi 5 reklaami ära vahitud. Shrek III oli päris hea, aga ma oleksin eelistanud ingliskeelset. Originaal on ikka parem kui järeletehtud. Peale filmi siis läksime ja ostsime pikukese ja läksime Creppi jäätisekokteile jooma. Mõnnamõnna. Sillu emme tõi mind põrnikaga ukse ette. Mugavmugav. Hea päev oli. :)

2 mõtisklus(t):
Allpildiallkiri
Mr EMO.
"Kogu maailma valu on minu õlgadel!"
*Vaatan nüüd kurvalt maha.*
Loe kogu blogi, paris hea
Postita kommentaar