välja end arvasid omade seast

see on kahtlust loov ja veider, aga ma olen ikkagi võrgus. ehk peaks ma seda võrku tükkhaaval harutama hakkama, ehk saab sellest lõpus üks kena siidisall või hoopis üks soe tekk? haiget tegi see, mis ütlesid mulle, kuigi mul vist polnudki õigust. valus oli ikkagi. ja siis veel see teine asi ja see kolmas ja ka see neljas. eile oli üldse kuidagi ülevoolav kõik. kuid pidasin piiri. pidasin sõna. vahest poleks pidanud? kuid seda ma enam teada ei saa. //ja kerjanud olen ja santinud, ja roomanud põrmuni, ja kerjanud, et aastate kaupa ei vastuseks sõnagi.//

oota veel kaks kuud ja neli päeva. pole enam palju jäänud.

edit: if i had a red cat, i would probably kill it.
joke, it's a joke, maret. :)
or is it?