Kui ainult oleks nii...

Ma istun toolil ja näen teda väljas,
seisab päikese käes ja ta süles on väike imik, tütar,
meie tütar.
Uks on lahti ja õrnvalge läbipaistev kardin liigub selle ees koos tuulega,
ta vaatab minu poole ja naerab.
Päike paistab,
ning siis siseneb,
tütar naerab ja ka tema,
kui ta mulle otsa vaatab.
Ta tuleb minu juurde,
ulatab ta mulle,
ja suudleb mind laubale ning asetab käe mu õlale.
Laps vaatab meid ja naeratab,
meie ka,
ma olen õnnelik.