Pealegi, sina oleksid niikuinii tahtnud häälega Elvasse minna. Mina oleksin Tartusse läinud. Sina poleks üksi julgend hääletada. Järelikult probleem. Novot siis, nüüd sa said omale palju parema reisikaaslase, kelle siht oli ka Elva poole. Cheer up.

Chupa

Ja siis ma tõstsin oma trenni hommiku peale, et me saaks õhtul häälega minna. Ja siis sa ütlesid, et sa lähed hoopis Sirlega bussiga. Ja siis sa ütlesid, et me saame hoopis autoga. Ja siis mu telefon pidevalt helises. Ja siis oli pidu. Ja inimesed jõid. Ja inimesed sõid. Ja inimesed olid üldiselt omadega väga segi. Ja siis sai kell 2. Ja siis ma ei viitsinud enam seal olla. Ja siis ütles Eva mulle, et lähme minema. Siis läksime minema. Siis ma ütlesin talle, et lähme tagasi. Siis läksime tagasi. Siis ma ütlesin, et oleme veel natuke, kuni valgeks läheb. Siis ta võttis natuke asju. Siis ta ütles, et kas nüüd võib minna. Siis ma mõtlesin. Siis me käisime terve maja kottidega läbi. Siis oleks küll igaüks aru saanud, mis meil plaanis on - guess not. {Siis ta ei rääkinud meiega terve õhtu ja siis ta eeldas meist asju. Me pole sellised.} Siis me passisime veel kogunisti pool tundi all neljakesi. Siis muutus Eva juba meeleheitlikuks. Siis ma andsin alla. Siis me läksime minema. Siis ta unustas oma Ice'i sinna. Siis ma läksin tagasi ja tõin selle ära. Niiet ei saa öelda, et ma lihtsalt lipsasin minema. Siis me läksime ja kõndisime. Siis me jõudsime bussijaama. Siis me ei jäänud bussi ootama, mis oleks tulnud pea kolme tunni pärast alles. Siis me läksime bensukasse. Siis ta tahtis, et ma helistaksin ja küsiksin taksode kohta. Siis ma tegin seda. Siis ma panin päris kiiresti ära kah. Siis ma ikkagi helistasin tagasi ja me saime uhke autoga Elvasse. Siis see kõik plekkis kokku 360 krooni. Siis me läksime magama. Siis me ärkasime üles. Ja siis ma tulin koju. Ja siis ma istun siin praegu ja söön nuudleid.

uau

"NOT MY DAUGHTER, YOU BITCH!"

mai oska muud öelda, kui wow. lihtsalt wow. see lõpp. see oli nagu nii hea. wow. and once more - wow. ma mõtlen nagu et.... am. mul ausalt ei ole hetkel sõnu. lihtsalt nagu, pea on suht tühi. sest et see oli nagu... hea. väga hea. parem kui väga hea. peale ühe asja. aga selle saab alati ära parandada. loophole!

L.i.f.E

Me kõik teame seda, aga me ei räägi sellest. Me teeskleme, et see pole nii, aga ta on. Aeg on teinud oma trikid ja me oleme edasi liikunud. Individuaalselt oleme me kõik kord selle peale mõelnud, aga mitte kunagi sellest rääkinud. Täna oli seda drastilist muutust kenasti näha. Mitte, et see väga drastiline oleks. See on juba pikka aega aset leidnud ja vaevalt, et see lõpeb niipea. See ei tule mulle üllatusena, kuid meel on tõesti natuke kurb. Aga terve aasta olen ma kompenseerinud ja ma olen tulemusega väga rahul. Ma olen hetkel õnnelik. Ja kui asi peab nii minema, siis kes olen mina seda peatama?

"VANAEMA - KAS SU KOPSUD ON TERVED?"

Loen siis täna Eesti Päevalehte ja mida ma leian - noorte välimääraja. :D Väga põnev artikkel, kus on päris mitu erinevat noorte stiiligruppi ära märgitud: virud(Viru keskuses tšillijad); gootid, emod, baikerid jne.

Ma siis hakkasingi mõtlema, et kes minu sõbrad on. Mul on 3 virut, 2 diibikat, paar pilpapoissi, mõni skeiter, 0 emot ja 0 gooti. Loomulikult on paar inimest veel, aga neile ei oska ma mingit kindlat stiili määrata. Aga jah, virud on head. :D

Tempus fugit... or whateva

Vahest on mul selline tunne, et ta vihkab mind. Aga siis on mul temast jälle kahju. Ta võiks otsustada ära, kes või mis ta on ja siis jääda selle juurde, mul on kõrini oma arvamuse muutmisest. Lõvipoeg on armas niikaua kui ta sul jäset otsast ei tiri, hiljem vahib ta sulle jälle oma suurte silmadega otsa ja sa oled segaduses. Bah.

Igatahes jah, käisime trennis, sõitsime Annikorru, tegime veel natuke hobutrenni ja siis Elvast jalutasime Kertuga koos koju. Päris hea oli, mingi 2-3 tundi läks aega ainult, jumala normaalne. Mõtsime, et läheks ja hüppaks Krissu poolt läbi, see just läheb samal ajal kodust minema, great. A vahet ju pole kah. Päev läks korda, uni on suur ja ema ei luba mind enam iial ratsutama, aga jah, seda ma kuulen iga nädal, seega ei keppa eriti. Vot, esmaspäeval siis Potter ja siis trennid ja siis Saaremaa ja siis Hiiumaa (äkki?) ja siis koju ja arva mis siis? Siis veel trenne ja trenne ja trenne ja whoptsa - hakkabki kool. Peab nendega jälle kohtuma. Minge minema siit juba, kel teid vaja on, mida te üldse otsite siit? Ei oota kohe üldse... kohe üldse.

Oli kord üks ussike, ta polnud üldse kole ussike, aga sellegieest oli ta uss. Ühel hetkel avastas ta end kookonist. Järmisel hetkel sai temast juba imekaunis liblikas, kes oli küll ilus, aga sellega asi piirdus. Kõik vaatasid et ta on kaunis ja kõigile ta meeldis. Siis lendas ta uljalt ringi ja tegi teistele silmi ette. Kuniks ta lendas kord maantee kohal ja järsku oli temast järel ainult märg plekk.
...
Please be that butterfly!

ATTENTION EVERYBODY!

Et siis 23 või 24 lähme Potterit vaatama. As in HARRY POTTERit, igaks juhuks mainin, et kõik ikka näeksid-teaksid. Kas siis kell 12.30 või 15.30, kõik oleneb kunaseks saab. Kõik, kes tahavad tulla, andku sellest palun teada Mennule või kellelegi, sest tema tegeleb piletite ostmisega. Ta ülim soov oleks need piletid HOMME ära osta (as in 20 juuli), seega kui keegi ei saanud õigeks ajaks teada, et on selline jant toimumas, siis peab pileti ise kuskilt sebima. Vot, ma ütlen nüüd veel korra: KÕIK on kutsutud, et poleks mingit jama, et "miks mind ei kutsutud", tea et sa OLED kutsutud, ükskõik, kes sa ka poleks; 23 VÕI 24, loomulikult me ei keela ka mõlemal päeval minna; anda teada MENNULE aka MERILINILE aga Merilin Raigile, elab Nõos jadajada; peaasi, et kõik teaksid, et nende peale on mõeldud ja et nad kõik on kutsutud.

PS! Ma loodan, et kõik ikka teavad nüüd, et nad ikkagi ON kutsutud. Aitäh.

Ära küsi ja ma ei pea valetama. :)

Sa oled nii hea. Ses mõttes, et sinu peale on nii hea kõik süü ajada. "Ei see ei ole sinu kohta, see on tema kohta." - "Aa, ma mõtlesin just sedasama... Temast." - "Jajah, muidugi Temast."

Ja siis on muidugi veel see: "Miks...?" - "Ma ei..." - "Muidugi!" - "Ma ei..." - "Miks...?" - "Okok, jah." - "MIKS!?" - "..."

Nüüd on see nagu nii lihtne, sinu jaoks. Sul on veel kaks. See tähendab, mulle jäi üks vähem. Aga kes neid loeb, mul on veel kolm, vahest ka neli või viis. Üks neist on mõnikord puudu, aga ta on olemas. Mõnikord ma räägin puudega, makes me kinda crazy, doesn't it? Kuna viimati märkasite, et nad eksisteerivad? Yeah, didn't think so.

Mumbo

"Miks meie ei ole kutsutud?" Answer me that, bitch. Täna Eva pool, paarikesed ja meie. Peab ikka kuskil tripil ära käima. Ei saa nii. Trenn, kell 6. Kill the heat!

... Jumbo

Sadface

Et siis lähme Rivoga kohale ja ootame... ootame veel natuke... "Te võite tegelt ära minna, ma ei usu et ta tuleb, ta teeb suht tihti nii" - "Ei ei, me ootame". Ja siis ootasime... tund aega, teda ei tulnud. Niipalju siis mu suurest plaanist, goddamn. Aga sitta siis, ma lähen teise kohta, see sekretär ka soovitas. Nojah, mis siis ikka, tagasi kesklinna ja läksime hoopis kinno. Evan Kõikvõimas, päris hea film oli see, naerda sai. Siis üks lilleost Tartu poes, poest väljudes pidi Rivo muidugi jälle suud paotama - "Ja ta ei saanudki aru, et ta müüs just ALAealisele".

Potteriga küll mina kellelegi helistama ja plaane tegema ei hakka, et mis aeg kellelegi sobib. Seega kui mingil põhjusel avastad, et filmil juba käidud, siis tough luck, not my fault.

Läbi!

Oeh, tehtud, läbi, done, finito. Ja suht hästi läks, :) See väike sindrinahk küll tungis läbi ja tuli meiega kaasa, aga noh, elu on juba selline, meie sinna midagi parata ei saanud. Tegime asja ära, Hurma sõidutas lapsi, kõik oli tiptop, ma olen laip, aga ma olen õnnelik laip. Kui ma peaksin täna öösel surema, siis teen ma seda naeratus suul.

Tsekake pilte! http://teele.co.tkwcy.ee/galerii/album82/

Hale

Ma olen hetkel väga vihane. Tuled sa mu juurde jutuga, et sinu kuradi lukk lõhuti ära, siis mind väga ei huvita. Või misiganes väiksed mured sul veel ei ole. Platsil ma hoidsin end tagasi, aga praegu tahaks küll lüüa midagi, või siis iseennast oksa tõmmata. Kas see tõesti pakub sulle niipalju mõnu, et sa saad inimese peale nii kaua karjuda, et ta lihtsalt nutma hakkab? Kas see annab sulle mingi veidra heaolutunde, et sa saad end maksma panna, kui kodus sul ehk sellist võimalust ei ole? Kurat, saaks see kadrill läbi, siis ma võin sulle öelda. Enne ma hoian oma suu kinni ja hambad ristis teen asja lihtsalt ära. Kas külarahvast huvitab, et läheb natuke perse see asi? Nemad oleksid õnnelikud, kui asi lihtsalt läheks. Lihtsalt... läheks. Mina oleksin ka. T**a, küll. Hakka või pillima siinsamas 8-)

Piip

Vot seda kutsutakse eluks. Üle nädala on mul olnud selline tunne, et mu sotsiaalne elu on täielikult kokku kuivanud, aga tänane tõestas vastupidist. Muidu oli töö, trenn ja magamine ja nii 5 päeva järjest, aga täna, kui Ene helistas ja ütles, et jätame ära, siis sisimas olin ma õnnelik. Eilne ajas ikka närvid nii püsti. Aga täna sai nautida romantilisi teeküünlaid, hämarat garaaži, õuna- ja maasikapiipu, Kertut ja Golden Tuusti. Istusime lihtsalt kaks tundi ja tõmbasime end... kuhugi. Hetkel söön rahulolevalt oma lihapirukat ja ütlen ausalt, et elu on jälle tore. :) Sillult sain ka sõnumi - mis siis, et väga konkreetse sisuga, aga asi seegi. Veider, aga ma igatsen Otti. Ta võiks helistada. Imelik on Nõo ilma igapäevaste väljaskäimisteta. Hmh.

EDIT: Novot siis, ta helistaski. Imelik. 4 liitrit. 8-)

EI

Mul on nii kõrini! Saaks see läbi juba... :(

Am

Ma tegin omale just ühe säärise- teksariidest. Täitsa kena tuli. Mai tea mis mul viga on. Teist veel ei ole.

X LP

Ma olin laulupeol (juhul, kui keegi veel ei teadnud). See oli nagu mingi reality-show, kust tagasi pöördudes oled muutunud inimene. No see ei vasta päris tõele, aga eelnevad neli päeva ja kolm ööd olid ühed lahedamatest. Ma ei kavatse siia mitte midagi sellest kirjutada, sest kel seda vaja on. Las ta jääb mulle. Ma sain mõnes asjad targemad, aga midagi ei muutu tegelikult selle tagajärjel. Selle kirjutamise hetkel istun ma bussis, aga ma kujutan juba ette, kuidas koju jõudes panen ma Marooni mängima ja üritan unustada unustamatut. Aga see taevas on nii ilus ja lõõts on lahe. Laulaks praegu ühe salmikese "pane tähele"-t, aga Mennule ei meeldiks see eriti. Seekord... ei, järgmine kord kui saaks, teeks teisiti. Esimene kord, kui ma nii ütlen, selline tunne on nagu kontroll oleks minu käest ära rebitud ja see tunne ei meeldi mulle kohe üldse. Kuigi vahest oli mul sellest ka abi. Lõpuks lähen ma ikka tagasi ja kui õnn kunagi naeratab, siis midagi ehk isegi muutub. :)