see on nagu üks raskemaid ja üks veidramaid asju, mida ma olen tundnud. see teeb mind kurvaks ja rõõmsaks ja õnnelikuks ja ma kardan. ma kardan, et ma ei suuda seda iial teha ega sellest rääkida. ega ma ei julgeks niikuinii. see oleks täiuslik. praegu on see täiuslik vale. kui irooniline.
you know it ain't easy,
gotta wait until the right time
miks ei saa ma neid suruda ja tappa. kasvõi kokku voltida ja karpi panna. või siis isegi lennuki teha ja õhku visata. et nad kaoksid. samas, ma ju ei tea, mis 'need' ongi. mis nad on siis? kuidas ma nad ära tunnen?
aita mind!!!
kolmapäev, jaanuar 10, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 mõtisklus(t):
Postita kommentaar