Bittersweet

“And what a pretty doll you are. You now know your role, my doll in public, my dog in the bedroom."

Never your doll in public, always your dog in the bedroom.

unenägude kuninganna

kuid lõpuks jään ju ainult mina, kes teab. mina tean kõige paremini... mind. ennast. sest sina ei tea, mida mina just tegin. sul kukuksid silmad peast välja, kui sa mind sellises olekus näeksid. hea, et sa ei näe. hea. pisarad voolavad mööda mu nägu alla, aga kaugeltki mitte sel põhjusel, mida sina võiksid arvata. sa lihtsalt ei kujutaks ette. ei kujutaks. kui hea see tunne on. kui võimas

ma kartsin et see on veri. võta näpust. oligi

mu jõulukingitus on lumehanges

"my lip starts to shake"
täna ma ei põe, sest täna on üks eriline päev. ja mis sellest, et jõuluvana ei saanud mu soovist päris täpselt aru - ma olen sellegipoolest õnnelik. ja ma aevastan pidevalt, sest ma olen nufirõõmus. muid rõõme on viimasel ajal nii väheks jäänud. muudel rõõmudel on liiga kiire kogu aeg. mis teha - jõuluaeg on ju! aga varsti saab see rõõm veel rõõmsamaks, sest Jõuluaeg saab läbi ja tuleb Tööaeg! (siis on palju vähem kiire, mhmh). ja tea, et kui sina mind vihale ajad, siis AMO maksab selle eest. oma sisikonnaga. vot

hetketuju: HPDM, m/m, fluff, H/C, >10 000, >500 reviews

miks siid ikkagi elevandid hüpata ei saa?
aupaklikult ja jätkuvalt oodates Teie pisarat, mu armsam.

tubbies

Öeldes õigetel hetkedel valesid sõnu ja viibides valedel hetkedel õigetes kohtades. Tehes valesid asju, mõistes, et need on valed. Olles mina ise, mõistes, et tahetakse kedagi teist. Tundes sind kuivõrd ma sind tunnen, tunnen, et ma teen iga päev rohkem vigu ning avastades oma tundeid, avastan, et ma mõnikord eksin.

Sa tee oma otsus,
ma juba sain oma pisara,
kus sinu oma on?

Mhm

Jaaaaaaaaa..... või siis ei.

Kuubis, raisk - dssd

Nii tore päev oli! Ülivõrdes kohe.

Vähemalt algas toredalt. Sai verd anda. Andsin oma panuse ühiskonnale. Sai päevik. Veel toredam. Lusti laialt. Süüa ka sai. Raha pidi ka andma. Ja muidugi oli ka üks tore lugu ühe kannuga.

Sest et... noh. Mis sest uuest sitast ikka kasutada - mida vanem, seda parem, ma ütlen! S**a ajas keema ikka küll. Üritad siin teha head, olla kasulik, aga no võta näpust. Kel seda ikka vaja on.

Üks paar rihmi läks ka metsa taha. Üks solvus.

Mai tea... mul pole sõnu lihtsalt. Sest päev läks tegelikult korda ju. Onju läks? Ütle et läks ja ma olen õnnelik.

Führer

Lihtsalt tsensuuri mõttes. Pigem teen seda ise, kui sunnil. Tegelikult pole otseselt välja öelnud, aga. Aga sa tead, mida ma mõtlen. ... Mitte et seda juba tehtud pole. Kui te kriitikat ei talu, siis peaksite oma minionitele ka ütlema, et meile igasugu kommentaare näkku ei pritsitaks. Pärast on oi-oi kui palju pahandust.
Ma kahetsen. Aga meid mäletatakse.
Ainult natukene veel, ma ei taha, et minu hellad tunded riivatud saavad. Ei taha, üldse ei taha.

Kuradi kitsed

Ma ei viitsi enam keerutada.
Mul on kõrini.

Ära muretse, mind võib usaldada :)

Kas sa unustasid mu telefoninumbri ära või? Oh sind vaesekest küll.

vastukaaluvektor

Ma veedan oma päevad koolis, kodus ja tallis. Mu sotsiaalsfäär on peaaegu täielikult kokku kuivanud - ja imelikul kombel ei koti see mind üldse. Üldiselt on keeruline olla selline hästi-palju-suhtlev inimene, kui keegi vastu ei suhtle. Vahepeal mul oli endast lausa kahju, aga ma avastasin, et mul pole sind vajagi. Ja ongi kõik. Lihtsalt niisama.

Natuke laisavõttu, kuid siiski produktiivne. Lund tuli nii et tuli kohe, aga mõistusega pole mul kõik korras. Ei ole.

Sest tema limpsib mind - kas sa saad ka aru, kui tähtis see minu jaoks on?

Teda kutsutakse Joosepiks. Et sa teaksid.

business time

Kahju, et need raiped enda jahivälju virtuaalsesse maailma laiendanud on ning meie õilsat harmooniat ka siin hakanud nussima. Ja kõik argumendid on nende kasuks. Idiootlik siiski midagi sellist avalikult väljendada, mis sest et harja ajab punaseks.

Kuid tänane lisas natuke päikesekiirt minu hämarasse ja pikaleveninud õhtusse. Oli see siis sarkastiliselt, pilkavalt või hoolivalt - mind ei huvita. Vähemalt oli midagi.

Aga siiski ma ei saa aru, miks on vaja kellegi laud põlema pista ja jobut rassisti mängida?

Mai tea - mõned on ikka naeruväärselt jänesed küll. "Ma olen küll muster, aga äkki nad ikka kriimustavad mind või kutsuvad mind pesulauaks? :|"

the clock is ticking

ma tean, et sa oled seda käes hoidnud, kui minu number peal vilgub. ma tean, et sa oled neid lugenud ja ma tean, et mingil ajahetkel loed sa ka seda.

17. detsembri õhtul saab aeg täis, sinna on 43 päeva. edu sulle!

Oh aegu ammuseid...

Sa oled by far vallutanud minu blogis esinevate inimeste arvu.... kohe kordselt lausa. Mis teha, et sa sobid igast huvitavate asjade juurde alati nii koomiliselt hästi.
Erekteerunud needsamused, 100mega muideks, leiate juutuubist. Päris hea video tuli, arvestades, et "me pole selle ajastu lapsed".

See neetud nagi

Mis kuradi nostalgitsemine teil kõigil järsku pihta hakkas? Ma halan siin juba pikemat aega ja keegi ei tee minust välja, ideaalne. Ega sellest eriti kasu pole. Niikuinii jääte samaks inimeseks, kes te koguaeg olnud olete.
"Nii palju on teha, nii palju on teha! Päev hukka, päev hukka"
Kuid oh ei, ärgem muretsegem. Lihtsalt kuna eile ei põlenud tänavavalgustus, mis mängis mu tasakaaluga pisut ja täna hommikul hirmutas riidenagi mind poolsurnuks, ei tähenda see veel midagi. Minu vaimse mõistusega on kõik täiesti korras!

Ega kedagi Tegelikult ju Teie mured ei huvita, kallikesed.

Kallis miilits

Et sa teaksid - ma pole veel varem kellegi üle nii suurt uhkust tundnud, kui täna õhtul sinu üle.

õhulossid

I am not afraid of storms for I am learning how to sail my ship.

woods

mets, 18. okt
piltidele said jäädvustatud ulla, velma, deesi ja teele, kertu ning hanna
ene sai ka jäädvustatud, kuid ta murraks mu käeluu, kui ma temast siia pildi paneksin... njamh

viljandi 49, kanaküla 15

kuivõrd põnev on kuulata neid üksikuid sõnu ööpimeduses, jääb siiski alles see küsimärk, mis jõudis kohale pärast tooni. või ehk oli tegemist selle kujuteldava hüümärgiga, mille viskasin sinu pihta. küsimus jääb siiski õhku... rippuma.

või siis ka mitte - naerma ajab. niipalju siis minu kakaost. kuid ega ma lootnudki

see pole ainuke, mis mind naerma ajab, kuid teie juuresolekul teen mureliku näo pähe ja küsin 'mis lahti?', huvitaks ehk ka, kui teid huvitaks. praegu oleks sobiv hetk öelda sõna 'kurb', kui miks ma ei ütle? ütle seda mulle

hea, et sa mitte midagi aru ei saa. a palju parem oleks, kui sa saaksid.. kui sa vaid saaksid.

ma üritasin just pool tundi täiuslikku pilti leida ja mul on neid tuhandeid. pilte, ma mõtlen.
see oli parim, millega ma välja tulin


aga tegelikult, arvestades olukord... polnudki see väga mööda ju

Blue Bull

Kas see oleks valus helistada ilma tagamõtteta? Või siis just helistada tagamõttega, sest nii pidi ju olema. Hea, et mul polnud antud võimalust teha plaane. Need oleksid katastroofiliselt mingi jobu pärast läbi kukkunud.

Ma mäletan seda päeva, kui me käisime luurel :D See oli änksa päev. Ägedad luurajad olime, meil oli üldse-mitte-silmapaistev auto, me olime viiekesi, meil oli lausa binokkel ja me olime targad ja keerasime põllu peal umbes 3 korda ümber. Aga siiski, mina olin ju lõppude lõpuks see, kes meid sisse rääkis... nii palju on muutunud tollest päevast saadik. Justnimelt suhetes sealolnud inimestega. Üks on nagu oli. Ja mida rohkem "vigu" ma teen, seda suurem on tõenäosus, et kaks järgmist langevad või on juba langenud välja. Samas, mis temast siis saab? Kuidas ma tema saaksin kategooriasse panna.

Miks sa pead nii arg olema? Ma mõtlesin, et temaga ma ei pea midagi alustama ega ise olema mõtlev osa, aga pean. Palun ole sina erinev

Nii palju latte :O

Tore on olla üksi - tore, et ma vihkan üksi olemist. Aga kui see väike nüanss välja arvata, siis on tore. Üksi oma toas, uks igaks juhuks lukku pandud. Muusika põhjas ja radikas kütab. Ainult minu tuba on soe, mul pole teisi eriti vaja. Aga vähemalt ei hinga keegi mulle kuklasse koguaeg. Võib-olla ainult kool. Schade.

Statistika väidab, et keskmiselt kaks korda kuus. Pathetic. Samas, ma olen avastanud, et minu statistikad võivad aeg-ajalt petta, kes seda tulevikku ette teab. Ma loodan, et see ei lähe nii nagu ma kardan.

Monoloog, lõbus. Tõenäosus, et mul monoloog perse läheb? Mai tea! Mai oska seda arvutada. :(
Pathetic.

Aga vähemalt milleski läheb mul hästi. Vähemalt ma sõidan paremini, kui see naine. Ja too naine Corollaga. Ja muidugi too mees sealt Kilingilt. Autoga ma mõtlen. Muidu sõidan ma ka hästi :D "Sa oled armas". Muidugi ma olen armas! Mina olengi armsus kuubis.

Külm on

:)

"sa tead küll, et varem või hiljem teen ma sulle haiget või teed sina mulle"
-"no sel juhul luban ma hästi hell olla"

fuck you!

the balloon girl

jätkuvalt äärmiselt ärritunud olekus

"aga ikkagi nühib ta end vastu mind ja teeb mind ilaseks, ja see ongi ju tegelikult armastus" kellele kuidas - mõnele hobune, mõnele downiga laps.

selgus, et ainukene asi, mida ma öelda oskan, on mingisugune ülbus. kõik on ülbe. mina olen ülbe. mu sõnad on ülbed, isegi "küll ma tulen" on ülbe. ei mõista enam.

ära sa jumala eest kell pool 10 kodust lahku. kell 7 võid minna, aga mitte pool 10. see oleks ju nagu... reliikvia põletamine. või tuha raputamine peldikupotist alla. selle surnud tüübi tuha, ma mõtlen. ma olen ise ka kremeerimise poolt... aga ärge palun minu tuhka peldikust alla laske, eks

ma siin mõlgutan mõtteid, kuidas oma ärritunud olekust vabaneda. keegi arvas et bonobo ja pruun on hea. ma leian, et see teeb mind lausa uimaseks. ja imelikuks. ja väsinuks. aga hea on ta küll.

lapsed, palun ärge tehke pattu. ärge seksige enne 20-seks saamist. ärge sigige. ärge suitsetage ega ärge jooge - sest see võib tappa teie tulevase sigitava. kuid jummala eest - ärge praegu küll sigige! ärge oma vanematele vastu rääkige ja palun ärge omage isiklikku arvamust. see on lausa pähh. ärge tegelege ohtlike spordialadega, ärge hüpake ilma vestita (sest siis te võite ai ai saada ja siis antakse teile kehalisest vabastus, aga see on paha!). üldse üritage oma suud mitte väga palju avada, sest võib juhtuda, et te ütlete midagi, mis on mõnede arust liiga ülbe. mõistate? (ma loodan, et ma siin hetkel vga ülbelt ei käitu, hihi) ärge seda ka arvake, et elu on kole, sest ta pole - tegelikult on elu ju super! ainult vahel Harva on ta natuke vastik. umbes 80% ajast, kuid see selleks. terve see jutt pole siin tegelikult Minu Jutt, see on hoopis Minu Pruuni Jutt. aga ärge te jumala eest pruuni kunagi tehke (oi ei, mai mõtle kakamist. seda ikka võib), ma mõtlen seda Teist Pruuni. sest see on ka pähh. tore oleks, kui te kannaksite enamuse ajast tuhmi halli ja ei keeraks oma pleieri volüümi kunagi üle 5 pulga, sest see võib inimesi häirida - ja seda me nüüd küll ei taha, eksole lapsed!? üleüldse peaksime me kõik praegusel kellaajal juba ammu magama, aga õnneks emme ei tea, et ma praegu nii paha tüdruk olen ja veel arvutis passin! jeeeeeeee, freedom so totally fucking rules. - my ass

ei. jah. võib-olla?

the more for you, the less for me - the more sober i will be!

vahest asjad murduvad. näiteks küüned. no kurat.
ja mõnikord näen ma unes mahajäetud maju. alati on seal midagi kurja. täna öösel oli seal üks tore apteekritädi, kes tahtis mulle 40-aastaseid komme müüa - tema oli ainuke tore mahajäetud-maja-tegelane, keda ma näinud olen.
ja mu burger visati täna prügikasti - kallis macdonaldsi töötaja, ära arva minust halvasti, et ma käe prügikasti selle järgi ulatasin ja sealt ka oma sooja burgeri uuesti välja kookisin. tubli reet :)
mulle meeldib, kui sa oled väsinud. aga mul on nii kahju, et sa nii tihti Väsinud oled.

i heard a funny joke about a salmon yesterday! (crack)

ära anna lolle lubadusi, kallis

ja tundub, et mitte ainult minu elu ei koosne mappidest. vahel toob naeratuse näole üks paberilipakas või kaart päikesesirmil. vahel toob pisara silma üks mõeldamatu sõna või füüsiline tegu. kunagi ma vist lubasin endale. mul on nii kahju.

mul on nii kahju, et sa ei räägi minuga. asjad võiksid hoopis teisiti lõppeda, aga kuniks sa ei räägi. siis sa ei räägi ja ma ei küsi.

ja väljas ei saja ju! ega pole udu! kell pole ka nii palju veel! aga. Aga. AGA! alati on mingi aga. mäletad tookord kui me rääkisime tollest tüdrukust kes kaotas oma sõbrad armastuse nimel. ära muutu temaks! palun. aega veel on natuke, ainult natuke. siis aitab.

inimesed on nagu pabernukud

nüüdsest koosneb mu elu mappidest. kõik on ära jaotatud. mugav, iseenesest.
trenni tahaks. need kolm päeva on jubedad olnud. isegi siis polnud nii hull, kui augusti lõpus nädal aega vihma sadas ja midagi teha ei kannatanud. see on lausa piin. aga homme saab. ilma sadulata kertule küll, aga seegi asi.
nilbe.
äkki saan homme midagi veel. ehk saan, mida ma soovinud olen. kahtlen sügavalt.
tegelikult tahaksin magada ka. tund aega botsikute nühkimine ikka väsitab ära küll.
no tsau, mis teed, kuidas läheb? sa ei oska nagu hinnata seda vähest, mis sul on. mis siis saab, kui seda vähestki pole enam. mis saab, ma küsin! ma tean küll, mis saab. mappi lähed. sinna erilisse.
ka eilne paanikahoog on möödunud. rahulik on hetkel. 25 lausa. kohutav.

mõnikord on selline tunne, et võtaks telefoni ja viskaks selle kuhugi. tookord oli tahtmine bussijuhti tabada. mitte, et mul bussijuhi vastu midagi olnud oleks. ei.

karda!

teadmatus, uskumatu teadmatus

ma ei tea enam, mida kirjutada. viimase 7 tunni jooksul tuli mul igasugu mõtteid pähe, aga nad on pühitud. võibolla ma olen sellest kõigest nii väsinud lihtsalt. võibolla mind enam üldse teie kriitika ei huvita, sest lõppkokkuvõttes - mis perset see teid keppima peaks? võibolla ma olen lihtsalt vihane praegu. ma ei tea. ma tean ainult, et ma tegin täna seal seda, mida ma lubasin endale ja mida ta lubas mulle, et ma ei pea iial tegema. ja mida rohkem ma siia seda paska kirjutan, seda rohkem ma tahan seda jälle teha. ma olen alati tugev teiste silmis olnud, liider, eestvedaja, algataja... praegu ma tunnen, et mingu te kõik nende asjadega putsi ja mul on pohhui. ma soovin, et ma poleks tol päeval elvasse läinud, ma soovin, et me poleks tondikasse jooksma läinud, ma soovin, et ma oleksin taibanud vaadata ette, kuhu ma astun, ma soovin, et mu arst poleks tähele pannud mu õhkrinda, ma soovin, et ma poleks haiglasse ööseks jäänud, ma soovin, et sa poleks tol päeval kool kaideriga nii rõõmsameelselt mu tuppa veerenud ja ma soovin, et ma oleksin tookord su näoilmest su mõtteid lugenud. ma soovin, et ma poleks kuu aega hiljem su kõnet vastu võtnud. ma soovin, ma soovin, ma soovin. te teate ju küll, et tegelikult ma ei soovi neid asju. tegelikult ma olen lihtsalt kurb praegu. nii faking kahju, et sa seda ei tea. nii kuradima kahju, et ma seda sulle öelda ei saa.

ei oska öelda

kuid tundes inimest nii palju, kui teda tunnen, tunnen, et valest võib saada ühel päeval õige. sest mis on elu ilma valedeta. igatahes mitte õige.

need sõnad on rasked tulema.
anna andeks tolle päeva pärast.
hiljem.

see on viimane kord, kui ma tean, et oli 17. ma luban

täna oli 17. oli küll, sest ma ütlen nii. ja mu sõbral oli närvivapustus, aga pole hullu. ta sai sellest üle, ja võib mainida, et minust polnud mingit kasu. nagu enamasti. enamasti, kui ma tunnen, et ma sobin selleks üheks asjaks. mis saab sel päeval, kui ma leian, et mulle aitab? pulga leidsin üles, aga näts on kadunud. miks on mu näts kadunud? ma peaksin ilmutama pilte, meie elust. pärast on ju nii hea vaadata ja meenutada. paberi pealt. sa ei suhtle minuga, kuid miks peaksin mina sinuga suhtlust arendama? mulle aitab. hakka elama.

gaah. miks ta peab pimedas hiilima ja sosistama, kui ma ukse lahti teen. ta on ainuke inimene, kelle peale ma nii hullult ehmatada suudan. ghaaaaaaaa

kuid siiski. unusta eile, aga pea meeles üleeilset.

"Aga nüüd, lained, kaos, mittelineaarne dünaamika ja palju muudki – eks see ole üks samm maailma tundmaõppimiseks."

All hail Estonian drivers!

Läbi sai meie näputõstmisretk Hiiumaale. See ka algas ükspäev, ilma et keegi sellest vähimatki teadnud oleks, kuid see-eest oli ka algus.

Algus oli üleeile. Kell 9 hommikul lausa. Päike paistis ja selline hea oli. Üsna hea oli üldse kuni Tallinnani. Siis ei olnud enam hea, kui inimesed sind kilomeetri kaupa edasi viisid. Aga Haapsalus oli jälle hea. Ja muidugi praami peal oli hea, ja see oli hea, et meile tuldi praamile vastu. Ja Otil on üsna pikad juuksed, aga päris äge näeb välja (Y). Õhtu oli ka hea, kui sai Oti emme Škodaga ringi sõita. Pärast Oti toas natuke juua ja siis magada.

Teine päev oli veel heam, muideks. Siis ei olnud meil (ehk siis minu roolida) mitte Škoda, vaid oopis džiip! Ja siis me sõitsime, Maailma Lõppu sõitsime... ja tagasi, aga Lõpus oli äge. Põlvekõrgune vesi ja mul said mingil imelikul (loodusliku nähtusega vast seotud) põhjusel ka juuksed märjaks. Aga eriti lõbus oli siis, kui me arvasime, et auto läks katki. Ja siis sõitsime mingi 20 minutit 30-ga. Aga siis tegi Ott, meie tubli mehaanik, asja korda ja kimasime rõõmsalt edasi. Õhtu kulges üsna nii, et mingil hetkel nägime Reeta tee ääres jooksmas, kallistasime, läksime edasi. Sai ka poes käidud ja mingite alaealiste raha eest grillvorste ostetud... ja Pina Coladat... see oli küll meie raha eest, aga asi oli seda väärt. Süüa oli hea, laika niutsus meil kõrval, tema sai ka süüa, muideks. Saun oli mõnna. Ja muidugi öösel kella kahe ajal koos Otiga külalistetoa akna peal kuuvalges lille teha. Üks üksik auto sõitis mööda. "Kas sa käitud ikka... ahem... korralikult?" - "Jaa, ma olen ju koguaeg korralik. Onju, eksju :)"

Kolmas päev algas sellega, et kell 7.59 käis kõva kõmakas ja lõi välku ja siis paar vihmapiiska langes mu pea peale, sest meil oli aken öösel lahti, ja see oli muidugi otse mu pea kohal. Aga polnud hullu, magasime poole 10ni, jõime kohvi ja läksime pool 11nse praami peale. Maha saime, siis kohe hääletama, saime Haapsallu. Sealt saime otse Pärnusse, kus oli kohvi- ja pannkoogipaus. See oli üks hea paus. Aga asjad ei kulgend pärast seda pausi enam nii hästi, kui võis loota. Saime jalutada mingi 5-6 km Pärnust välja. Siis saime mingi Poola rekka peale, millega läksime Uulu risti. Sealt saime paksu onu peale, kes viis meid Kilingi-Nõmmeni. Kurat, me oleks võinud temaga Tõrvasse tegelt sõita, aga me ei taibanud. Jobud, sest Kilingis me passisime tunnikese... Päris meeleheitlikuks juba läks, sest kell hakkas kuuele lähenema. Vihma sadas, märg oli... külm hakkas... keegi peale ei võta. Aga siis lõpuks tulid meie päästeinglid ja saime nendega (kes lõhnasid väga pedantlikult) Tõrvasse. Nüüd hakkas nalja saama. Sõime, elu oli tore. Hakkasime linnast välja kõndima... 2,5 km kõndisime linnast välja... kõige ägedam koht tuli siis, kui me rõõmsalt kõndisime mingist politseiautost mööda, naeratasime neile, ja siis 100m pärast avastasime, et meile vahib otsa silt Valga ja Hummuli kilomeetrinäitudega. See võttis sammu nagu vaiksemaks, meid ennast ka natuke vaiksemaks... ja see oli nii naljakas. Nii kohutavalt naljakas, et väljas hakkas minema pimedaks, ja me kõndisime just pohhult vales suunas linnast välja. See oli nii naljakas kohe, et ma pidin peaaegu püksi pissima. Igatahes pärast seda selgus, et hääletamine on Eestis legaalne ja ühed kenad mehed sinises ja valges (auto oli samades toonides) viisid meid Tartu maanteele. Hmh, aga sellega ei lõppenud meie imelike autode needus. Edasi võttis meid peale üks mees, kes jubedalt armastab hääletajaid, kohe nii väga armastab, et ta sõidab Tallinnasse minnes nimelt läbi linna, et teiselt poolt Tartut hääletajaid peale võtta. See oligi Hääletajate-Jeesus, ma tean küll! Täpselt päikeseloojanguks jõudsime Nõkku ja elu on ilus.

Just, elu on ilus. Meie traditsioon on jõudnud juba teise aasta levelile!! Jee!

Never forget the day we went picking....

Oh, kuis mõnikord tunnen kaasa ma laululindudele, kes veedavad päikeselistel kuudel koos mõningad ööd. Nii kahju on vaadata nende piina. Kuid mind lohutavad mu puuviljad, mu kaaslased ja mu vene. Sellepärast ma polegi nii küüniline, kui sina. Sul puudub vaimne, sul olemas füüsiline. Vahest mõtlen, mis meist saab. Aga minuga saab kõik korda, ma tean seda. Sina... sina oled küsimärgi all. Oled alati punkti taga olnud. Ma ei tea enam. Kuuldes nii paljudest piinadest ja surmast, olen ma hakanud Kartlikuks. Kuid mitte piina ja surma vastu. Vaid sinu ja sinu tegemiste. Kuna sellele kõigele lõpp tuleb? Ja kas mulle see lõpp ka meeldib. Jätkuvalt meenub mulle see kihutamine läbi vihmasaju, kui mõttes polnud mul muud, kui edasi ja kaugemale. Eemale siit. Kui meeldiv, et põldudel kiiruspiirangut ei ole. Ma oleksin trahvi saanud. Aga sa naerata ja nuusuta ja ole õnnelik. Sest midagi muud pole alles jäänud, kui ainult...

Üks hola ripub ja paneb mind naeratama,
üks pilt toob pisarad mulle silma,
üks inimene jääb alati mu hinge,
loodan, et temast ei jää ma ilma.

you are (ramblings in the blackness of night)

you're arrogant, you're bossy, you're eager,
you're thoughtful, you're sweet, you're nice
you're tired, you're ill, you're alive
you're intimate, you're strong, you're fine

you're there, and you're not, and you say
what you say, but you think, what you think
and you think, but you don't say, and you say,
but you don't think

about me. or is it a lie that i say, what i say,
and i hate, what i say, but i say it anyway

and it angers you, and leaves you indifferent
and it never hurts you, and i never comfort you
you never let too... no never let me too...

and it hurts me, it leaves me indifferent,
and it angers me, but it comforts me
and it ails me, and eats me, and it defeats me
and it makes me sad

because in the end, you will be no more
we will be no more, there will be no more
and it makes me sad
yes it makes me sad...

inglismannimaal

üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna...
või 17 pilti sel juhul

üks lamav merihobuke

ju siis

st paul's

mina!

hyde park

tower bridge'i pealt

ein butterfly

vaata kui kaugele enne näeb (mitte küll eriti)

ja sekundid enne tormi (minu poolt veel päike paistis)

ema ja tädi

kuivav elu

noojah

lennukist

malvern hills

üks kaunis suksu

päikeseloojang maal

ja lõpuks mulle väga kallis tädi

Remind me to kiss you

Mäletad toda korda seal sadularuumis, kui mulle helistati ja ma välja vihastasin ja hiljem telefoni välja lülitasin mingiks tunniks ajaks. 4 korda oli helistanud, arvas, et ma pole levis. Haa.

Ja selleks läheb siis nädal aega enne, kui jälle? Aga nüüd on hilja, nüüd on hilja.

Nägeš Maarjamaa, hello London!

Yeah, baby

See ongi tegelikult Elu

After Work Fever

Ohisver, seda ma mõtlesin, et miks need päevased unenäod mind alati nii häirituna jätavad. Täna ma mäletan väga hästi, mida ma kahe tunni jooksul unes nägin.

Kõigepealt olime klassiga mingis maakohas, mingis majas. Vahepeal käisime Kertuga millegipärast seal samas ratsutamas (kuigi ta pole meie klassis, viibis ta millegipärast seal). Ma teadsin täpselt, mis koht see on. Mu unenäos asus see umbes Puurmani kandis, kuigi seal olles sõitsime mingi personaalse rööbasbussiga (mis oli hea mitu miljonit maksnud) Ülemiste keskusesse 10 minutiga. Aga igatahes, selle maja kõrval, kus me asusime, oli see maja, kus minu teadmiste järgi elab Vahur. Millegipärast nägi see maja väga mahajäetud välja. Ühel hetkel istusime enda majakeses ja ma vaatasin aknast välja ja rääkisin ühe noore naisega, kes meile seal mingit ekskursiooni tegi. Küsisin talt, et kes seal majas elab. Ta ütles, et mitte keegi - et see olevat maha jäetud. Aga ma ju teadsin, ma Teadsin. Küsisin, et kas ta teab, kes on Vahur T. Naine läks näost kaameks ja ütles, et teab küll, aga et tema siin ei ela. Ta elavat Tallinna lähedal, Kose juurest pidi keerama kuhugi vasakule.... igatahes ta kõndivat Vahuri majast iga päev enne ja pärast kooli mööda. Küsisin, et kas ta on ikka täiesti kindel - jah. Ma ei tea miks, aga ma tundsin end petetuna. Ju siis ta nägi mu näoilmet ja küsis, kuidas me Vahuriga üksteist tunneme. Rääkisin talle natuke oma lugu ja üsna algusest peale oli tal päris hirmuäratav muie näos. See naine olevat temaga niimoodi pea 5 aastat suhelnud kokku, kord jäi aasta või kaks vahele, aga muidu samamoodi.
Ma olin sügavalt pettunud, aga samas ka intrigeeritud. Kuulasin ta ära, kuid ikkagi tahtsin seda maja vaatama ka minna, kus ta elavat...

aga siis hakkas mu äratuskell lõugama, kell oli 9 õhtul ja emps oli pitsa teinud. See kõik tuli mulle praegu meelde. Imelikult futuristlik ja naiivne aeg oli.

Overrun

Läbi sai, kõik sai läbi. No mitte päris kõik veel, ma olen oma suve ikka korralikult ära planeerinud seekord. Mõni asi veel teha, mõnes kohas veel käia. Õnneks on august veel selline üsna lahtine. Mingil hetkel tahaks nagu hääletama minna, mingil hetkel võiks Pärnusse minna. Ei teagi kohe, mis saama hakkab. Liiga palju vaba aega, ma kardan. Tänane logelemispäev on mind juba hulluks ajanud, ma tahan teha midagi! Ma kardan, et ema lööb mind maha, kui ta saab teada, et ma kavatsen järgmise nädala ka korralikult trenni teha. Oeh jah, ta on niigi juba minu mahalöömisäärel - palju enam puudu pole. Ma kukkusin ikka halvasti vist välja...

Viimased kaks nädalat on välja näinud sellised: kell 05.00 üles, kell 05.45 tööle, kell 14.15 töölt lahti, 2-3 tundi puhkamist või siis linnaskäike, kell 18.00 või 19.00 trenni ja kell 22.30 koju. Ja hea on, no see töö osa küll mitte, aga kõik muu - mõnus on olnud. Naerda on saanud, nutta on saanud, närvivapustuse sain ka, aga see on teine lugu juba.

Eile sai terve päeva hobuseid vuntsitud, läigestatud ja sabasid kammitud. Ja meil olid särgid ja kaabud ja saapad. Ja palju inimesi vaatas meid. Ja see kõik oli 3 minuti pärast! Aga hei, pärast saime šampat 3 pudelit ja komme. Neid ma tarvitasin muidugi Pärast siidri joomist. Ma mäletan ainult seda, et mingil hetkel ma ütlesin vist midagi, mis ei olnud päris õige, sest kõik naersid mu üle. Oh well, kammitud olla on tore olla. Ja. Pidu oli vahva, Krieger oli ka pandav, jotad tegid silma, mingi tüüp ajas ligi ja türkiisiinised olid kas täis või purukained. Hobused said vahepeal lahti, aga omanik oli selle aja peale ka üsna pehme juba - igatahes kõik sai korda, kõik oli korras, draamat ei olnud ja elu on ilus! :)

Töö juures olen ma ära õppinud igast põnevaid nippe, kuidas seda, teist või kolmandat teha. Oskan käsitleda Pumat ja ka Statoili tädikesed on minuga sõpsideks saanud. Ka sealne elu on päris änksa, kui mõned teatud isikud välja arvata ja see, et nad palka vähe maksavad. Pausid venivad muidugi 30-40 minutilisteks, aga no ka selle peale võib öelda schade. 5 päeva veel ja siis on finito.

Pärast tööd on mul 3 vaba päeva - what to do, what to do! Eks mõni päev pean pakkima, mingi hetk võiks sõpradega kuhugi minna, kui mul neid veel tolle aja peale on.

Mu õlg valutab - mida ma tegin eile?

Rääkides illusioonist, siis võiks minna sinna ükspäev

Nii palju siis temast, kes ta oli, kuigi mitte kauaks. Ehk oleks ta vabana õnnelikum olnud? Ja nüüd pean sinna minema ja seal olema ja naeratama - mitte iial ää unusta naeratamist! Oi ei. Kuid ära hinga kergendatult, sest sa magad ja sa töötad ja kui vahepeal aega jääb, siis sa naerad koos teistega ühes pisikeses ruumis, kus on palju nahka, palju sametit ja mõnikord ka kassi-hiire mäng. See on vabadus, mis koosneb õhust, verest ja asfaldist. Ja neil päevil, kui õnnestub üks rändur kinni püüda, mõtlen ma tihti, mida selga panna - kas üldse selga panna. Ja kuidas käituda - õigesti käituda. Natuke nilbust, natuke armsust, natuke nõidust. Raske on see, nii väga raske. Samas tehes iga päev seda sama nägu, naeratada, ei tohiks miski minu jaoks raske olla. Aga vot, see kõik on tegelikult üks suur illusioon.

Kass

Üks tema julgemaid momente siiamaani

Sussu

Et siis kass. Ta on päris lahe muidu, ainult et ta täiega kardab. Eriti armastab ta lauaalust ja voodialust. No ja siis muidugi viisime ta teise tuppa, et tolmuimejaga see puhtaks teha ja võta näpust - kass läinud! Otsime ja otsime ja ei leia, lihtsalt pole. Pärast siis tuli välja, et ta ronis empsi ja issi voodi päitsis olevat laudade alla, kus muidugi oli kõige puhtam. Siiamaani tolmu täis. Aga kätte saime ja ikka tagasi minu tuppa, siin pole vähemalt nii palju kohti, kuhu ennast ära peita. See läheb üle onju?Üks mitmest peidupaigast

Neljas kuni kuues

Mu mälestustes on see kaunis. Parim oli see udu, ja see kaunis hääl. See öö, see öö. Ning need hommikud. Ja see rabav mõte, mis mind sealolles valdas, oh tule tagasi. Ja kuis me looklesime mööda eluvett.

Kallis, lähme sõidame?

L-0-n-ly

Tead, iga kord, kui ma seda teen, on mul pärast nii vastik olla. Ja iga kord ma luban endale, et see oli viimane kord, kui ma seda tegin. Ja iga kord ma loodan, et äkki järgmine kord teeb seda juba teine. Et ma ei peaks alati see vedaja olema. Ja iga kord, pärast eitust, olen ma nördinud, kuigi ma tegelikult teadsin ette, et selline on vastus. Siiski ma nimelt tekitan seda tunnet endale, kuid miks? Äkki, sest ma ikka loodan? Keegi meist ei taha ju üksi olla.

Kahju, et ma nüüd mõnda aega olen.

¤%&

Läbi sai. Kõik sai läbi - selleks korraks. Lõpetasin (mitte küll väga edukalt, aga siiski) 11. klassi. Nüüdsest olen ma siis abiturient. Küll see mõte teeb mind õnnelikuks. Sillu viis mooni.

woof woof

ah, et seda sa mõtledki, sõber? Sõber? sõber! Kah sõber mul. tead kui raske on mitte midagi teha, ükspäev ma murdusin. ma loodan, et sa ei mäleta :)
kurat, te olete jobud

ssdd

Gaad, mul on nii sitt olla. Absoluutselt hingata ei saa, pea on vatti täis, vasak silm tõmbleb ja ilgelt nõme on täna kõik. Vähemalt homme kooli ei ole, jess. Oleks kõik muu ka korras, siis oleks juba nagu Norras.

Ainsus mitmuses

Mul on sellest ühepoolsest üritamisest nii kõrini. Olgu see siis armu- või sõprussuhete korral. Kas siis tõesti see ei tähenda enam sittagi teile? Ma muudkui üritan ja üritan ja üritan elus hoida veel seda, mida annab. Paluks koolivälist, paluks austust, paluks lahkust, paluks sõprust. Tagasi. Sest kunagi ju oli? Mida ma tegema pean - jälle kuskilt alla kukkuma vä? 10 päeva jäin hiljaks juba selle asjaga. Aitab üritamisest. Nüüd on Teie kord. Kottimise aeg sai läbi

Moderne Moodi

Jees, interesting. Aga et siis jah, suhtleme homme, onju. Ja noh, suudelda ka muidugi võime, see pole välistatud. Aga et siis... hmm, selles suhtes, et jah - sulle ka, kallis, samad sõnad. Kuid jobud võivad ka teised olla, sellised, keda enam ei huvita. Eksju-onju? Ei huvita, ei huvita, ei huvita! Urr.

Ja see ka veel. Lõpp, mis lõpp. Juhei!

Teree (Head-aega!)

Kellega sa räägid? (Kui sa räägid) Mida sa räägid? (Kui sa räägid) Kas sa end üksikuna ei tunne? (Kui sul tundeid üldse on) Kas sa ei tahaks mõnikord nõu kuulda? (Kui sul tuge on vaja) Kas sind ei huvita enam mina? (Kui sind kunagi huvitas) Miks ma sulle räägin? (Miks sa mind kuulad) Mul pole kahju. (Kas sul on?) Vahest mul on kahju.. sinust. (Sinul ei ole) Kellele ma helistan? (Sulle pole mõtet) Mu kass suri ära. ("Oi! Kui kahju!") Sa häirid mind. (Minuga räägid või?) Kedagi ei ole. (Keegi ei helistanud) "Ma tean, et sa ei hooli." ("Kust sa seda võtad?") Alguses olime ju. (Lõpus ei ole) Schade. (Ganz) Ma olen võimeline seda võltsima. (Aga isegi siis sa ei näe) Ma mäletan sind. (Ma ei tunne sind) Kunagi ma oleksin öelnud, et ma armastan sind. (Enam mitte) Kunagi olid meil unistused. (Enam mitte) Nüüd on sul unistused. (Ja mul ka) Kunagi ma ei mäleta enam - ja sina ka mitte.

good, you got it!

"issand, mis lugu"
"sa lihtsalt ei tea, mis on hea.... lugu"
"aga äkki sa siis demonstreerid mulle, mis on hea... lugu"
"see ongi hea lugu"
"no selge siis, et sa ei tea, mida tähendab hea... lugu"

väsinud, täiesti läbi omadega.

"a ja siis ma mõtlesin, et peale seda teen ma veel ühe otsa"
"tead, mis ma hoopis mõtlesin vä?"
"noh?"
"peale seda sa lähed koju magama"
"hmm. arvad?"

silmad, kuidas sa pilgutad.

kui ma saaksin võtta need kolm või neli meest ja kõigilt parimad omadused ja siis vorpida nad ühte, siis ma saaksin omale täiusliku mehe, kas pole?

tasuta kassid, where to get them, i wonder?

kra-vits

üsna masendav on õppida keemiat kella 9-st 1-ni ja pärast avastada, et sa pole neist asjadest ülsegi rohkem teadlik kui varem. i'viitsi enam. peale oti äraminekut olen ma küll õppima hakanud, ja õnnemängudes veab mul vist ka (khm füüsika), aga.... seda pole kunagi piisavalt ja miks ma peaksin, kui see ei huvita mind üldse. hmm, mis mind üldse huvitab? mida ma teha tahan? no suhelda, see on tähtis. inimesteta oma elus ma hakkama ei saa, ma pean koguaeg kellegagi suhtlema. hmm, ja ringiliikumine. eesti jääb varsti väikseks, ma kardan. ja mõne aasta pärast ka euroopa. teisedki on enne mind läinud ja tulnud. ma loodan, et ma teen esimese selles ära - tagasitulek... ei tea, kas on mõtet. sel riigil. kas see tähendab mulle midagi üldse. tahaks aidata kedagi, tahaks mingi panuse anda. risk meeldib mulle ka, adrenaliin. teha asju, mida ma ei tohiks. isegi nüüd kui ma olen 18, see pole ju ikkagi sünnis. ah, elan parem üks päev korraga. või siis üks nädal korraga, nagu ma harjunud olen. küll ka minu tee viib kord lennyni...

Lucky number slevin

Mul ei tule und. Ma sain lõpuks aru, kui julmalt mul vedas, et ma veel elus olen... kui mul oleks jalg jalusesse jäänud... kui ta oleks kabjaga mulle rinda astunud, pähe astunud... kui ta oleks minu peale kukkunud... kui ma oleks selgroo murnud... kui ma oleks kaela murnud... jesus. One day I won't be so lucky :S

Prints kolmel hobusel

Kolm drastilist asja, mis ma olen selle nädalavahetuse jooksul teinud. Või no drastiline ei ole ehk kõige õigem sõna.. aga ma jätkuvalt mõtlen, mis mul viga on. Ja miks need kõik öösel juhtuvad? Emal oli õigus, mõlemal korral. Ma oleksin pidanud koju jääma. Kaitsma end nende maailma jubeduste ees. Mitte, et see kõik jube oleks olnud. Aga jah, kolm inimest. Inimesed, kolm!

Lahendus võib ka selles seisneda, et ma ei tohiks enam juua. Sellest ajast peale, kui ma 18 sain, joon ma palju rohkem. Ei tea, kas asi on selles, et ma saan nüüd ise kätte? Kuid siiski, ma ei tohiks. Alkohol (ükskõik kui suur või väike kogus) paneb mind mõtlema, et ma olen täis. Ja siis ma käitun väga ebakainelt. Ja kui ma olen ebakaine, siis midagi head sellest ei tule.

Aga reedel õhtul olin ma kaine, lihtsalt, et sa teaksid.

Ja lõpuks kotib mind ikkagi, mida tema sellest arvaks. Mida must mõtleks. Aga ära muretse, ta ei saa teada, keegi ei saa. :)

At least I'm not looking for the best shag - that would really make me a schlampe.

Kõige kallim šokulaad

• Walks in the park
• Sex on the beach
• Watching the sunset
• Picnics
• Swimming in the lake under the stars

"what was this list, the Complete Guide to Draco and Ginny’s Romantic Lifestyle?"

I'm sorry

Mul on nii kahju, et ma istun siin oma toas üksinda ja nutan. Mul on nii kahju, et sa ära läksid. Mul on nii kahju, et ma ei suuda tugevam olla.

Kui nüüd päris aus olla, siis ma igatsen sind nii väga.

Ei kujuta ettegi kui hea!

Oi kui Hea oli istuda seal Üksina ja Mõtiskleda. Jaa, just nii väga hea kui hea sa suudad ette kujutada. Niivõrd Hea kohe, et no ikka oli. Teeks veel niimoodi, et pool tunnikest lisame ühele IF'ile juurde. Jaa, jaa. MA arrrrmastan elu, nii palju et Jube kohe! :):):):):):):):):):):):)

Terve see tekst oli kirjutatud sügava sarkastinoodiga

Delilah

Ja nii siis jääbki, et lihtsalt adios, amigo ja kõik? Kurat, ma nutsin su pärast eile 2 tundi! Ja terve öö ootasin ja ootasin. Käige kah oma päikesepaistelise laupäevaga sinna, kus päike kohe kindlalt EI paista. :(

"2 aasta pärast võite mind Lõuna-Aafrikast leida!"

Niii tore päev oli täna! :) Kooli ei läinud, magasin üheni. Ja siis õhtul tüdrukutega pubisse :) Te ei kujuta ette, kui õnnelik ma olen, et me läksime. Nii tore oli rääkida ja rääkida ja süüa ja rääkida. Klubikutse, abipolitseinikud ja roosa vein :D Iga reede võiks nii hea olla! :):)

read the fine print

edit: mis siis, et ma varem mainisin sulle.
ghaa! ma olen... maiteagi

Maailm on segaseks läinud

Siin ma siis istun, sel kaunil reede õhtul. Pea pungil päeva- ja öösündmustest. Oh, kuidas me olime poe juures ja kuidas politseionud aitasid aku tööle saada. Kuidas ma jõudsin koju ja jõin oma kallist kokat. Kuidas ajasin rõõmsalt juttu ja kuidas tegelesin kodulehega. Ja siis saabus üks tore sõnum ja kui ma oleksin sel hetkel kokat joonud, siis oleks see pursanud efektiivselt mu läpaka peale. Hea siis, et ma ei joonud. Mul on küsimusi, inimesed!

košmaar

sa üritad ja üritad ja üritad ja sind koheldakse nagu sitta ja sa mõtled, et üritad veel natuke. siis mõtled, et "aga mille kuradi pärast?". siis sa lõpetad üritamise. ja siis teeb ta seda haavatud puppydog nägu ja kõlab nii kurvalt ja sa mõtled, et "miks ta selline on?" ja siis sa üritad ja hetkeks nagu mõjubki, kuni ta saab, mida ta tahab. ja siis kohtleb ta jälle sind nagu sitta ja kõik hakkab otsast peale

My Mission Day

Ma läksin kodust minema pool 10 hommikul. Ja ma jõudsin koju 12 öösel. Ja nüüd ma mõtlengi, kas miskit muutus ka selle aja jooksul? 1-2 tundi + 7-8 tundi, mille jooksul me rääkisime... üsna vähe. Enamasti on nad munnid, kuid mõnel üksikul hetkel mõtled sa, et just selleks nad ongi olemas. Ja siis nad rikuvad hetke muidugi ära sellega, et nad muutuvad tagasi munnideks. Mõistate?