kui sa seda eitad, siis seda pole onju? onju!?

- 'aga keegi ei pea ju teadma' sosistab ta salaja kavalalt.

inimesed saavad teada. nad saavad alati teada, ükskõik mis ka ei juhtu.

- 'sina pole iial hoolinud mida nad arvavad'

nad ei saa teada, kui me neile ei ütle, onju?

- 'kui sina neile ei ütle. mind pole olemaski...'

seda vaikusest pulbitsevat orkestrit kuulevad ainult teised, kes on eemal. ega me ise ei peagi, meie elu on ainult üks suur show. aga ära karda kui sa avastad end järsku kuskilt kõrgelt mäe otsast, mingis lossis mitme torniga ja sulle vahib koletis otsa. pole vaja muretseda, et taevast alla sadav vihm ja taevas märatsev äike su ripsmetuši laiali ajab, sest seda ta ei tee. kui me saame endaga kaasas kanda vaikset orkestrit ja tuult, mis meie juukseid ei sasi iial koledasti, siis saame hakkama ka kõige muuga elus, mis tundub nii kole. peaasi et ei unustaks ära seda et kõigel on alati ilus lõpp. peale selle, millel pole. vaikust!

rääkimine on pöördvõrdelises seoses teie vajadustega. kurb tegelikult

kas mul on midagi viga, et ma end jõuga kell kuueni hommikul ärkvel hoian?

you gotta try and try and try and if it doesn't work out... then at least you tried ;)

"mis mul kaotada?"
-"hmh. närvid?"

sign

mennu: keegi peaks talle tegelt märku andma, et ta pole nii lahe, kui ta arvab end olevat.

MÄRK! MÄRK! MÄRK!

vähemalt 5 kuud

vot see on see, kui mingi fakin kell 4.30 minna ujula bussipeatusse, et 5.00 bussi peale minna, MIDA EI TULEGI, sest on mingi fakin püha ja siis passida veel poolteist tundi väljas külmetades(sest mõni meist rääkis tund aega Kennoga keset ööd ja ei saanud teisi kõnesid vastu võtta, et külmuvatele sõpradele bussiaegu öelda) kuni lõpuks tuli üks püha mees omab püha bussiga kell 6.20, kes mind ilusti koju tõi. eino sillu bussipeatus peab loomulikult olema umbes 100 meetri kaugusel ta majast kui sedagi.

passime siis seal bussijaamas kell pool kuus ja loeme autosid mis mööda sõidab kui umbes viienda auto ajal sillu räägib, et "võta meid peale, võta meid peale" ja mis siis küll juhtus! auto jäi seisma. ja nood tüübid veel ütlesid meile, et seda bussi ei tule, aga meie ikka põikpäiselt vaidlesime vastu, kuna fakin bussireisid.ee ei täpsusta ju et 26.dets läheb 'pühapäeva' alla kirja. ja siis loomulikult läheb 5 minta mööda ja tuleb uus auto ja sillu jälle et "võta meid peale, võta meid peale" ja ka see peatub meie juures! "kuulde noored, et. kas te oskate mulle öelda, kuidas tartu-viljandi maanteele saab?" "kle jh, oskaks küll, aga vaevalt, et sa sinna välja jõuaksid mu juhiste kaudu" "no aga tulge peale, ma viin teid ära ja juhatage mulle ots kätte. ma nagu sõitsin mingi seltskonnaga ja siis mingi hetk avastan end siit! ma ei tea kus kurat ma olengi!" "olete joonud vä?" "olen küll jah" "no siis me ei tule parem peale" "eks te ise otsustate. aga ok siis, ma sõidan kuhugi ja vaatan, ehk leian üles" "edu teile jah!" "nägemist"

eva voodi on nii mõnus ja pehme ja ta tuba on kõige unisem maailmas. ise ta ütles nii! ja on's see mingi fakin murphy seadus, et kui oled keset pimedat metsa, siis saab taskulambipatarei tühjaks!? ja mis värk nende tänavavalgustustega on? ja veel see fakt, et politsei sõidab ainult siis mööda, kui teda vaja ei ole. aga kui tahaks et ta sind koju ära viskaks, siis pole teda kuskil. maailm ajab vahest ikka vihale küll.

uhh, head ööd ja bloody ilusaid jõule!

sürr

seda ma mõtlesingi, et miks see tädi mind imelikult vaatas tol hetkel. järgmisel ma (õnneks. vist?) kuulsin seda. "et tahaks sinuga rääkida... saame kokku?". määhhhhhh. praegu? hetkel? :| mu jalad värisevad. argh.
ma tea et vastus pidi olema ei ja ma murdsin oma südant selle pärast nii palju, kuid ei. sa ütlesid, et võiks ju. ja siis me kõndisime. ja rääkisime. ja ma näen sind alles kooli algul. mis sel vaheajal viga on !?

dry them tears, my friend, he ain't worth it

jõulud, sõbrad

täna pole see päev, kallike. võta ennast kokku ja naerata! peaasi et sa naerataksid, siis ei arva keegi, et midagi on viga

krt keda sa petad!?

lee [drown my sorrow in] says:
ma ei taha et gümnaasium läbi saaks

mennu says:
ega veel ei saagi kallike, ära muretse :D

After

(8) Dolly Song (8)

Nii hea tuju on. Oleks eile ka olnud, aga kuradi vein, mida ma üleeile jõin rikkus kõik ära! :D
Ei aga muidu oli tore. :P Tequila ja Aramis ja Jägermeister ja päris päris mitu Coolerit. Kahju et ma neist ainult ühe pitsi Tequilat võtsin. Vähemalt teistel oli lõbus, see on kõige tähtsam. :D Eks ma pidutsen nende sünnadel eilse eest. :P

Oeh, terve maja on ära koristatud ja nüüd on nii igav. Tahaks täiega midagi teha või kuhugi minna. Vaheaeg ju ikkagi. Aga mitte kedagi pole ju siin! Nõo ikka sakib sajaga. Mis teha, teeb ju seda.

Hetkel läheks klubisse. Tantsiks end surnuks. Võtaks mõned napsid ka ja unustaks end. Ja loomulikult teda. Mitte väga pikk protsess, arvestades mida ma teada sain. Aga sitta kah, helistanud veel ei ole. Vaevalt küll, et ümber mõtleb. Mul ikka õnnestub neid leida. Kallikesed, miks te kunagi ei hoiata mind, et ma neist eemale hoiaks? :D

Kuidas kirjutada nii, et sa ei mõista? Kuidas panna kirja oma sõnu nii, et neist saan aru vaid mina.

Miks ei või miks jaa, miks ei mõista ma? Tahaks teada mis toimub.

Jah sa helistad, ja kui teedki seda, siis ma nutan. Kindel laks. Midagi head pole siit loota. Isegi K ei tea, mis toimub. Kuidas nii?

Mida ma pean tegema? Hea, et ma täna ei joo. Muidu ma helistaks.

Sa võiksid ju avada oma suu ja öelda kas jah või ei!?

ma vihkan nuga...

20 minta kell 12 öösel väljas külmetamist
poolhaigesus
kirjand kirjutamata
ja bloody pissed off!

... aga ma armastan verd.

Vahest mõtlen ma mõtteid

Lõpetasin just kõne oma "väikse pepu ja salasõbraga". Selline oli ta iseloomustus. Kus mujal kui reidis. Päris pikalt ja päris palju sai. Räägitud.

Oeh, miks oli seda nii raske välja öelda!? Kas see siis tähendab midagi või ei tähenda. Miks peab selline asi nii keeruline olema? Ja miks ma ei saa seda teistele öelda. :( Ma ei ütle ka, et te teaks. Ma lihtsalt ei julge, te ehk ei tule selle pealegi, samas ehk peate seda loogiliseks, aga ma ei julge. Ikkagi. Mitte veel, mitte veel.

Well you know my friends,
they know your enemies
And I'd pretend not to hear what they said to me
cause I got off every time you got on to me
was it wrong - to go along with insanity?

Maret ütles mulle täna midagi huvitavat. Ta luges mingeid laulusõnu ja dikteeris mulle paar rida. Ma tean, et enamasti, kui on mingid sõnad kuskile pandud (blogidesse) siis ega keegi ei viitsi neid ikka eriti lugeda küll. Aga lugege seda järgevat. See on tema kohta.

He wasn't what I wanted, what I've got, no.
He wouldn't even open up the door.
He never made me feel like I was special.
He isn't really what I'm looking for.

Sweet 17

Ma olen nüüd ametlikult 17. Ainult aasta veel ja ma saan ametlikult kõike seda teha, mida hetkel juba niigi teen. :)

Aga Sillust olen ma alati vanem! Ha!

Enivei. Venna kinkis mulle läpaka! Jepii, ma olen suht sillas sellest. Empsilt ja issilt sain Potteri kuuenda osa ja oma lemmiklõhna ja vanaemalt ja tädilt sain vanasõnade/ütluste raamatu ja lõpetamise pildid. :P

Igastahes, issi läks just ära ja emme on ka tööl veel. Kohe kohe lähevad nad Värskasse ja puhakavad seal nädalakese. Ma olen terve nädalakese üksi kodus. :)

Olekski aeg seda nautima nüüd minna. ;)

Tärklise teekond!

Täna, 16. detsembril (btw, mul on nimepäev), tuli mul üks mõte. See oli väga geniaalne ja üldiselt tark mõte. Ma olen lihtsalt nii tore. Ei see ei olnud veel see mõte, aga miks ka mitte?

Mul tuli mõte... teha üks katse! Katse eesmärk oli saada kartulist tärklist. Hetkel kui keegi läheks mu tuppa ja vaataks kõlari peale, siis ta arvatavasti arvaks, et seal on kena kogus heroiini. Aga teie kahjuks pole lood nii. See on hoopis mu kuivamisjärgus tärklis.

Katse kirjeldus: võtsin ühe kartuli, sellise täitsa kobedakese; lõikasin koore ära; sain ilusa palja kartuli; pesin ta hoole ja armastusega puhtaks; riivisin ära (muahahahaha. ma avastasin, et mul on samasugune riiv nagu Pendral. hmm); sain mõnna kartulisegulise värgenduse; kollase; siis lisasin külma vett(tähelepanek! mitte kuuma, sest siis läheks tärklis täitsa pekki[sehr specklich]); segasin ja segasin ja segasin, kuni enam ei viitsinud; mõtlesin, et aitab kah; siis võtsin ühe armsa lehtrikese; täitsa nummi oli teine; ja siis! ma kallasin selle kartulivärgi sinna lehtri sisse(kuhu oli pandud ka tükikse marlit, et päris kartul läbi ei läheks); topsikesse sai väike kogus kollast kartulivett; seisis mul seal tükk aega; nüüd mingi pool tundi tagasi kallasin vee pealt ära ja alles jäi mu kallis tärklis! oh, milline rõõm oli seda näha; ta on ju ikkagi minu loodud, minu laps :)

Hmm. Ehk ma läksin veidike liiale :D
Sitta kah, ma olen ma tärklisega täitsa rahul :)

Pendel

See olengi mina. Inimene, kes ei püsi paigal. Alati on mul vaja kuhugi minna ja midagi teha. Ma loodan, et ma ei muutu, sest mulle meeldib olla selline nagu ma olen. Mulle meeldib olla pendel.

Kes tahaks järgmine suvi Londonisse minna? Seekord päriselt :D

Ok, Eestis ringihääletamisega lepin ma ka :P

NELITEIST. "päeva"
NELI. päeva!
KAHEKSA. päeva :D
ÜHEKSA. päeva!! positiivsus!

edit:

viisteist päeva. kolm päeva. seitse päeva. kaheksa päeva.

Igatsen minevikku, ootan tulevikku

Ma mäletan seda korda, kui me järjekordselt kõndisime sinna õhtul. Selline veider ilm oli, kuidagi udune, aga päike paistis, nõrk soe tuuleiil puhus ja hea oli olla. Me ei tohtinud sisse minna, kuna noored olid seal, seega me siis istusime ääres ja vaatasime. Vaatasime, kuidas nad lihtsalt on. Ja olime ise, koos nendega. Ei teinud midagi, ei mõelnud isegi. Lihtsalt istusime. Ma mäletan seda tunnet, kui võimas oli seal olla. Selline vabadus! Ma olin eemal oma rutiinist ja Nõost. Ma polnud väga kaugel, aga ma olin eemal. See oli kõik, mis luges. Loeks siiamaani, kui seda võimalust oleks. Aga maa on märg ja väljas on pime. Lähen kooli ja on pime, tulen koolis ja on pime. Muus ma ei elagi, kui pimeduses. Loodan, et see mu mõistusega mängima ei hakka.

I advendi suhkur

Ärkasin koputamise peale, argh! Nüüd ma isegi mõistan, miks ma seletuskirja sain. See ajas mind ka närvi. Aga mis teha, Kertu tuli ühe geniaalse mõttega: Läheks Meerile! Teadagi mind, võtsin siis ratta ja läksime. Täitsa lõpp kui raske oli sinna sõita, aga kui kohale jõudsime... ma pole oma hobust mingi kuu või kaks näinud. Ta oli nii ilus! (kui välja arvata see osa, et ta oli üleni porine ja värki) Tundis mu ära ka, mis oli kõige toredam asja juures :)

Hobused teevad mu tuju alati nii heaks. Sel kohal on hea aura. Teeb ehk minu oma kah natuke paremaks. Saatsin Enele kirja ka, tahaks mõnipäev tagasi minna.

Ma olen nii rahulik täna ja kuidagi sellise hea tundega üle valatud. Kahju ainult, et homseks on see läinud... :(

Sina 2.3 (3S-seadus)

Jah, ikka veel see sama inimene. Mingi veider värk, aga sa ikka ei meeldi mulle veel! Samas, huvitav ka miks. Nagu Mennu ütles ja mina muutsin veidike, siis: 3xS siin, 3xS seal ja 3xS iga nurga peal.

"Paragrahv 3S - oskab keegi kommenteerida!?"

Tema ütlus võis ju puudutada liivateemat, aga mis seal's ikka. Veidike vaid kuulen seda juttu üleliia. Veidike vaid hakkavad närvilõpmed pingule tõmbuma. Veidike vaid ütleks sulle midagi, aga ei ütle. Veidike vaid vaata end kõrvalt ja kui siis ka veel aru ei saa... Jumal olgu su päästja, sest meie seda ei suuda.

Reede

Tänane reede oli eriline mõttetus. Enam iial ei kavatse ma reede õhtul kodus passida! Kui ema koju jõuab, siis ma ütlen talle, et mulle aitab, ma ei kavatse enam tema sõnade järgi elada. Ma pole seda siiamaani teinudki, aga tänane oli küll jube. Ma vist sureksin ära (või oleks juba ammu hauas) kui ma peaksin tema käskude ja ütluste järgi oma elu läbi viima. Et kui tema ütleb, et "Sa ei tee seda!" siis ma ei teeks seda ja kui tema ütleb, et "Mine sinna!" siis ma läheksin sinna. Võimatu. Ma tean, et mind on liiga vabalt kasvatatud, ja tõesti ema, anna andeks, aga see on sinu enda süü. Kes on see, keda iial ei kottinud mu õppimine ega see, kuidas mul läks? Maksab nüüd kätte jah? Arvata on. Ja see, kui pettunud sa minus oled? Kah uudist, räägi mulle midagi, mida ma ei tea. Ma olen selle pettumuse-jutule juba nii immuunseks muutunud, aga noh, pole ka ime, kuna sa hõõrud seda mulle koguaeg nina alla. "Teele pole ju nii täiuslik, kui Signe ja Tarmo olid. Neil oli ju õppimine nii väga tähtis ja nemad ju kuulasid ema sõna." Minu prioriteedid pole iial "normaalses" järjekorras olnud, lepi sellega. Kurb, et ta on surnud. Ma tean, et sa tahad, et ta poleks. Ma tean, et sa tahad, et tema oleks minu asemel. Sinu väike minion. Ma ei kavatsegi lasta sul endale pähe istuda ja väänata mind enda nägemuse järgi. Liiga hilja juba selleks. Aasta ja 16 päeva, siis on läbi. Adios!