frida

nii suva on lihtsalt. see, mis oli, on läinud ja enam tagasi ei saa, ei saa. ära valeta, ei saa.
aga üks on nüüd tehtud ja päike ikka veel paistab. küllap polegi asi nii hull.
alati on teisi, kes armastavad, hoolivad ja igatsevad. kui sina seda ei tee. ei tee. ilmselt ei tee. kurb.
"hiljem. mitte praegu. homme" ja siis "mitte täna. homme. ülehomme. järgmine nädal" või "24 päeva pärast"
ammendunud, kõik on end ammendanud. kurb ju. aga nii suva. lihtsalt nii suva.
me harjume ära, lepime asjaoludega, kohastume. jah, kohastume.
ma võin ju sind kutsuda, aga sa ei tule niikuinii. sa ei tule kunagi.
mida ma teen?

lilletapp

lilletapp, oh lilletapp, mu arm. kui ilus sa oled. kaunim kõigist siin maal, ütles prints ja võttis käärid.
lugu nagu iga teinegi, ehk veidi teise tähendusega.
metafoor. foori meta. metallfoor. metalfloor.
meeleheitemomendid on taandunud, jäänud on lootus, ootus, mootus, footus, kootus. ütle üht, mõtle teist, tee kolmandat.
tunnusta mind või valeta, kui vaja. vale võib olla nii ilus, nii valus, nii ilus, nii tabamatu. nii kole, nii jube, kohutav, lilletapp. revolutsioon.
nõuan, nõuan, nõuan!
tahan, tahan, tahan!
võtan, nõuan, tahan, saan, võtan, tahan, saan... võtan... saan, tahan!

tap the flower.

second-hand

selline, nagu, litsi tunne on. nagu mind oleks ära kasutatud enda tarbeks ja siis kõrvale visatud. second hand inimene, ma ütleks. et sa nagu võid siin ringi töllata, aga sind tegelikult vaja küll kellelegi pole. ma lasen sul õrnalt kukkuda, korjan sult jupp jupi haaval kõik asjad ära kuniks pole enam midagi ja siis võid lahkuda ka. aga ma igaksjuhuks nägemist ei ütle, sa võid asjast valesti aru saada ja tagasi tulla.
selline nõrk nutu maitse on kurgus pidevalt.

vastik on olla, masenduse poole kisub juba ära. igast mõtted, kuidas ma millegagi hakkama ei saa. kuidas kellelegi tegelikult korda ei lähe see, kes ma tegelikult olen. ainult see läheb korda, mida ma nende heaks teha saan. lille anda, autojuht olla, f-buddy. kuidas kõik, mis ta suust välja tuleb, on negatiivne: teele, sa ei saa sellega hakkama, sa ei tee seda kunagi ära, kuidas sa seda kavatsed teha, kui tollegagi valmis ei saa? kuidas kõik muutub tuhaks. kõik mu ümber muutub tuhaks ja ma ei saa sinna midagi parata.

ma ei saa teda tagasi, sest tema on parem ja mina lihtsalt ei ole. ja mul ei ole midagi võimalik öelda, mul ei ole midagi võimalik teha. ja see teeb nii kuradi kurvaks lihtsalt!!!

gunnar klettenbergi tallitüdruk

täna ei olnud hea seal olla ja tunda Emotsioone, mis valdasid mu mõistuse ja voolasid mööda mu nägu alla. näha seda kõike nagu mingisugust vastikut häirivat filmi, kus laps pillub kiviga koera. ma vist ei ole enam sinu tüdruk. sinu tüdruk. mulle ei antud võimalust pürgida nii kõrgele, nood ajad on möödas, kui olime ainult meie. nüüd on nemad ja kui jääb üle, siis oleme meie. kui oleme

vaatame kõik, kui suurt tööd ta teinud on. hästi suurt tööd on ta teinud. ilmselt ta tegi seda siis, kui meie olime ära läinud. siis, kui väljas tormas ja lund sadas. ja siis kui oli 15 miinuskraadi ja me lõdisesisime. aga küllap ta tegi tööd pärast seda. ta oli peidus, ootas et me ära läheksin. kükitas kuskil ja jälgis meid salaja. ja kui meie olime ära lõpetanud, siis ta tegi kõik üle. jah. just nii. sest muud moodi ma ei suuda seletada, kuidas tema selle töö ära on teinud. viimati tegin seda mina. aga võib-olla ma olen lihtsalt nii loll ja üldse idioot, et ma ei saagi midagi aru. millestki. ja ei oskagi midagi teha. kätega ja muidu.