Ei!

Ma mõtlesin selle peale, mis sa ütlesid ja kuidas sa seda ütlesid. Ja ma mõtlesingi välja. Kaks tundi küll võttis, aga nüüd on mul vastus käes. Ja selleks oleks: ei! Ma ei taha! Mulle meeldib, mis on, kuidas on ja kuidas võib-olla olema hakkab. Mind ei huvita need prom-queen prince'id ega knights in shining armour. Ma olen väga rahul sellega, mis mul on. Pealegi... kõigil ju ei käi see nii kergesti. Samas ma võibolla kasutan seda ka lihtsalt ettekäändena. Pigem jah. Asi on toodud jälle pinnale, äratatud talveunest. Ja see tunne on nii hea, ma sain rääkida ja rääkida ja rääkida ja ma teeks seda veel! Ja enamasti on just need väiksed asjad, mis tegelikult loevad. Kas need rahalised väärtused on siis nii tähtsad? Ja miks? Miks 12 roosi või 24 roosi, miks mitte 1? Või siis hoopis tulp? Ja miks uhked kohad, kus end alati näidata? Miks üldse end koguaeg näitama peab? Kui tahetakse, siis märgatakse ka niisama. Nii palju mõttetuid küsimusi niipaljude mõttetute teemade kohta. Aga ma sain vähemalt vastus oma küsimusele. Ei!