Taevaisa, aita!

Nii palju on juhtunud! Eve läheb minema("..aa jah, ja järgmine aasta mind ei ole, seega ma annan materjali uuele õpetajale" - "ee..."), Schlampe tuli lõpuks kapist välja("mina tahan küll küsida!") ja ma saan kohekohe 18("wiii")! Oi ma olen õnnelik. Aga ma olen väsinud ka. Hetkel mind seal ei ole. Schade. Ma mõtlesin, kas 2 tundi või kohv, dušš, internet ja magamine, siis... võite arvata, kumma ma valisin. Järgmine on alles... hiljem, palju hiljem. Midagi järgi mul pole vastata - järgmine reede on vaba. Siis talli jõulupidu ja minu sünnipäevapidu ja siis Tallinn... oeh, kiireks läheb. Aga vähemalt on pidevalt midagi teha! ;)

Ma usun endasse, ma tean, milleks ma võimeline olen. Ma saan sellega hakkama.

Ma olen NIIIII unine |-) Mai tea, kui ma praegu matas peaksin olema.