terminaatori ülestunnistus

eile oli hea päev. päike paistis kui ma üles ärkasin ja tundsin, et on hea. veetsin tund aega lehti riisudes ja emaga juttu ajades. ning ei, ma ei maganud kella kolmeni. mingi hetk leidsin, et täna võiks midagi kasulikku teha ja tõstsin toa ümber. ma elan nüüd kertu sõnul kabinetis. õhtusöök koosnes pitsast ja jogurtist. üks hetk paistis päike aknast sisse, kuigi sel hetkel oli ta juba ammu teisel pool maja. need on need õhtused maagilised hetked, mis panevad mind naeratama. aga eilne õhtu oli üle pika aja üks toredamaid. kui taevas oli hele- ja tumesinine üheskoos, otsustasin ühineda taskulambi, botaaniku, pihukoti ja.. tõnuga. vaatasime ühika peegeldust läbi kiige, taevas oli oranz kuu. jooksime ülesmäge võidu politseiauto suunas, peitsime end ning luurasime surnuaias. üks parimaid õhtuid. ja ma ei kahetse isegi seda, et mul on täna jalad valusad ja kurk ka. isegi see ei heiduta mind et õhtu eesmärk jäi tegelikult täitmata. kuigi minu oma ei olnud niivõrd mäng kui just kvaliteetaeg. jõudsin kell 1 koju, jõin teed ja istusin oma kabinetis. eile oli hea päev.

ja kõik teised, mul ei ole vaja kellegi haletsust. ma olen täna mitmeid kordi rohkem õnnelik kui kuid tagasi. momendil tundub nagu elu olekski hea

aliens made them do it

ma tahan endale perfektset diivanit. tead, sellist millesse laskudes on selline tunne, nagu oleks pilvesse langenud. mul pole kunagi perfektset diivanit olnud. aga ma luban, et ma ükspäev ostan selle omale.

ma olen viimase kuu jooksul päris palju kirjutanud, kõik neist on draftidesse läinud. ei oska end enam väljendada, või siis teen seda liiga palju. kasutan liiga palju sõnu valede inimeste juuresolekul, võibolla lootes, et nad oskavad ridade vahelt lugeda. tihtilugu ei oska. "mul on puhkus" võib nii paljusid erinevaid asju ju tähendada.

viimasel ajal on kerge laskuda fiktiivsesse maailma. kardan, et see võib mu psüühikale halvasti mõjuda, või no tegelikult mõjubki, mis seal enam. raske on end lihtsalt ära tirida. valada pisar või kaks kellegi pärast, keda tegelikult pole olemaski. aga ei, lihtsam on nii, kõik on lihtsam nii. võiks lausa öelda, et peaks omale elu otsima. heh. pole see midagi nii kerge, võibolla ma ei tahagi. nagu ma ütlesin, nii on lihtsam.

varsti algab kõik uuesti. võibolla paremini seekord

miks mu jalad värisevad?