ja tundub, et mitte ainult minu elu ei koosne mappidest. vahel toob naeratuse näole üks paberilipakas või kaart päikesesirmil. vahel toob pisara silma üks mõeldamatu sõna või füüsiline tegu. kunagi ma vist lubasin endale. mul on nii kahju.
mul on nii kahju, et sa ei räägi minuga. asjad võiksid hoopis teisiti lõppeda, aga kuniks sa ei räägi. siis sa ei räägi ja ma ei küsi.
ja väljas ei saja ju! ega pole udu! kell pole ka nii palju veel! aga. Aga. AGA! alati on mingi aga. mäletad tookord kui me rääkisime tollest tüdrukust kes kaotas oma sõbrad armastuse nimel. ära muutu temaks! palun. aega veel on natuke, ainult natuke. siis aitab.
pühapäev, september 07, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 mõtisklus(t):
Postita kommentaar