Rääkides illusioonist, siis võiks minna sinna ükspäev

Nii palju siis temast, kes ta oli, kuigi mitte kauaks. Ehk oleks ta vabana õnnelikum olnud? Ja nüüd pean sinna minema ja seal olema ja naeratama - mitte iial ää unusta naeratamist! Oi ei. Kuid ära hinga kergendatult, sest sa magad ja sa töötad ja kui vahepeal aega jääb, siis sa naerad koos teistega ühes pisikeses ruumis, kus on palju nahka, palju sametit ja mõnikord ka kassi-hiire mäng. See on vabadus, mis koosneb õhust, verest ja asfaldist. Ja neil päevil, kui õnnestub üks rändur kinni püüda, mõtlen ma tihti, mida selga panna - kas üldse selga panna. Ja kuidas käituda - õigesti käituda. Natuke nilbust, natuke armsust, natuke nõidust. Raske on see, nii väga raske. Samas tehes iga päev seda sama nägu, naeratada, ei tohiks miski minu jaoks raske olla. Aga vot, see kõik on tegelikult üks suur illusioon.