Ainsus mitmuses

Mul on sellest ühepoolsest üritamisest nii kõrini. Olgu see siis armu- või sõprussuhete korral. Kas siis tõesti see ei tähenda enam sittagi teile? Ma muudkui üritan ja üritan ja üritan elus hoida veel seda, mida annab. Paluks koolivälist, paluks austust, paluks lahkust, paluks sõprust. Tagasi. Sest kunagi ju oli? Mida ma tegema pean - jälle kuskilt alla kukkuma vä? 10 päeva jäin hiljaks juba selle asjaga. Aitab üritamisest. Nüüd on Teie kord. Kottimise aeg sai läbi