Overrun

Läbi sai, kõik sai läbi. No mitte päris kõik veel, ma olen oma suve ikka korralikult ära planeerinud seekord. Mõni asi veel teha, mõnes kohas veel käia. Õnneks on august veel selline üsna lahtine. Mingil hetkel tahaks nagu hääletama minna, mingil hetkel võiks Pärnusse minna. Ei teagi kohe, mis saama hakkab. Liiga palju vaba aega, ma kardan. Tänane logelemispäev on mind juba hulluks ajanud, ma tahan teha midagi! Ma kardan, et ema lööb mind maha, kui ta saab teada, et ma kavatsen järgmise nädala ka korralikult trenni teha. Oeh jah, ta on niigi juba minu mahalöömisäärel - palju enam puudu pole. Ma kukkusin ikka halvasti vist välja...

Viimased kaks nädalat on välja näinud sellised: kell 05.00 üles, kell 05.45 tööle, kell 14.15 töölt lahti, 2-3 tundi puhkamist või siis linnaskäike, kell 18.00 või 19.00 trenni ja kell 22.30 koju. Ja hea on, no see töö osa küll mitte, aga kõik muu - mõnus on olnud. Naerda on saanud, nutta on saanud, närvivapustuse sain ka, aga see on teine lugu juba.

Eile sai terve päeva hobuseid vuntsitud, läigestatud ja sabasid kammitud. Ja meil olid särgid ja kaabud ja saapad. Ja palju inimesi vaatas meid. Ja see kõik oli 3 minuti pärast! Aga hei, pärast saime šampat 3 pudelit ja komme. Neid ma tarvitasin muidugi Pärast siidri joomist. Ma mäletan ainult seda, et mingil hetkel ma ütlesin vist midagi, mis ei olnud päris õige, sest kõik naersid mu üle. Oh well, kammitud olla on tore olla. Ja. Pidu oli vahva, Krieger oli ka pandav, jotad tegid silma, mingi tüüp ajas ligi ja türkiisiinised olid kas täis või purukained. Hobused said vahepeal lahti, aga omanik oli selle aja peale ka üsna pehme juba - igatahes kõik sai korda, kõik oli korras, draamat ei olnud ja elu on ilus! :)

Töö juures olen ma ära õppinud igast põnevaid nippe, kuidas seda, teist või kolmandat teha. Oskan käsitleda Pumat ja ka Statoili tädikesed on minuga sõpsideks saanud. Ka sealne elu on päris änksa, kui mõned teatud isikud välja arvata ja see, et nad palka vähe maksavad. Pausid venivad muidugi 30-40 minutilisteks, aga no ka selle peale võib öelda schade. 5 päeva veel ja siis on finito.

Pärast tööd on mul 3 vaba päeva - what to do, what to do! Eks mõni päev pean pakkima, mingi hetk võiks sõpradega kuhugi minna, kui mul neid veel tolle aja peale on.

Mu õlg valutab - mida ma tegin eile?