Prints kolmel hobusel

Kolm drastilist asja, mis ma olen selle nädalavahetuse jooksul teinud. Või no drastiline ei ole ehk kõige õigem sõna.. aga ma jätkuvalt mõtlen, mis mul viga on. Ja miks need kõik öösel juhtuvad? Emal oli õigus, mõlemal korral. Ma oleksin pidanud koju jääma. Kaitsma end nende maailma jubeduste ees. Mitte, et see kõik jube oleks olnud. Aga jah, kolm inimest. Inimesed, kolm!

Lahendus võib ka selles seisneda, et ma ei tohiks enam juua. Sellest ajast peale, kui ma 18 sain, joon ma palju rohkem. Ei tea, kas asi on selles, et ma saan nüüd ise kätte? Kuid siiski, ma ei tohiks. Alkohol (ükskõik kui suur või väike kogus) paneb mind mõtlema, et ma olen täis. Ja siis ma käitun väga ebakainelt. Ja kui ma olen ebakaine, siis midagi head sellest ei tule.

Aga reedel õhtul olin ma kaine, lihtsalt, et sa teaksid.

Ja lõpuks kotib mind ikkagi, mida tema sellest arvaks. Mida must mõtleks. Aga ära muretse, ta ei saa teada, keegi ei saa. :)

At least I'm not looking for the best shag - that would really make me a schlampe.