ilmselgelt mulle läheb veel natukene korda, et ma seda pidevalt, üsna (enda arust) vaikselt, korrutan
"sa ei õpigi neid kunagi tundma, kui sa ei tule" kuidas sulle öelda, et ma ei tahagi
"see on elupuu ja too on elupuu ja see kolmas ka" no tore, las ta olla siis - puu on puu, elu või mitte
"sa ei ela üldse tervislikult" elu on üks suur haigus niikuinii
"mul on lihtsalt ebamugav seal olla, ma ei taha"- "aga miks?"- "miks!? sa ei saaks aru"
"tema ei kinkinudki mulle midagi" what a low blow below the belt
"kindel et lähed täna selga?" aga kuna siis?
"sa elad pilvedes, sul pole reaalsest elust mingit aimugi, sa ei oska rahaga ümber käia ja üleüldse sa oled loll ja ei tea midagi" no siiamaani olen ma ju hakkama saanud
aga tead, me leidsime ühed prillid ühest autost ja nad läksid katki ja ma ostsin uued, identsed, ja mis siis
ja ma ronin ikka sinna tagasi kuigi kõik pole just hästi, sest seal on keegi, kelle pärast seda teha
ja ma talun seda kriitikat, sest miski hea ei tule ilma halvata
ja ma kuulangi lugusid, mis ei koosne bassitümpsudest, call me strange
ja mul ongi laua peal kuu aega vana kuivanud roos, millel ei ole minu jaoks mingit tähendust peale selle, et ta tuli ja ta on
ja mis siis, et ma lubasin endale, et ma teen referaati mitu nädalat ja alustasin sellega viimasel õhtul - ning lõputöö esitamine on kahe nädala pärast ja see valmib 29. märtsi õhtul - ma tean, et nii läheb
ja mis siis, et ma plaanisin minna TÜ lahtiste uste päevale, aga ei läinud
"sa ei õpigi neid kunagi tundma" kuidas ma saan sulle öelda, et mulle ei lähe korda!!! kuidas sa ei mõista, et su enda tütar (kes sõidab selle kohutava SS-ga) vaatab meile ülalt alla. ja kuigi ma suht tihti räägin asju temast, mis mind närvi ajavad läheb ta mulle ikkagi korda!

see oli üks 14 kroonine 1,5 liitrine pudel vett. minu pudel vett. ja sina jõid selle lihtsalt ära!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!