aga räägime salaja ja arvustame, arvustame, arvustame. mis siis, et inimene seisab ja seisab vaikuses ja keegi ei lausu talle sõnat-ki. aga siiski, ignoreerime iseendi sõnu ja pöörame selja ajal, mil see peaks siililegi selge olema, et selga ei tohi pöörata.
kui teil on mulle midagi öelda, siis öelge seda. ma ei taha neid asju kuskilt kaugelt ringiga kuulda "tead, see rääkis talle ja tema rääkis mulle ja mina räägin sulle, et sinust oli räägitud. loodan, et sul on sellest infost abi" well fuck, nüüd ongi abi jah.
naistevõim, P.E.P
reede, märts 27, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 mõtisklus(t):
Postita kommentaar