second-hand

selline, nagu, litsi tunne on. nagu mind oleks ära kasutatud enda tarbeks ja siis kõrvale visatud. second hand inimene, ma ütleks. et sa nagu võid siin ringi töllata, aga sind tegelikult vaja küll kellelegi pole. ma lasen sul õrnalt kukkuda, korjan sult jupp jupi haaval kõik asjad ära kuniks pole enam midagi ja siis võid lahkuda ka. aga ma igaksjuhuks nägemist ei ütle, sa võid asjast valesti aru saada ja tagasi tulla.
selline nõrk nutu maitse on kurgus pidevalt.

vastik on olla, masenduse poole kisub juba ära. igast mõtted, kuidas ma millegagi hakkama ei saa. kuidas kellelegi tegelikult korda ei lähe see, kes ma tegelikult olen. ainult see läheb korda, mida ma nende heaks teha saan. lille anda, autojuht olla, f-buddy. kuidas kõik, mis ta suust välja tuleb, on negatiivne: teele, sa ei saa sellega hakkama, sa ei tee seda kunagi ära, kuidas sa seda kavatsed teha, kui tollegagi valmis ei saa? kuidas kõik muutub tuhaks. kõik mu ümber muutub tuhaks ja ma ei saa sinna midagi parata.

ma ei saa teda tagasi, sest tema on parem ja mina lihtsalt ei ole. ja mul ei ole midagi võimalik öelda, mul ei ole midagi võimalik teha. ja see teeb nii kuradi kurvaks lihtsalt!!!