mina ja mu pina colada

aeg blogida jälle. sest mul on nii palju öelda, aga nii vähestele öelda, kes millestki midagi jagavad. see on nagu... ühest küljest nii tore, teisest mu kuulen hääles mingeid sõnu, mis ülejäänud tekstiga üldse kokku ei lähe. mida on. see ei ole võimalik lihtsalt. palun ära küsi mu käest ka, ma ei taha sulle rääkida. hea soovitus. heaaa. sarkasm sajaga põhja. peegelpilt minust endast? kas ma olen nii ebameeldiv siis mõnikord? ilmselt jah. naljakas. perfect soulmate? kõige parem lause terve õhtu jooksul, kurat. lahe onju. über cool. vaata. ma mainisin, et ma ei ela enam muinasjutus. mul oli täiesti õigus. fts. tegelikult palju nagu muutus, aga miski ei muutunud. mida see siis tähendab? more heartache? ma ei taha enam rohkem. aitab küll sellest, mis on. palju peab noh! ma ei lõhkunud ju 2 aastat tagasi ühtegi peeglit ära. ja miks alati sellised, nagu.... sellised. samas pole miskit pahasti, pole ka miskit heasti. mai tea enam. aga ma tean nii palju. baaah. mõttetu jutt.
aga järeldus on see, et kell on pool 3 ja täna ma joon pińa't. mitu klõmmi pińat. päris mitu. naljakas iseenesest. nii naljakas, et ma võtan selle peale veel.
you know nothing about me. i know nothing about you. do i need to cross you out, too?