Vahest mõtlen ma mõtteid

Lõpetasin just kõne oma "väikse pepu ja salasõbraga". Selline oli ta iseloomustus. Kus mujal kui reidis. Päris pikalt ja päris palju sai. Räägitud.

Oeh, miks oli seda nii raske välja öelda!? Kas see siis tähendab midagi või ei tähenda. Miks peab selline asi nii keeruline olema? Ja miks ma ei saa seda teistele öelda. :( Ma ei ütle ka, et te teaks. Ma lihtsalt ei julge, te ehk ei tule selle pealegi, samas ehk peate seda loogiliseks, aga ma ei julge. Ikkagi. Mitte veel, mitte veel.

Well you know my friends,
they know your enemies
And I'd pretend not to hear what they said to me
cause I got off every time you got on to me
was it wrong - to go along with insanity?

Maret ütles mulle täna midagi huvitavat. Ta luges mingeid laulusõnu ja dikteeris mulle paar rida. Ma tean, et enamasti, kui on mingid sõnad kuskile pandud (blogidesse) siis ega keegi ei viitsi neid ikka eriti lugeda küll. Aga lugege seda järgevat. See on tema kohta.

He wasn't what I wanted, what I've got, no.
He wouldn't even open up the door.
He never made me feel like I was special.
He isn't really what I'm looking for.