Dirty Little Secret

Mm, Meedium hakkab varsti.

Kolasin netis enne ja leidsin sellise saidi - http://postsecret.blogspot.com/ - see on siis selline koht, kuhu mees nimega Frank riputab igal pühapäeval üles kaardid, mille inimesed on talle saatnud. Mitte mingid suvalised, vaid postkaardid, mis on käsitsi tehtud ja mis sisaldavad mingisugust saladust inimeste enda elu, tunnete, tegevuste jne kohta. Tingimus on ainult see, et seda saladust ei tea keegi teine. Avaldamine on anonüümne ja sinna laekub neid kaarte ikka palju. Väga huvitavaid asju leiab ikka netist, kui uurida.

Mõni näide:



Ahjaa, üks inimene söötis oma kassile vist valgendajat sisse, et ta saaks kohtuda oma kuuma loomaarstiga. Rahvas reageeris sellele ikka päris rängalt.

Kapsas

Et siis kell on 4. Ma ärkasin natuke peale kolme. Ma olen imelik. Aga no ma ei imesta kah, kui ma tahan öösiti lõpuks kõik meediumi osad Kanal 2-st ära vaadata.

Ma tahan midagi teha, tahan trenni minna. Aga ei saa. Kasvõi niisama hobuseid vaatama. Aga ei saa, keegi ei tule minuga kaasa. Üksi ka ei hakka sinna ukerdama. Tahaks siis kasvõi Tallinnasse minna, ükskõik mida peale selle kodus passimise! Ma polegi veel sel suvel nii palju mõttetult istunud kui nüüd esmaspäevast saati. Masendav.

Oleks raha, ostaks omale teipi. Mm.

Eile nägin ma unes Maretit, kes oli voodi peal, kus olid ämblikud. Ma ütlesin talle, et mina küll ei kavatse seal istuda, ta ei saanud arugi, miks. Kui ma hakkasin ära minema, siis ta sai aru, et ta ei ole voodis päris üksi ja ütles, et ma ei läheks ilma temata. Ma jäin ootama, aga ma ei saanud aru, mis jõud hoidis teda selle voodi peal kinni. Lõpuks ma läksin vist minema. See kõlab rohkem nagu Mareti luupainaja moodi, mitte unenäo, mida mina peaksin nägema. Veider. Seal olid ka Vene piirivalvajad, kes minu poole oma relvakestega viibutasid ja Kertu, kes ühistranspordiga ringi uhas.

Paduvihm on tore, tuul on ka hea. Aga küsimus, mis mind ikkagi painab on see, mis on Printsil viga? Nagu et, mis värk temaga on? Mida ta nüüd ise takkajärge mõtleb oma käitumise kohta? Kas tal on siin elus ka mingisugune eesmärk, või ei ole? Kui ta omale kunagi lapsed saab, siis kas nad on mingisugused Printsessid ja Pisi-Printsid? Kuna saab Printsist Kuningas? Kes üldse tahaks abielluda Kuningaga? Kas ehk vaene talutütar Azii, kellest saab kord Kuninganna? Või siis kreisi emorokkar Silvi, kes viskab kõrvale oma McLennu mehed ja heidab ühte Printsiga? Ma panustan rohkem Silvi peale, nende juuksevärvused sobivad paremini. Kuid millist sügavat saladust peidab endas Silvi? Kas on ta ikka naine, või peituvad ta seelikusaba all stringide asemel bokserid? Mida arvavad Printsi kohta McLennud? Kuidas suhtub kõigesse Printsi vanaema? Ja viimane küsimus enne postitamist: kas Teele pea sai parandamatult viga, kui ta viimati lendas hobuse seljast ja kaska serv ta nina natuke põrutas? Kõigile neile küsimustele ootame põnevusega vastuseid...

"How to handle the average abduction"

by Legolas Thranduilion, Prince of Mirkwood

1. The importance of looking dashingly handsome in even the most stressful situation
2. Bound riding for beginners
3. The ten most important conversations everybody should have with their kidnappers
4. How to get the evil maniac to share his nefarious plans
5. How to convince the daughter/wife/niece/cousin/sister of the evil maniac to fall madly in love with you and help you escape
6. How to convince the henchmen to help you escape. Convincing them to fall madly in love with you is only a last resort
7. What tools to bring: spoon, brush, hairpin, small hidden knife, candle, paper and pen to make a map
8. The transportation devices every self-respecting abductologist should know and how to use them during an escape
9. The most effective methods of surviving the inevitable reunion with your father
10. Top ten excuses for having been abducted in the first place

Bad Day

Now what? Ma ei julge helistada kah, liiga tihti tuleb selliseid asju ette. Aga ma helistan, sest ma hoolin. Vahest isegi rohkem, kui sinust. Ära liialt pahanda, elu viib selliseid teid pidi meid. :)

Tore eilne ja tänane

Eile oli mul tore äratus. Helistab mingi tädikene Tea kirjastusest ja pakub mulle mingit raamatut. Loomulikult ütlesin ma ei, ja panin ära. Und enam ei tulnud. Aga siis läks juba normaalsemaks olek. Väike nuff ja pilved. Mitte et ma pilves olin, ei seda ma polnud, igaks juhuks mainin, et keegi ei hakkaks mingeid nõmedaid arvamusi avaldama, :). Igatahes käisin 9ndike lõpetamisel, viisin Ivarile lilli. Elusaid lilli. Või noh, nad olid elusad mingi aeg tagasi.



Peale lõpetamist sai lõpuks trenni minna, ma olin seda nii kaua oodanud. Treenereid polnud, aga sitaks inimesi ikkagi. Isegi mu vanemad ja vend kobisid kohale, jeerum küll, emal ma enam ei luba sinna tulla. Ikka porgandit ja küsimusi. Vennalt - "Noh, galoppi ka ikka teed?" - "No ikka, kui sa viitsid trenni lõpuni oodata." Päikeseloojangu ajal oli tall seest nii mõnus.



Eijah, mõnus oli teha mida tahad, siis kui tahad. Sai ilusti galoppi sõidetud ja tegin talle patsid ka. Ilusad tulid. :) Lõpus tegin Otile ka sõitu, ta pidi kaska pähe panema. (6) Hiljem sai venitud, lilletatud ja nif-naf-nufitud. Hea päev.

Ja täna siis läksime järjekordselt häälega Tartusse (kõige rohkem läks aega, mingi 19 minutit - Ott oli meiega kaasa ja tal oli suur kott, ehk oli asi selles; samas ta hoidis ka silti, aga kui juba ega hakkas nappima, siis võttis Sillu sildihoidmise enda kätte ja saime kohe peale kah), jõudsime ilusti muidu, saime veel mingi 5 reklaami ära vahitud. Shrek III oli päris hea, aga ma oleksin eelistanud ingliskeelset. Originaal on ikka parem kui järeletehtud. Peale filmi siis läksime ja ostsime pikukese ja läksime Creppi jäätisekokteile jooma. Mõnnamõnna. Sillu emme tõi mind põrnikaga ukse ette. Mugavmugav. Hea päev oli. :)

Meie põnev seiklus

Kuna siis meie hea sõber Liisa unustas eile nuffikesed Madise kätte, siis me leidsime end järsku hea mõtte eest minna ja tuua asi ise ära. Teadagi ju see vanasõna, et 'Kui tahad, et midagi tehtud saab, siis tee seda ise.' Novot, meie lähtusime sellest. Algas meie seiklus siis uniselt, Sillu marssis minu tuppa ja käskis mul üles ärgata, et liikuma saaks hakata. No siis me veel uimerdasime minu pool mingi kolmveerandtundi ja tegime silte. Sildid valmis, läksime tee äärde.



Tartusse saamiseks pidime oma 15 minutit ootama. Siis kah võttis Margit Oja meid peale. Mis siis ikka, käisime Lõunakas ja pidasime pärast Lõunaka kõrval tema sünnipäeva. Ta ostis mingi kohupiimavärgi ja tordiküünlaid ja siis puhus need seal ära.



Kook oli päris hea muidu, aga palju seda ei tahtnud (hiljem leidis ta omale kodu Põltsamaa prügikastis). Liikusime edasi ja käisime Kesko Agros ära, kus ma ostsin omale stekikese. Seal oli igast hobusekraami! Nii vinge! Igatahes. Kõndisime päris sinna maantee algusesse ära ja panime jälle sildi püsti, saime 8 minutiga peale. Mingile rekkaonule, lahe oli. Ajasime juttu ja ta viskas meid Puhu ristis maha. Käisime tõime oma nuffi ära ja siis tegime Madise rõdu peal vesikat, päris mõnus.



Hakkasime siis mingi pool 3 äkki tagasi liikuma, saime 9 minutiga mingi ägeda uhke auto peale. Viis meid Lõunaka ette jälle ja sealt siis saime Nõkku 1-minutilise ootusega. Nõos saime kuulda uudist, et Ott olevat näljas, viisin talle kaks kohukest ja siis käisime veel vallamajas kah. Nüüd siis saab lõpuks rahulikult kodus olla ja oma nufikest tarbida. Hea päev oli, hääletamine on ka nagu sitaks lahe! :D (Mul oli CS kotis olemas ;) ja piitsast oli ka abi :))

Nif-naf-nuf

Et siis tore päevake oli. Käisime Tartus ja tsillisime ja siis ootasime Liisat, et ta meile nuffikest tooks. Nojah ja siis ta helistabki, umbes pool tundi enne bussi jõudmist Nõkku, et tal jäi nuffikene maha. Põltsamaale maha. Mis siis ikka, Silver ei öelnud selle peale mitte midagi. Selle eest on meil homne päev jälle põnevust täis, saame ühe schlampe kodulinnas ära käia, loodan, et me temaga kokku ei põrka. Et siis käime ja toome oma nuffikese ilusti ära ja oleme õnnelikud. :) Kolmapäeva õhtul siis vast saab trenni minna, loota ju võib. Ja huvitav küll kuhu mu ema tahab see suvi Inglismaa asemel minna. LEETU! "Käiks Riiast läbi, pole seal ammu olnud" - "Nojah, mõni meist alles käis seal eelmine nädal, aga palun väga!" Võiks siis mõnda põnevasse kohta minna, aga EI, Riia ja Vilnius on ju piisavalt põnevad. Kuhu nende seiklushimu küll kadunud on...

Eufooria

Selline väga rahulolev tunne on praegu. Leedu läks hästi ja nüüd on pidevalt trennid või mingid koosviibimised. Trennide osa on loomulikult parim, eriti meeldis mulle see metsaskäik. Ikka võimas tunne on sõita mööda metsavaheteid galoppi. Ja nüüd kah selle hääletamise lükkasime edasi, kohe üldse ei viitsinud minna ja ilm on ka nii sitt. Vast hiljem kui keegi veel kaasa tuleks. Kertu või Eva või keegi. Kesiganes. Aga hääletada võib homme ikka. Tartusse näiteks. :P Lähme ja saame omale midagi hiad, midagi hiad. Ja loomulikult ka 1 või 4 juustuburgerit, muud varianti väga ei ole. Vot. Nii on lood. Kellelegi sünnipäevakinki pole vaja osta?

Hea!

Viimased kaks päeva on mõnusad olnud. Esiteks siis Mareti sünna - täielik õnnestumine. Väga lahe oli. Eriti meeldis mulle see osa, kus ma sain Mihklile munadesse lüüa. :) See oli tore, Kertule ka väga meeldis. Magamine oli ka suht talutav, pärast seda, kui ma Karli käest tooga ära varastasin ja selle teki vastu vahetasin. (A) Ja seltskond oli super, palju erinevaid inimesi. Keegi end lakku täis ei joonud, kuigi Sillu vaatas küll mingi hetk vetsupotiga silm-silma vastu. Hommikul sai head kringlit süüa ja grillimajas lõbusasti lilletada. Hiljem viis Karli meid Nõo risti ja siis sai koju. 12-st 16-ni magasin, kuueks läksin trenni, mis on siis see teine mõnus asi, mis toimunud on. Ma kartsin natuke, et see, mis minuga nädala algul juhtus, mõjutab natuke mu käitumist, aga ei olnud midagi. Algul oli veidike kõhe seal 20 hobusega väiksel platsil olla, aga pärast polnud midagi. Tegime jälle kenasti galoppi ja selgub, et homme lähme teeme natuke metsasõitu. Ei jõua ära oodata, hea et see on hommikul vara. :) Ja siis õhtul lähen Kertuga kaasa, ta sõidab poniga - digikat ei tohi koju unustada. :D :P Eijah, tore saab olema. Õhtul siis pakin asju ja esmaspäeva varahommikul Leetu!

17.13

Universumis muutus vist miski, sest täna ei olnudki 12, hoopis 13. Veider, kuidas gravitatsioon töötab. Bluebird is my name today. Saad sa aru, ma vist igatsen sind. Aga see on selline friendly, õnneks. :)

3.19

Et siis kell on veerand 4. Võiks nagu magada, samas ei taha ka. Väljas on juba valge. Las Vegas ja House - kuidas oleks veel parem oma õhtut veeta? *-) Tähendab, varahommikut.

Laup. 18.00; pühap. 10.00. Ära ära unusta. Kuidas saakski?

O.v.e.R

It's over. It's finally over. Ja ma olen NII väsinud. Ema ka küsis täna, et miks ma teen endaga nii. Mis parata, ma olen juba selline. Koguaeg rahmeldan ringi. Hea et ma täna enam ujuma ei läinud, muidu ma oleks vist tõeline laip hetkel. Aga noh, ma niigi jäin siin laua taga juba peaaegu magama. A näed, võta näpust - ma lähen välja. Ikkagi, mis siis et ma olen laip. Või noh, laibastumas. Bah, ma ka ei tea. Uni.