plaanid paigas

istusin rahva seas ja vaikisin. vahepeal naeratasin ja ütlesin, mis kell on. võtsin lonksu ja istusin. igatsesin midagi, aga ei mäleta mida. tahtsin naerda ja tunda rõõmu, kuid ei. ning peo lõpus olen ma ikkagi üksinda. see on paratamatus, see on elu, see ongi see. see ongi kõik.

koristamine, pesemine, valuvaigistid, ootus. ma ei teagi enam, mida ma ootan. ootan minekut, ootan tulekut, ootan vastuseid. 15 minutiline intervall. there are no new messages on the server. 15 minutit ja jälle. ka inimkonna jubedused panevad pisara silma, kuigi mind siis ei olnud. häbiga tunnistan, et olen õnnelik oma staatuse üle. varsti on aeg: [6, 8, 11, 14, 21, 28, 7...] mida sa siis teed, kui mind ei ole? kohusetunne sunnib püsima, süda nõuab minema. meil olid kunagi ikka suured plaanid, armastus muutis neid kõiki. nüüd on igapäev. igavene päev. nüüd on ootused ja lootused, mis ei saa teoks. ja kurbus, mis kriibib südant. ja pisarad, mida keegi ei näe. kuigi kisub pisut emoks ära, ei heiduta. mõnikord peab. mida nüüd teha? minna, mitte minna? tunda häbi, süümepiinu? mul on ka kahju. aga ma ei ütle seda kunagi.

sest et peo lõpus olen ma ikkagi üksinda.