sa oled täpselt nagu mu ema, sa nagu ei saa aru, et sul pole alati õigus. ja selle asemel, et millestki tõsiselt mõelda, pead sa käituma nagu mingi 4-aastane - naerma kõige üle, kasvõi mõnitavalt. see nagu paneb sind arvama, et sa oled jube lahe või midagi. ma ei tea, mul on sellest raske aru saada, kuidas nii saab olla. aga mis siis, kui ei ole kedagi, kes otsustaks sinu eest. uksed muudkui sulguvad ja sa isegi ei ürita sinna jalga vahele lüüa.
ma tean neid asju, aga kui ma olen ainukene, kes teab, siis mõnikord on lahe lihtsalt vahtida, kuidas te vingerdate ja mõtlete, kuhu emme kadus.

0 mõtisklus(t):
Postita kommentaar