Läbi, lõpuks läbi.

Reedel 9st õhtul 2ni öösel -> kemma.
Laupäeval 11st õhtul 5ni öösel -> kemma.
Esmaspäeval peale kooli kuni 1ni öösel - > arva mis!? veel kemmat.
Teisipäeval 18.30 kuni 20.00 kemma järeltöö.

Kemma, KeMMA, KEMMA!? Mul on KOPP EES SELLES FAKIN KEEMIAST!!!

Nuff-nuff, naff-naff, niff-niff. Hea oli see.

Aga nüüd on vähemalt läbi. Saab natuke puhata. Kuigi õppida ikka ei viitsi, ei hakkagi vist. Homme kooli ka minna ei viitsi, karta on, et ma lähen niikuinii. :S Ma teen alati nii. :(

Aga helgemast küljest- järjekordne Ta meeldib mulle. Mis teha, poiss on kuum. Seekord tõsiselt kuum. Ma ei tee nalja. Mine tuppa.. oih. Vaat oleks peaaegu välja öelnud. Nii ei saa ikka rallit sõita!

Mis on saanud neist sõpradest, kellega me vandusime, et suhtleme alati? Mis on saanud neist sõpradest, keda ma näen päevast päeva, aga kes ei suhtle enam nii nagu varem. Gümnaasium ja õppimine, bah. Ja siis? Kas see tähendab, et meie jaoks ei peaks enam üldse aega jätkuma? :(

Jingle-bells, jingle-bells, jingle all the way... (8)