rääkimata lood

nonii. pole ammu kirjutanud siia miskit. mõtlesin, et oleks aeg jälle. vahepeal on jälle palju asju drafti läinud, mis oleks võinud siin olla. ju siis ei leidnud õigeid sõnu jälle ja ei viitsinud.

igatahes, mul pool euroopat läbi käidud. pidasin nö blogi ka seal, iga päev kirjutasin miskit. kui tuju on, siis trükin siia ka, aga mitte täna. ilmselt mitte homme ka. pilte sai ka omajagu 1500+ tehtud, aga jumal teab, mis neist saab. 4-19 juuni olin ma siis ida-euroopa ringreisil. nägin ära ukraina, moldova, rumeenia, bulgaaria, türgi (istanbulini), makedoonia, kosovo, serbia, ungari ja slovakkia. no ja poola ja need meie junnid siin allpool, aga see polnud just suurem asi elamus. reis iseenesest oli vinge, teatud protsent rahvast küll ajas hinge täis enamuse ajast, aga eks selliseid ole igas seltskonnas. viperusi oli palju, eksisime ära ja kaotasime inimesi ja mõni sattus haiglasse ja üks kogunisti lendas poole pealt koju ära. aga hea oli. tutvusin huvitavate persoonidega, sain hobuse selga, kandsin kaptenimütsi ja käisin paljajalu mošees ära. pruuniks sain ka.

aga jah, nüüd tagasi eestis. sai inimestega tiba suheldud ja muidu hea oldud. nüüd võiks end korralikult välja magada ja jälle ära minna kuhugi.

teatud asjalood muudavad meele veidi kurvaks, aga kui mõistus aru ei anna, siis mina sinna ka midagi parata ei saa. teisest küljest jälle kaevan siin igasugu vana suhtlust üles, mis ilmselt mu vaimsele tervisele kõige kasulikum ei ole, aga kui uut ei leia ja hiljutine ei toimi, siis vana ainult üle jääbki.

ükspäev varsti tuleb vist ära otsustada, mida ma edasi teen..