hinga

ma olen saanud valgustust. olen lugenud ja mõistnud ja mitte mõistnud ja mõistatanud. ma pole isegi päris kindel, milles ma valgustust sain, kuid nii see siiski on. keegi ei saa mind sundima tegema asju, mida ma ei taha. seega ärge vaadake mind imelikult kui ma teen asju, mida ma tahan. kuid oh ei, mis juhtuda võiks nii kaunite inimestega, kui üks tegelane lahkub. unusta mind, ela edasi. mul on kahju, et ma teid aidata ei saa, kuna olete mind nii palju aidanud. mul on praegu see võimalus, aga ma ei saa seda kahjuks jätkata. ma ei taha lõpetada sellises olukorras nagu paljud, kaasa arvatud teie. võibolla hiljem, las ma lähen momendil. las ma vaatan, mida leian ja leian ehk, mida otsin. kuigi sa avameeli toetad mind, tunnen ma süüd, et plaanin jätta. kõik saab korda, ära muretse.

and the answer that you're seeking
for the question that you found
drives you further to confusion
as you lose your sense of ground

alexi murdoch - breathe

praegu võib vist täitsa tõsimeeli öelda, et ma olen segaduses ja teelt peaaegu et eksinud. või kas äkki hoopis uue tee leidnud? mu mõistus ei suuda lihtsalt sellega leppida, et see siin-ja-praegu ongi minu jaoks kõik, mis kunagi olema saab. kuidas kõik ongi lihtsalt nii üksluine ja lõputu ja elu keerleb igakuise palgatšeki ning õhtuste seriaalide ümber. ma olen sattunud sellesse võrku, kuid üritan end lahti päästa. sest kui see ongi kõik, siis pole ju millelgi mõtet. võibolla ma olen liiga kaua üksi olnud lihtsalt. võibolla ma ei oska enam oma sõpradega rääkida asjadest, millest kunagi ammu vabalt vestelda võis. võibolla ma tean, kellele mida öelda, et ta õnnelik oleks, võibolla üldsegi keegi ei teagi enam mitte midagi. võibolla olen mina muutunud, mitte teised. võibolla ma lihtsalt petan ennast lollide lootustega pääseda. võibolla see kõik ongi üks suur ja tobe mäng.
võibolla ma peaksin vait jääma.