täna

täna oli hea päev, tavaline päev, normaalne päev, mitte midagi ütlev päev. päev, mille ma olen nädalate pärast ära unustanud. ma ei kukkunud täna milleski läbi, ma ei saanud täna halbu uudiseid, ma ei lõhkunud täna midagi ära. täna ma tunnen, et pea on korralikult õlgadel ja ma ei lagune kohe koost. täna ma vaatan eelmiste päevade postitusi ja mõtlen, mis mul arus oli. või mida mul seal polnud. kuigi ma saan aru, siis täna tundub see kõik nii kaugel minust. nagu see oleks mõne teise inimese poolt kirjutatud. täna ma olen õnnelik, et mul on korralikult funktsioneeriv laavalamp, et külmikus on maisi, kui ma tahan, et ma suutsin kaja tekitada ning et põrand on jälle korralikult puhas. täna ma ei mõtle homse peale. täna ma ei mõtle sügise peale. täna ma ei mõtle selle peale, mida ma otsustama pean. täna ma olen ja istun ja hingan. sest täna on hea päev, täiesti tavaline päev, päev, mida on mõnikord hädasti vaja.