Hommik algas uduselt. Jätkus üsna uduselt. Vahepeal sai mõõdetud niiskust ja tuulekiirust, aga üldiselt püsis udune olek. Veits erksamaks muutus asi siis, kui ilmatädi lõpetas rääkimise ja me bussi istusime. Kõige mõnusam oli muidugi bussist maha tulla ja hääletama hakata. Mingi viies auto ehk.
See kõik oli veel üsna normaalne ühe reede kohta. Edasi läks asi kahtlaseks. Me läksime Silluga poodi. Ostsime süüa (loe: rõõmurulli) ja tunne jäi, nagu me oleks perekond ja ostaksime nädalavahetuseks toitu või midagi. Nägime Evet ka. Astusime reipal sammul minu poole, kus lülitasime kaadervärgi sisse. Panime püsti ühe takistusraja ja avasime taevakanalid. Sõime pitsat ja RR-i ja sokolaadi ja jõime kohvi ja seda kõike tegime vägagi elegantselt. Siis lülitusime ümber raadiokanalitele (mida oli ligi 66) ja kuulasime neid 2 tundi jutti. Saime harrastada Pähklipurejat, mafioososid, diskopedesid, ganja-laksus reggae-tüüpe, viiuldajaid, pianiste ja mingil hetkel (peale pitsikest Vana Tallinnat) olin ma ka põrandaharja juustega kitarrist. Vaatasime ka Puberty Pals'e ja rabasime vabavärssi.
Üldiselt oli tänane päev ikkagi üsna imelik. Ma ei usu, et keegi kujutab päris täpselt ette, mis idiootsusi me täna tegime või ütlesime. Aga et te teaksite, siis tänasest on Paul üks osa Silverist, liiga palju suhkrut ei tee unevaeguses inimesele head ja 60ndad jäägu 60ndatesse.