III tsill 3. päeval

Tänane tsill algas jälle sundäratusega, et valges veel kuhugi jõuaks. Pool 1 jõudis Sillu Nõkku ja kutsusime Kertu ja läksime. Mõisaparki. Lukele. Enne käisime veel lillepoes ja Haraldis ja ostsime paki sarapuupähklikreemiga küpsiseid(mis oli nagu paber) ja pudeli vett(millest oli kõige rohkem kasu käte pesemisel) ja asusime teele. Kohutav ilm ikka küll. Masendav. Aga kui Kertu asus Eva asemele, siis tuli päike välja. Loomulikult pidid ka kolm autot kohale sõitma, kuid see ei heidutanud meid. Istusime pingil, kus võtsin kord päikest ja rääkisime asjadest, mis on juba ära olnud. Jalutuskäik tagasi oli palju lihtsam, kui mitte mainida seda osa, mis oli täielikuks põlluks muudetud. Mis vajadus on porine tee veel porisemaks teha? Kellelgi tuli idi.... tark mõte minna Elvasse. Nii me siis vegeteerisime Silluga tund aega minu pool ja mängisime zombiesid. Ta tsäkats on tühi. Vabanda, et naeran. :D Minu oma valgustab mind lillaka valgusega kelmikalt edasi. Rong tuli ja me läksime. Elvas oli järve ääres päris ilus. Kahju et loss nii pime ainult oli. Tekkis kurb tunne, et maja nutab. Raamatukokku minnes digimuutusid Kertu saapad pruuniks. See ei olnud tegelikult üldse pori süü, kui nii võtta asja. Õppisin, et kõige targem oleks olnud minna kõige otsemat teed pidi(mis oli samas ka kõige vähem-porisem). Raamatukogus kirjutas tädike mu telefoninumbri valesti, ha. Kertu ütles, et seda parem mulle. Ehk kah. Võtan vikatimehe ja põgenen ära. Maniakaalne naer! Konsum oli, hmm... hästi valgustatud. Ja ma kavatsesin selle paki tõesti prügikasti visata, pole minu süü, et ta libises põrndale oma sisu kõrvale. Mu söök põgeneb viimasel ajal minu käest koguaeg ära. Vaene Silver, kes pidi pimedas metsa vahel koju minema. Mis siis kui keegi ta ära vägistab!? Ahem. Jõudsin koju, ema nimetas mind hulluks, et ma läksin Elvasse raamatu järgi. Ma vastasin ühe teise sõnaga. Kõik on korras. Aga ma olen väsinud. Üdini.

Homme jälle.

Avastasin et 3xS seadus hakkab tänasest kehtima jälle.