Täna ma vihkan maailma.

Eile ma nutsin. Päris palju. Veider tegelikult minu kohta, ma olen ju see külm kest, kel pole tundeid. Vähemalt osade arvates.
Ma nutsin Tema pärast. Ah mis Tema. Andu on ta nimi. Mul suva, et ta võib seda blogi iga hetk lugeda. Samas ma tean, et ta ei loe niikuinii. Seega kõik on korras.
Komistasin vale inimese otsa. Kukkusin, sain haiget. Enda süü, enda probleem.

Kurb.