sexession

ühe asja lõpp on millegi uue algus

2010-07-24T02:10:00.006+03:00

nonii, selleks ajaks kui te seda postitust loete, olen ma ilmselt juba lennuki peal. või siis juba inglismaal. kes teab. ja nii ongi.
teate, praegu on isegi natukene kurb. nii mitmelgi põhjusel, ega tänane päev muidu ka tore ei olnud. palju kallistusi ja pisaraid, kuigi mitte sellepärast, et ma lahkun.
igatahes, ma ei tea, kuna ma tagasi tulen. äkki kuu aja pärast, kui kõik läheb hullemini kui sitasti, võibolla jõulude ajal, äkki uuel aastal, ei oska lubada. mis ma muud ikka öelda oskan, kõigiga sai juba ära räägitud, hüvasti jäetud. et olge tublid ja ärge pahandust tehke ja sillu - ära unusta mu raamat ära viia, eks! aga okei, selle blogiga on siis nüüd lõpp. uus elu, uus algus, uus blogi:

http://short-estonian.blogspot.com/

aa, ja ema asendab mind koeraga... lahe. mina lähen minema ja ta võtab omale kuldse retriiveri.

ma paneks siia närtsinud roosi ikooni, aga ma ei oska. seega. kurat, mul on nii kahju, et see juhtus temaga. puhka rahus, mihkel

teate...

2010-07-18T21:34:00.001+03:00

ma söön oma merihobukese martsipani nüüd ära. väga vajalik info, või mis?

piinakamber

2010-07-17T20:49:00.003+03:00

okei, ma olen tavaliselt filmide suhtes suhteliselt tolerantne, aga alvin and the chipmunks - me oleme seda 27 minutit ära vaadanud ja ma tahaks enesetappu teha. sillu keeldub seda kinni ka panemast. mingid nõmedate piiksuvate häältega "koopaoravad" (okei, kes kurat need koopaoravad veel olema peaksid? ei ole olemas sellist asja nagu koopaorav, need on vöötoravad. kuradi tõlkijad, saage juba ükskord aru kuidas sõnaraamatut kasutada tuleb) kes hakkavad laulma. LAULMA. oravad LAULAVAD. see on üks rõvedamaid asju, mida ma kuulnud olen. this is officially torture

edit: 62 minutit. ma tahan kellelegi peksa anda

she doesn't know

2010-07-17T18:03:00.006+03:00

ilm on mõnusalt palav, istun silveri juures terrassi peal. kedagi kodus peale meie ei ole ja hakkame kohe süüa tegema. me hakkame silveri lemmikfilmi alvin ja koopaoravad vaatama. jee. momendil üritab ta veele maitse järgi soola lisada. meie menüüs on täna kanafilee sulatatud juustu kastmes koos riisiga. magustoiduks pealinna kook ja võib-olla küpsetab ta ka midagi. kõrvale joome hõrku le coca-cola't. plaanis on paar filmi ära vaadata ja niisama ilusad olla. ujumas juba käisime korra vaikses järves, pärastpoole proovib ehk suur-umbjärve ka ära. täna on elu ilus ja midagi persse pole läinud, loodame, et see jääb nii. vot

closure

2010-07-13T16:38:00.003+03:00

täna on suht selline kergelt sitt, aga samas mittemidagiütlev päev olnud. hommikul käisin lõunakas, tagasitulles jokutasid igast jobud mul ees 85-ga, 95-ga, traktoriga, mõni keeras ette kuigi ta teadis, et tema kaubik ei jõua nii kiiresti tuure üles võtta ja jälle pidi julmalt pidurdama, et talle mitte otsa sõita. tropikari noh. ma ei tea, kus need inimesed sõitma õpivad. ja kes nad eksamilt küll läbi lasi.

koju jõudsin, siis sõin, vaatasin TB ja TG ära, läksin magama, ärkasin mingi pool 4. jälle mingi lõõmav palavus. nüüd mõtlen. lähen vist ujuma. kõlab nagu parim mõte üldse

walking the fine line

2010-07-13T07:28:00.003+03:00

kell on 7.22 ja väljas on põrgupalavus. 6.19 läksin järve äärde, mõtlesin et istun ja joon kohvi. võtsin pusa kaasa, halb mõte. istun oma toas, päike ei paista siia veel korralikult pealegi, aga juba on nii palav et noh... jube

eilne konditsioneeritud tuba lõppes sellega, et kui ma ujumast tagasi jõudsin oli keskmise toa põrand poolenisti märg. jee. kondensvesi tekkis ja keegi polnud vist selle peale mõelnud, et äravoolutoru paigaldada.

7.33, vanaema tuli alla. no jeerum, oli vaadanud, et mu autot ei ole seal kus ta õhtul oli, et kas mind polegi kodus. no ja siis kui mind ei oleks olnud. mis siis nüüd lahti on? jah, auto oli teise koha peal. nagu, päikese eest varjus või nii. eile ka - ema on reisil, isa läks ööseks kodust ära - "ma arvan et sa peaksid selle konditsioneeri ikka välja lülitama ööseks", "ütle ikka mulle kui sa kodust ära lähed", "kuhu isa läks?", "ei ma tulin lihtsalt vaatama kas sa ikka lülitasid selle välja". my patience is wearing quite thin

jõin enne seal järve ääres ära mingi ilgelt kange kohvi. minu jaoks kange, kolm kuhjaga lusikat, jee. veits halb hakkas sellest. proovin nüüd vett mekkida. oi kuidas tahaks magada, aga siis oleks mu unetsükkel veel rohkem sassis kui ta juba on. pean vastu selle päeva lootes et see tuleb parem kui eilne. kõigil on nii palju küsimusi, ma ei oska ju teile vastata, inimesed!

8.00, tuleb midagi tegema hakata. silmad vajuvad kinni ja haiguv haigutus kimbutab mind.

ma tahan olla vampiir su akna taga. tahan tahan tahan olla vampiir su akna taga. *päike tõuseb* tahan olla tuhahunnik su akna taga. tahan tahan tahan olla tuhahunnik su akna taga.

aa, ja silver on eriline

2010-07-12T22:06:00.004+03:00

i'm feeling very blocked. like literally.

aga seda et. et et. et jah. ma tegin uue blogi, aga see on külastajatele suletud veel. veel. ma tegin uue msni ka. ja uuendasin arvuti igatpidi ära. ma ostsin uue telefoni. ma võtan varsti uue numbri ka. loodetavasti saan kohevarsti uue soengu. nädala pärast olen autotu, see on... noh tegelikult mitte nii väga uus asi, aga kurb. väga kurb. niiet tuleb sõita, tuleb kihutada, tuleb bensiini raisata. tuleb kertu maja kõrval või surnuaia parklas autos passida ja raamatut lugeda või tuleviku üle heietada. tuleb kokat istme peale ajada... ei seda ei taha tegelt, seda ma tegin juba ükskord. polnud kõige targem tegu. tuleb, tuleb... tuleb teha veel asju. käia kohtades. rääkida inimestega. naerda, nutta. olla niisama. päevitada pole vaja, seega see jääb ära. tuleb õhtuti poistega ujumas käia, sest tüdrukud niikuinii ei tule. ja nad tavaliselt kiljuvad kui neid veega pritsida - that's all i'm gonna say. weird creatures. ning tahaks veel ühe korra teha seda, mida ma kaks postitust tagasi vältisin.

see on üks komplikatsioone täis draama. surnud ring. ümbernurga jutud ja salasosin. ja mul on kõrini, seega mängige ilma minuta. there was never any blogbattle between us.

don't mourn the sun

2010-07-12T20:30:00.001+03:00

wtf noh, jälle vä
kuna see crap juba ükskord ära lõppeb? mis kasu on sellistest idiootsetest tiitlitest nagu "parim sõber" kui see ei tundu kehtivat inimeste puhul?
ma tean, mida ma olen rääkinud, ma mäletan mida mulle on öeldud. ja seda ma ei kuulutanud. kurat, kas ma siis eelmine kord ei õppinud oma vigadest v?
two, maybe three left

valel on lühikesed jalad. kahju

2010-07-11T03:35:00.003+03:00

mitu korda ma olen nüüd seda peedu-nõo vahelist teed varahommikul sõitnud? ja iga kord tulevad sellised mõtted pähe, et mine lase end maha. miks ma ei läinud? samal põhjusel, miks mul nii halb seda pilti vaadata oli. tuletab meelde lihtsalt. ja ma pigem unustaksin selle kõik jäädavalt. aga iga mõne aja tagant keegi ütleb midagi või ma näen midagi, mis meenutab. ja iga kord jääb selline kipitav igatsus hinge. ja muidugi need lõpmatud küsimused. aga see on kõik minevikus nüüd, tuleb elada homse nimel. ja just seda ma momendil teengi. või noh, Momendil ma võitlen unega ja mind ei huvita, et homne päev üldse olemaski on, aga nii üldises mõttes rääkides.

eile öösel ma istusin vitipalus ja jõin veini. hea vein oli.
ma küll üritan aga millegipärast viimasel ajal kipun ma koguaeg haiget tegema.

kaheksa koma seitse kilogrammi. nelisada kuuskümmend viis terava otsaga asja. kolmteist päikesetõusu. kaks suudlust. ja näiteks kolm kassi ka.

new shoes and stuff

2010-07-08T02:09:00.002+03:00

ma olen üks väga õnnelik inimene momendil. ma hüppasin tooli pealt püsti ja karjusin sosinal igast ägedaid asju nagu "jesssssssssssss!" ja "yeeehaaa". sosinal sest kell on 2 ja kõik normaalsed inimesed peale minu magavad.
aga nüüd ma rahunesin juba natukene maha. jah, nüüd on heam. rahulik hea. oeh.
ühesõnaga, vaikselt hakkavad mõned asjad juba minema korda ja elu kisub rõõmsamaks. noh, mitte et ta siiamaani nüüd rõõmus pole olnud, aga... alati saab ju happinessi juurde kruttida. et et et... ma lähen annan homme verd. muudan kellegi teise elu ka õnnelikumaks, või vähemalt elavaks, jjjah.
mis siis veel uut. polegi nagu midagi märkimisväärset juhtunud. aa mere ääres käisin sillu, tema pere ja pere tuttavatega. päris lahe oli. ja ohho - panin jälle läpakale windowsi peale (Y) sest et mul ongi iga poole aasta tagant jube igav ja siis peab midagi uuendama. päris palju heam sai. a uue msni tegin ka. ja mingil veidral põhjusel olen ma viimastel päevadel facebookis vahtinud. jube
ma lähen teen nüüd midagi kasulikku, näiteks magan vm

hing on kinni

2010-07-06T04:43:00.003+03:00

kuidagi kammitsetud tunne on, mai tea, äkki on asi selles, et hapniku üldse ei ole ja see teeb kõik kuidagi kümme korda jubedamaks? kell on jälle 5 hommikul, und ei tule. kaks korda juba proovinud magama jääda, sama palju kordi arvuti jälle käima pannud. käisin kohtades ja iga klõpsuga läks tuju üha sitemaks. vaatasin igasugu pilte ja lugesin scräppe. passisin isegi facebookis. tegelikult peaks homme natukene tegudene olema, pidin minema kuhugi... kellegagi. praegu tahaks ainult magada
kurat, juba 6. juuli.. ee teisipäev. mai saa aru, kuidas osad inimesed saavad siin nii õnnelikud olla ja miks mina nagu lämbumise äärel pidevalt olen? nagu mingi asi pidevalt kuskil ajusopis sosistaks et "mine, mine, mine siit juba ära". jah, aga kuhu siis õieti? selline tunne on juba, et ma ei leiagi omale mingit kohta, kus ma end tõsiselt hästi tunneksin.
ja mingi kadeduseuss ronis ka enne sisse. jube hakkas juba. saaks lihtsalt... saaks juba midagi tegema hakata, jube jama on see ootamine. aga mida helli ma üldse ootan, mai saa aru. oli vaja mul rääkima hakata, kurat. üksinda oleks ikka lihtsam

pilta

2010-07-04T18:12:00.001+03:00

panin reisi pildid üles - http://teele.co.tkwcy.ee/galerii/idaeuroopa

sorry, i have something else... i'm suppose to do.. then

2010-06-30T23:09:00.003+03:00

jube naljakas juba kuidas alati kui kedagi kuhugi kutsume on neil midagi muud just nimelt sel ajal vaja teha. aga huvitav on see, et nende teiste tegemiste puhul kunagi ei öelda, et "ei, ma ei saa. ma pidin oma sõbraga midagi muud tegema". ja noh, ma ei räägi mingist üksikust asjast siin praegu ega isegi kellestki isiklikult, vaid nagu kõigiga on selline mulje jäänud. no muidugi teatud erandid on ka olemas (mõni, kes minuga koos seda pidevalt läbi elab ja mõni, kes minuga ainult koos aega veedakski - sellest viimasest ma üritan eemal hoida). aga lihtsalt... mu plaanid hakkavad üha rohkem ilmet võtma ja aega hakkab üha vähemaks jääma, et... noh kui kedagi huvitab või nii. aga ei ei, oma plaane pole küll vaja minu pärast muuta, absoluutselt. jube tore on alati nii tähtsusetu olla. tavaliselt ma nagu selliseid ülisarkastilisi asju ei kirjuta siia väga (jätab jubedalt viriseja mulje), aga nagu viimastel kuudel hakkas see juba väga häirivaks muutuma. nagu, asi pole niivõrd enam selles konkreetses asjas, kuhu ma kedagi kutsusin, aga rohkem juba konkreetses sõpruses. sellepärast ongi neid päris sõpru nii vähe alles jäänud, et ülejäänutega oli lihtsalt nii, et ma ise kutsusin ja tõmblesin ja üritasin nagu sõprust elus hoida nii kaua kui võimalik, aga lõpus, kui tundus, et kedagi ei huvita see väga, lõpetasin ma ise ka ära. arvake, mitu korda need inimesed ise mulle helistasid ja pakkusid et võiks midagi ette võtta (hmm, näiteks päästa veel see, mis päästa annab). haha, no arvake. jaah. ma kujutan ette et see suur ümmargune asi, mis teie peas praegu ringi hõljub on õige vastus.
et noh, mina ei tea, lugege siit ise välja mis tahate, aga veits koppa hakkab juba ette viskama. ei tahaks nagu eriti lõpetada ka mingi mutina, kes istub oma majas ja on ümbritsetud kassidest, sest tal pole enam sõpru... nii 30-aastasena.

fuck this shit

2010-06-27T16:55:00.001+03:00

sõbrad kukuvad nagu surnud kärbsed

rääkimata lood

2010-06-23T00:05:00.003+03:00

nonii. pole ammu kirjutanud siia miskit. mõtlesin, et oleks aeg jälle. vahepeal on jälle palju asju drafti läinud, mis oleks võinud siin olla. ju siis ei leidnud õigeid sõnu jälle ja ei viitsinud.

igatahes, mul pool euroopat läbi käidud. pidasin nö blogi ka seal, iga päev kirjutasin miskit. kui tuju on, siis trükin siia ka, aga mitte täna. ilmselt mitte homme ka. pilte sai ka omajagu 1500+ tehtud, aga jumal teab, mis neist saab. 4-19 juuni olin ma siis ida-euroopa ringreisil. nägin ära ukraina, moldova, rumeenia, bulgaaria, türgi (istanbulini), makedoonia, kosovo, serbia, ungari ja slovakkia. no ja poola ja need meie junnid siin allpool, aga see polnud just suurem asi elamus. reis iseenesest oli vinge, teatud protsent rahvast küll ajas hinge täis enamuse ajast, aga eks selliseid ole igas seltskonnas. viperusi oli palju, eksisime ära ja kaotasime inimesi ja mõni sattus haiglasse ja üks kogunisti lendas poole pealt koju ära. aga hea oli. tutvusin huvitavate persoonidega, sain hobuse selga, kandsin kaptenimütsi ja käisin paljajalu mošees ära. pruuniks sain ka.

aga jah, nüüd tagasi eestis. sai inimestega tiba suheldud ja muidu hea oldud. nüüd võiks end korralikult välja magada ja jälle ära minna kuhugi.

teatud asjalood muudavad meele veidi kurvaks, aga kui mõistus aru ei anna, siis mina sinna ka midagi parata ei saa. teisest küljest jälle kaevan siin igasugu vana suhtlust üles, mis ilmselt mu vaimsele tervisele kõige kasulikum ei ole, aga kui uut ei leia ja hiljutine ei toimi, siis vana ainult üle jääbki.

ükspäev varsti tuleb vist ära otsustada, mida ma edasi teen..

päris hulpiv* postitus

2010-05-18T01:00:00.007+03:00

"'cause every day i'm here
all i feel is sheer
agony"

pesin auto nädalavahetusel puhtaks, nõudepesuvahendiga lausa - isegi mingi gängsta laul käis samal ajal. ma tundsin end lahedana. yea
mõtlesin tulevasel nädalavahetusel mere äärde sõita, keegi kaasa tahab tulla? prooviks paar päeva arvutist eemal hoida, äkki teeb mu seljale ja silmadele head. mitte et mulle siin ei meeldi olla.. lihtsalt, vaheldust natukene. enesetunne on viimase nädala jooksul laes olnud, jogurt töötab imesid. ha
homme mõõdan oma kapi ära, homme muretsen rohkem. täna enam mitte. äkki lähen homme isegi verd andma, pommitavad mind siin jälle oma e-mailidega.
mõtlesin siin tuleviku peale täna natukene. et mis must saab ja nii. päris täpselt midagi välja ei mõelnud, aga... midagi muutub. midagi peab muutuma. nagu laulusõnad väidavad. jaah
päike hakkab varsti tõusma, jälle. ei möödu hommikut, kui ma seda ei näeks.
ma ei teagi mida rohkem kirjutada. kõik, mis ma öelda tahan, kõlab nii kahepalgeliselt mu peas, et ma parem ei hakka midagi kirjutamagi. naljakas, kui mittemidagiütlev see postitus on. mitte üldse minu moodi. hah
minu moodi
minu laadi

fosfor

edit(4:46): mul ei tule und ning ainukene sõna, mis mul praegu pähe tuleb on "sisu". loe sellest ise välja, mis tahad. mu huumor on teile jagatud.
väljas on nii lollakalt valge juba. äkki teeks ühe all-nighteri jälle. mis muidugi tähendab, et homme küll mingit vereandmist ei toimu. mis tähendab ka seda, et ma lähen jube varakult kuhugi lõunakasse süüa otsima. miks küll sinna, ma ei tea.
linnud laulavad. fancy that

update(6:23): jätkuvalt ei maga. aga uni tuli peale. nice timing

update#2(8:58): käisin koolis. ilus ilm on

terminaatori ülestunnistus

2010-04-29T14:51:00.003+03:00

eile oli hea päev. päike paistis kui ma üles ärkasin ja tundsin, et on hea. veetsin tund aega lehti riisudes ja emaga juttu ajades. ning ei, ma ei maganud kella kolmeni. mingi hetk leidsin, et täna võiks midagi kasulikku teha ja tõstsin toa ümber. ma elan nüüd kertu sõnul kabinetis. õhtusöök koosnes pitsast ja jogurtist. üks hetk paistis päike aknast sisse, kuigi sel hetkel oli ta juba ammu teisel pool maja. need on need õhtused maagilised hetked, mis panevad mind naeratama. aga eilne õhtu oli üle pika aja üks toredamaid. kui taevas oli hele- ja tumesinine üheskoos, otsustasin ühineda taskulambi, botaaniku, pihukoti ja.. tõnuga. vaatasime ühika peegeldust läbi kiige, taevas oli oranz kuu. jooksime ülesmäge võidu politseiauto suunas, peitsime end ning luurasime surnuaias. üks parimaid õhtuid. ja ma ei kahetse isegi seda, et mul on täna jalad valusad ja kurk ka. isegi see ei heiduta mind et õhtu eesmärk jäi tegelikult täitmata. kuigi minu oma ei olnud niivõrd mäng kui just kvaliteetaeg. jõudsin kell 1 koju, jõin teed ja istusin oma kabinetis. eile oli hea päev.

ja kõik teised, mul ei ole vaja kellegi haletsust. ma olen täna mitmeid kordi rohkem õnnelik kui kuid tagasi. momendil tundub nagu elu olekski hea

aliens made them do it

2010-04-22T00:53:00.004+03:00

ma tahan endale perfektset diivanit. tead, sellist millesse laskudes on selline tunne, nagu oleks pilvesse langenud. mul pole kunagi perfektset diivanit olnud. aga ma luban, et ma ükspäev ostan selle omale.

ma olen viimase kuu jooksul päris palju kirjutanud, kõik neist on draftidesse läinud. ei oska end enam väljendada, või siis teen seda liiga palju. kasutan liiga palju sõnu valede inimeste juuresolekul, võibolla lootes, et nad oskavad ridade vahelt lugeda. tihtilugu ei oska. "mul on puhkus" võib nii paljusid erinevaid asju ju tähendada.

viimasel ajal on kerge laskuda fiktiivsesse maailma. kardan, et see võib mu psüühikale halvasti mõjuda, või no tegelikult mõjubki, mis seal enam. raske on end lihtsalt ära tirida. valada pisar või kaks kellegi pärast, keda tegelikult pole olemaski. aga ei, lihtsam on nii, kõik on lihtsam nii. võiks lausa öelda, et peaks omale elu otsima. heh. pole see midagi nii kerge, võibolla ma ei tahagi. nagu ma ütlesin, nii on lihtsam.

varsti algab kõik uuesti. võibolla paremini seekord

2010-04-16T02:19:00.000+03:00

miks mu jalad värisevad?

//this is gonna be good life

2010-03-20T17:12:00.003+02:00

ma jõudsin just järeldusele, et ma olen kurb. eijah, ma naeran kui sa mõne totaka nalja teed või kellegi silt lumega kõveraks keerdub, aga ma olen kurb. koju ma minna ei saa, ma ei tea enam miks ma tahangi. sõpradega enam rääkida ei saa, kõigil on kas liiga kiire või noh, osad ei suhtle enam minuga. ilmselt millegipärast, mis ma ise kokku keerasin. ma tõesti ei tea ja keegi ei ütle ka. ja nii ongi läinud et sõpradel on uued sõbrad ja vanad enam ei huvita vist kedagi. ka loomi pole kelle juurde lohutust otsima minna. ei mingit armastust ole õhus. isegi mu auto on katki. seega ma loodan, et see pole minust inetu kui ma lahkuda tahan. siin lihtsalt ei ole enam midagi, mille pärast jääda. ja võibolla te ei usu mind, aga praegu ma tahan et oleks. ma tahan et ma ei peaks üksi neid asju tegema. ma tahan, et ma saaksin kellelegi praegu rääkida, aga kurat. sirvisin oma telefoniraamatu läbi. when did it all go so wrong?
ma võin oma taimedega rääkida
igatsen

right moves, wrong choices

2010-03-20T00:14:00.003+02:00

armastus ilmselt ongi see kõige tähtsam. nähes kaugelt, kuid mitte kogedes, tunduvad tunded nii tühised. samas teades, tundes kübetki tõelisusest tunnen ma puudust. puudust millestki, mida ma ei tea. kuidas saada tunda tundeid, mida pole iial tundnud? raske mõista, mis mõtted sinu peas läbi käisid, kerge öelda, mis minu peas. siiski joosta võib kaugele ja loota, et sulle järgi ei jõuta ning peita, peita, peita. võibolla nii ongi parem, varjuda varjudesse. võibolla joosta ereda päikese käes ning pilgates kõik särava naeratusega ära petta ning lubada endale see üks harv moment Tunnet enne kui maa jälle tagasi jalge alla tõuseb ning võibolla isegi endasse neelab. teades, mis hommikul ees ootamas on, keeldume magamast ning venitame, venitame, venitame. kuniks enam ei veni. võibolla on seal see kes jõuab järgi joosta. võibolla kaob ta niipea kui saabub. enam ei tea

trouble, trouble

2010-03-19T02:11:00.003+02:00

nii palju siis minu sõitmistest. jälle. kuigi ei saa kurta, ma sõitsin täna nõkku ja tartu ja nõkku ja jälle tartu. kõige rohkem pähe kulunud maantee jupikene, kõige igavam ka. aga ikkagi, ma ei saa aru, mis ebaõnn mul viimasel ajal nende ringidega on. mõni nädal tagasi jäin keset nõo ringi seisma. täna jäin riia ringil seisma - siduritross läks katki. naerma ajas. no ja siis ma naersin. ja lükkasin üksinda oma autot. veel rohkem ajas naerma see, et mehed sõitsid oma suurte uhkete autodega mööda ja vahtisid, aga keegi appi küll ei kippunud tulema. no ja siis ma seal lükkasin üksinda oma autot ja naersin. okok, lõpuks tuli üks appi ja saime tee pealt kõrvale ja siis tuli üks teine ja tõmbas mu köiega k-rauta ette, aga ikkagi. isa ees peab ka mütsi maha võtma, ma poleks küll julgenud sellega pärast ilma sidurita nõkku sõita. üks asi saab korda ja siis peab midagi muud katki minema. story of my life. naerma ajab.
homme peab proovima A&G-s pöördmaatriks ja determinant ära teha, või noh, mis homme, 5.5 tunni pärast. võikski magama ära minna, homme jälle uus päev. täis uusi asju. loodetavasti ei lähe ükski auto katki, kui ma mõnes peaksin juhtuma sõitma
hmh. aa jah, note to self: kanna maretile raha üle.

back again

2010-03-12T14:45:00.002+02:00

mul on natukene paha olla täna. karta on, et sel on midagi pistmist eilse õhtuga. eilne õhtu, mis oli üllatavalt tore, toredam igatahes kui mõned eelnevad õhtud. ma avastasin täna hommikul õudusega, et ma ütlesin eile rohkem, kui ma oleksin tohtinud. mitte et ma kellegi saladuse välja lobisesin. see oli minu enda saladus. hmh. aga sa oleksid lõpuks niikuinii teada saanud. keegi ei usu et ma selle ära teen. peaasi et ma ise seda usku ei kaota. aega veel on. eile ma sõitsin koju ja õhtul jälle linna tagasi. täna ma sõidan ka võibolla koju. kuhugi mujale siin ju sõita ei ole. nõo-tartu-nõo-tartu-tartu-tartu-nõo-tartu. loophole. homme võiks nii vahelduse mõttes äkki elvasse minna. julm rebel.
jamh, no ma ei tea siis, ma lähen sõidan nõkku või midagi

hinga

2010-02-25T23:39:00.003+02:00

ma olen saanud valgustust. olen lugenud ja mõistnud ja mitte mõistnud ja mõistatanud. ma pole isegi päris kindel, milles ma valgustust sain, kuid nii see siiski on. keegi ei saa mind sundima tegema asju, mida ma ei taha. seega ärge vaadake mind imelikult kui ma teen asju, mida ma tahan. kuid oh ei, mis juhtuda võiks nii kaunite inimestega, kui üks tegelane lahkub. unusta mind, ela edasi. mul on kahju, et ma teid aidata ei saa, kuna olete mind nii palju aidanud. mul on praegu see võimalus, aga ma ei saa seda kahjuks jätkata. ma ei taha lõpetada sellises olukorras nagu paljud, kaasa arvatud teie. võibolla hiljem, las ma lähen momendil. las ma vaatan, mida leian ja leian ehk, mida otsin. kuigi sa avameeli toetad mind, tunnen ma süüd, et plaanin jätta. kõik saab korda, ära muretse.

and the answer that you're seeking
for the question that you found
drives you further to confusion
as you lose your sense of ground

alexi murdoch - breathe

praegu võib vist täitsa tõsimeeli öelda, et ma olen segaduses ja teelt peaaegu et eksinud. või kas äkki hoopis uue tee leidnud? mu mõistus ei suuda lihtsalt sellega leppida, et see siin-ja-praegu ongi minu jaoks kõik, mis kunagi olema saab. kuidas kõik ongi lihtsalt nii üksluine ja lõputu ja elu keerleb igakuise palgatšeki ning õhtuste seriaalide ümber. ma olen sattunud sellesse võrku, kuid üritan end lahti päästa. sest kui see ongi kõik, siis pole ju millelgi mõtet. võibolla ma olen liiga kaua üksi olnud lihtsalt. võibolla ma ei oska enam oma sõpradega rääkida asjadest, millest kunagi ammu vabalt vestelda võis. võibolla ma tean, kellele mida öelda, et ta õnnelik oleks, võibolla üldsegi keegi ei teagi enam mitte midagi. võibolla olen mina muutunud, mitte teised. võibolla ma lihtsalt petan ennast lollide lootustega pääseda. võibolla see kõik ongi üks suur ja tobe mäng.
võibolla ma peaksin vait jääma.

re: hai

2010-02-10T21:16:00.003+02:00

mõnikord saadavad inimesed mulle veidraid kirju. aga seda juhtub õnneks harva. mõnikord ma tunnen enda näol mingit veidrat irvet, mil pole miskit tegemist ilma, kooli või üldiselt eluga. mõnikord ma olen väsinud. mõnikord ma tahan süüa ja mõnikord ma sööngi. mõnikord ma käin metsas. vanasti käisin ma ka metsas, aga teistmoodi. mõnikord ma mõtlen, kas asi oleks seda väärt. mõnikord on mul temast isegi kahju, sest elu läheb vahest jama teed pidi. mõnikord ma mõtlen, et just praegu oleks õige aeg asi käsile võtta ja ära teha. mõnikord ma mõtlen selle peale tihti. viimasel ajal ma mõtlen selle peale tihedamini kui tihti. mõnikord on mul tunne nagu ma oleksin liiga palju teinud. ja siis on mul tunne, et ma tahaksin veel. mõnikord ma kahetsen et ma raiskasin 2 aastat ära, eriti kui mulle veidraid kirju saadetakse. siis ma jälle unustan selle. mõnikord ma lihtsalt istun on uues toolis ja vaatan oma taime, mis on juba nii suureks kasvanud. kui ta oleks inimene, siis ta oleks mu laps. mõnikord juhtub igasugu asju, mis kedagi väga ei huvita ja mõnikord ma siiski panen nad kirja

uk, vol4

2010-02-08T12:23:00.003+02:00

see uk on viimasel ajal üks popp koht nagu tundub. mõned käivad reisil. mõned elavad. mõned on ras... ee... ei midagi. mõnel linnal on viis lennujaama, mõnel on kaks lennujaama, mõni meist oli vales lennujaamas. mõni öögi sai lennujaamades veedetud. mõnes lennujaamas oli sibihais (tln), mõnes sai piparmünditeed ja head vestlust. mõnes oli lihtsalt... tavaline. mõnes olid külmad kivipõrandad ja palju inimesi. mõni oli tühi. teistes kohtades jälle nägime ninjasid, teine kord oravaid. isegi hirv jooksis kirikuaias ringi. kirsipuu õitses, lilled peenra peal ka. orav võttis käest saia ja kajakad karjusid "veel, veel!". päike paistis ja sõrmed ei külmunud otsast ära. tempo oli kiire ning inimesed olid head. mõnikord pidi bussiga sõitma, 22 tundi lausa. mõnikord tegime pilte. vahest olime niisama. mõni kõndis jalad villi ja jättis sõrme ukse vahele - ühe päeva jooksul. mõnikord oli halb tuju, mõnikord oli hea tuju. mingikord oli palavik ja peavalu ning magamatus. oh seda magamatust. külm põrand, külm õhk. pehme pink, soe jope. paks tekk. londoni udu ja hyde park. päikeseloojang thames'i ääres. ükskord saime aru, et eesti tsikid on nõmedad. tegelt mitu korda. aga pole hullu. mõnikord ütlesid meile võhivõõrad tere ja naeratasid. nendel kordadel ma mõtlesin, et ma elan ikka väga vales riigis. mõnikord on lihtsalt tore ära minna. teine kord võiks seda juba pikemalt teha. võibolla võiks üldse mitte tagasi tulla. kõlab nagu plaan.

täna

2010-01-23T23:37:00.002+02:00

täna oli hea päev, tavaline päev, normaalne päev, mitte midagi ütlev päev. päev, mille ma olen nädalate pärast ära unustanud. ma ei kukkunud täna milleski läbi, ma ei saanud täna halbu uudiseid, ma ei lõhkunud täna midagi ära. täna ma tunnen, et pea on korralikult õlgadel ja ma ei lagune kohe koost. täna ma vaatan eelmiste päevade postitusi ja mõtlen, mis mul arus oli. või mida mul seal polnud. kuigi ma saan aru, siis täna tundub see kõik nii kaugel minust. nagu see oleks mõne teise inimese poolt kirjutatud. täna ma olen õnnelik, et mul on korralikult funktsioneeriv laavalamp, et külmikus on maisi, kui ma tahan, et ma suutsin kaja tekitada ning et põrand on jälle korralikult puhas. täna ma ei mõtle homse peale. täna ma ei mõtle sügise peale. täna ma ei mõtle selle peale, mida ma otsustama pean. täna ma olen ja istun ja hingan. sest täna on hea päev, täiesti tavaline päev, päev, mida on mõnikord hädasti vaja.

fa-fada-fafa-fa-fak

2010-01-22T11:22:00.002+02:00

kas enam hullemaks veel saab minna? :D see on naljakas juba. 2 tükki feil. 1 selgusetu, kui ka feil, siis on ju total feil.

mai tea, eile ma nutsin, täna ma lihtsalt irvitan. kerged ebastabiilsuse tunnused? võibolla natukene hullumeelsust, ehk näputäis masendust, tibake meeleheidet. kahe päevaga on kõik nii pekki läinud. ja noh, tore et saab 10-ks päevaks minema, aga mida see annab. lükkan asju ainult edasi.

ja see punktisüsteem. nagu mis loogika siin on. kui on kirjas 8, siis miks ta ei võiks lihtsalt 8 olla? miks peab võtma 8/10, mis on siis 0.8 ja siis selle korrutama veel 2-ga? kas neil õppejõududel on tõesti nii igav siis. midagi ägedamat enam ei tahtnud välja mõelda?

ma ei tea, mida muud ma ikka teeksin? kuid idee on paeluv ja tõesti tahaks seda teha. ilmselt ma pole ainus

J

2010-01-22T00:33:00.002+02:00

ma vaatasin pilte täna. ja ma hakkasin nutma. ja mul meenus, et ma pole kunagi varem nii hullult nutnud, kui tookord seal tolmusel kruusateel, kui päike hakkas vaikselt loojuma ja ma lihtsalt ei suutnud enam. ja need pildid, kus me oleme kõik nii õnnelikud. kus ta paneb pea mu õla peale ja kõik on nii hästi lihtsalt. ma igatsen seda aega, kuid nii paljud asjad jäid ütlemata, et ma ei julge enam. aga kui sa loed mu blogi, siis tea, et mul on tõesti kahju, et nii läks, kahju, et me enam ei rääkinud, kahju. lihtsalt nii kahju. ja kuigi sellest on peaaegu aasta juba möödas, siis emotsioonid on täpselt sellised nagu tookord seal tolmus. tee ääres, muru peal. ma tahaks sellest lihtsalt kellegagi rääkida, ja veel natukene rääkida, ja nutta ja siis see lõpuks hinge pealt ära saada. sest kui ma näen neid silmi ja kuulen seda nime, siis.. fakk noh. ja te teate ju mind, ma ei ole kergelt emotsiooniline. või sellises mõttes vähemalt. ärrituvus on üks asi, kurbust ma väga välja ei näita. üritan. alati ei õnnestu. tihti pole siis kedagi juures, kahju on sellest. see, et ma seda siin kirjutan, ei aita eriti tegelikult. te loete ja te teate, millest ma räägin, aga kes teist tegelikult teab, mis tunne see on. nagu tükk oleks välja rebitud. ja ma nii tahan seda tagasi saada.

a ja mu sweet dream. kriips peale. great success.

when the day has gone

2010-01-19T00:32:00.002+02:00

"kõige ilusamad tüdrukud" - mis see tähendama peaks? on nad välimuselt siis nii ilusad? on nende iseloom nii ilus? on nad kuidagi omamoodi ilusad? mida? unesegaduses mõtteuide. homme tuled sa tagasi, mida see veel tähendama peaks, mida see mulle tähendab? kas see on järjekordne 'reaching out blindly, hoping to catch something' asi, whatever see ka poleks, mida ma otsin. ja siis läheb jälle üks ära ja tagasitulles on teine läinud. nagu, see tüdruk, kellega ma teises klassis koos istusin. kuidas see võimalik on ja samas mitte. mida tegema peaks, ootama veel? ma ei jõua enam oodata. ei taha ka. poolteist nädalat hullust ja ootust ja võibolla kübekene lootust. ma ei ole veel leidnud seda... noh... ma ei tea kuidas seda nimetadagi... äkki rahu iseendas? või leppimine. blind acceptance. tinistada kitarri, tunda et ma kuulun kuhugi. raske lasta kedagi ligi, kes oleks seal kui sunniviisiliselt.

ma ei saa ise ka enam aru, mida ma siin öelda tahan. keegi võiks tulla ja öelda, et 'jah! ma sain aru, mida sa mõtled, ma sain sinust aru. joome kohvi, räägime?' kui välja arvata üks suslik kõrvaltoast. aga üks, seega peab ka olema teine. ehk siis kokku teeb see... kolm? üks üheks ja tema teiseks. you know what i mean?

mida ma siis nii valesti olen teinud, et mulle keelatakse seda tunnet. unes näen ma ka veidraid masinaid ja kastidesse inimeste toppimist.

poolteist aastat tagasi ma oleksin ekstaasis, et sa ei pea enam kauaks ära minema, aga milleks mulle seda jama enam. kuigi võiks ju minna kergema vastupanu teed ja iseennast mõned tunnid petta. et see puudutus tähendab midagi sügavamat, kui ta tegelikult on ning see asukoht on lihtsalt olude sunnil selline. aga lõpuks taandub kõik ikkagi sellele, et mõnikord mõned käituvad nagu litsid ja hoorad. häbi. vastikus. jah, tõsi, seda pole enam. ilmselt juba see näitas midagi, et asja olemasolu või selle puudumine ei muutnud midagi. lihtsalt aja- ja närvikulu on väiksem.

aeg, mida ma selle üleliigsega üldse peale hakkan. hiliskevad. suveõhtu. ma saaks iseendast aru, kui oleks seda aega kellegagi jagada, siis piiraks, aga ei ole ju. kas ma ikka veel loodan põgeneda suvekuudel kaugele ära? mitte võtta kaasa arvutit ja sulgeda end teie eest. puhastada oma meeled ja teha päevad läbi seda, mida ma armastan ning tulla tagasi uue inimesena. jah, loodan. ootan vastust, ootan küsimusi, ootan vestlusi, ootan pingeid ja ootan ärevust. enneaegset õppimist ja istumist enne minekut, võltse hüvastijätte ja väravate taha kadumist.

anna mulle end, anna mulle end, anna mulle end, anna mulle end...

või noh, realistlikum oleks öelda, et sa ei pea, kui sa ei taha. mind ei huvita (ära valeta, libu).

if i can call you and tell you i care

2010-01-17T21:49:00.003+02:00

iga kord kui me sellest räägime, teeb see mind veel kurvemaks. ma tean kõike juba, mida ma teadsin pool aastat tagasi. aga see uuesti üles kaevamine, ma ei tea, kas ma siis tõesti nimelt piinan end nii jubedalt? miks muidu. ma ei taha seda nime öelda. ma ei taha selle peale mõelda. ei taha jälle minna magama mõeldes sündmuste peale, mis on ammu möödas. kellegi käest ei ole küsida. ei tea, kas tahakski teada.

three weeks in heaven.

if it's on, it's on for good

coz when it's gone, it's gone for good

a firend, my friend, does not look at another friend like that

2010-01-15T05:18:00.004+02:00

ma kirjutan seda, sest et ma tahan kellelegi öelda, aga ma ei julge teile öelda. alati kui ma avaldan mõne mõtte või saladuse läheb see jube pahaks kätte ära. no tõepoolest, mees, kel on sama nimi, mis kõigil teistel. aga võibolla seekord on see mingi märk. nimed on ju tõepoolest sarnased. ja tema oli... olend, kellest ma kohutavalt hoolisin. kas asi võib muutuda selliseks ning kas see pidigi nii minema. kuigi aeg on varsti lahkuda, ma loodan parimat. ma loodan muutuste peale. sest see aeg läks kiiresti, ei mingeid ebamugavusi. stay the night? i'm alone this evening. võibolla ei tasuks, aga mõelda ei keela keegi mul, mõelda ja loota, et võibolla seekord. mulle meeldiks. teatud liiki inimesi ei leia ikka iga nurga pealt. kuna see õnn ükskord naeratab?

jobukari

2010-01-10T13:32:00.001+02:00

julm kahepalgelisus ikka kõikjal. sa arvad, et me ei tea. aga sa eksid. noh, mis sa sellest nüüd arvad, eh?

otsustusvõimetus

2010-01-09T10:40:00.002+02:00

jubemasendav on ikka see lõputu ootamine. ootan mingeid kirju, ootan et lumi ära sulaks, ootan et eksamid läbi saaksid, ootan 28. jaanuari, ootan bussi, ootan rongi, ootan filmi, ootan tulemusi. mõtlen, kas jätkata. mõtlen, kas lahkuda. vähemalt tean, kuhu, kui peaks. kas teha, mida tahan või teha, mida peaks. kumb siis. kohti on, kuhu tagasi tulla, kohti saaks olema, kuhu minna. kas nautida mägesid ja ookeani või ärgata, oiata, süüa, kõndida, istuda, unistada, kõndida, süüa ja magada. pürgides alfabeedi ülaotsa leian end siiski altpoolt. meeleheitehetk. tegin siiski mõned muudatused, kas ja kui head nad on, ei tea. peaks kohvitassi ära pesema. siirud, viirud, triibud. ma nüüd üritan salapärane olla ja panen oma plaani kirja:

if E == A:

elif E != A:

vbI

elif T == H:

elif T != H:

vbI

gtBN

else:

saH

kahe päeva pärast ma ei mäleta enam, mida need tähed tähendavad. praegu on see aga hea mõte, peaasi, et see jääb meelde. miski peab sama teoks. peaasi et see else ei oleks.

m-love

2010-01-07T23:01:00.003+02:00

eeh, kogu mu elu praegu keerleb thunderbirdi ümber, mis on tegelikult natukene hale, kui nüüd aus olla. 15-minutiline intervall on muutnud 10-minutiliseks, aga see ei muuda tegelikult midagi. muud ei jää üle, kui oodata, ainult oodata. homme siis mõned katsumused, loodame parimat. siis jääb ainult 4 veel, õhh. ma loodan, et mõni neist ei paljune. see oleks ju lausa kurb.

sa oled täpselt nagu mu ema, sa nagu ei saa aru, et sul pole alati õigus. ja selle asemel, et millestki tõsiselt mõelda, pead sa käituma nagu mingi 4-aastane - naerma kõige üle, kasvõi mõnitavalt. see nagu paneb sind arvama, et sa oled jube lahe või midagi. ma ei tea, mul on sellest raske aru saada, kuidas nii saab olla. aga mis siis, kui ei ole kedagi, kes otsustaks sinu eest. uksed muudkui sulguvad ja sa isegi ei ürita sinna jalga vahele lüüa.

ma tean neid asju, aga kui ma olen ainukene, kes teab, siis mõnikord on lahe lihtsalt vahtida, kuidas te vingerdate ja mõtlete, kuhu emme kadus.

ta lubas neli korda koputada, ära unusta

2010-01-03T03:01:00.001+02:00

miks sa kirjutad nagu mina?

ma üritan täna kustutada. inimesi kustutada oma nö 'elust'. virtuaalsest elust. 20 sain. 20 mõttetut inimest. homme üritan rohkem saada.

plaanid paigas

2010-01-01T16:41:00.004+02:00

istusin rahva seas ja vaikisin. vahepeal naeratasin ja ütlesin, mis kell on. võtsin lonksu ja istusin. igatsesin midagi, aga ei mäleta mida. tahtsin naerda ja tunda rõõmu, kuid ei. ning peo lõpus olen ma ikkagi üksinda. see on paratamatus, see on elu, see ongi see. see ongi kõik.

koristamine, pesemine, valuvaigistid, ootus. ma ei teagi enam, mida ma ootan. ootan minekut, ootan tulekut, ootan vastuseid. 15 minutiline intervall. there are no new messages on the server. 15 minutit ja jälle. ka inimkonna jubedused panevad pisara silma, kuigi mind siis ei olnud. häbiga tunnistan, et olen õnnelik oma staatuse üle. varsti on aeg: [6, 8, 11, 14, 21, 28, 7...] mida sa siis teed, kui mind ei ole? kohusetunne sunnib püsima, süda nõuab minema. meil olid kunagi ikka suured plaanid, armastus muutis neid kõiki. nüüd on igapäev. igavene päev. nüüd on ootused ja lootused, mis ei saa teoks. ja kurbus, mis kriibib südant. ja pisarad, mida keegi ei näe. kuigi kisub pisut emoks ära, ei heiduta. mõnikord peab. mida nüüd teha? minna, mitte minna? tunda häbi, süümepiinu? mul on ka kahju. aga ma ei ütle seda kunagi.

sest et peo lõpus olen ma ikkagi üksinda.

veel täna

2009-12-30T15:43:00.004+02:00

ootan veel, juba mõnda aega olen oodanud. see üks kord võiks minna õnneks ja õnn võiks mulle naeratada. sest see oleks tore. viimasel ajal pole eriti toredaid asju juhtunud, raha rahaks ja väärtuslikud vääritud asjad ka. see teeb mind ikka veel kurvaks, kui selle peale mõelda. mõnikord näen unes ja siis mäletan. kuigi ei tahaks enam. sest kui jõulude ajal ei saa ka enam head soovida ja koos tähistada, siis... siis ilmselt ongi nii, et. et jah

tähistaevast pole olnud, kuul oli rõngas ümber. filmid, filmid, filmid, raamat, filmid. kas see ongi kõik? vabadus hiilib lähemale, ja ma ei kavatse seda sinu peale ära raisata, ma tahan tulla nii, et ma mäletan. et mul oleks, mida mäletada. pildid pole tähtsad, mälestused on.

ootan. ja ootan. ja ikka ootan.

samas, leidsin enda jaoks uue koha, kus on hea. kus on vaikus ja jäljed. ja kus neljast sai kolm ning kus kirved kaua ei ela. viies punkt, we call it. mõnikord on hea. aga nii harva, nii väga harva.

ja veel ootan, et minna tagasi ja siis jälle tulla tagasi ja nii ta ongi. sinna ja tagasi, sinna ja tagasi. kuniks ma ei tea enam, kus ma olema peaksin. ütle sina mulle, kus kodu on.

üks kuldne lapsukene ootab mind, ma pean minema.

guess who

2009-12-25T16:27:00.003+02:00

kingi meile paremad jõulud. jah. võiks küll. keegi võiks tõesti kinkida paremad jõulud, sest iga aastaga läheb asi hullemaks. kas asi on selles, et ma saan vanemaks? et mul pole enam seda lapselikku pimedat usku jõuluvanasse ja õnnelikkudesse lõppudesse? ah ma ei tea. kõik nad muutuvad nii kiiresti.

riided haisesid jälle lõkkesuitsu järgi, tahaks tagasi minna, seal oli rahulik. polnud kedagi, kes viriseks. polnud kedagi, kes segaks. täna naudin ka seda tunnet mõned ajad. some blissful hours.

update

2009-12-18T20:49:00.003+02:00

uued pildid: http://sexession.blogspot.com/

sealhulgas kahe hullu fotosessioon, mõned pildid külmast tartust, üks väike eriline tüdruk ja mu kärbitud taim.

ja aastaid on mul nüüd 20 lausa, vanadus hiilib ligi

lonely day

2009-12-15T20:47:00.002+02:00

see on see probleem nende kujuteldavate asjadega. nad lõpuks kaovad ära. ja iga kord toob see mulle pisara silma, sest mul on neist nii kahju. mis siis, et nad ei ole päris - nad on päris minu jaoks. sa nagu lood mingi kontakti, oma peas, aga see on ühesuunaline, neid ei ole olemas ja mina saan ainult mõelda. ja siis mõelda ning jõuda järeldusele, et tegelikult ei olegi asi nii hull. aga see esimene päev... on alati kõige hullem. kõik on nii värskelt meeles, kõik mis juhtus.

aga peo lõpuks olen ma ikkagi üksi. ja see teeb mind nii kurvaks.

tiksub

2009-12-14T09:15:00.002+02:00

järjekordne magamata öö. selg valutas, nägin jälle mingeid õudukaid. ärkasin mingi koidukuma peale, ilus oli. kägaras patjade vahel. 5 tundi. vastik. nüüd on veel üks jubedus ees. aga ma saan sellega hakkama. miks ei peaks.

mõned päevad veel, siis on läbi. ja siis mõned päevad veel ja hakkab uuesti. ja siis kuu aega veel ja ma lasen jalga. good riddance.

fun

2009-12-08T14:20:00.000+02:00

scratch another one out (Y)

ohmoon

2009-12-07T20:37:00.002+02:00

tule jookse mulle järgi, las see juhtuks kasvõi korra. ütle mulle seda, mida ma pole varem kuulnud. näita mulle end sellisena nagu sa oled. unusta momendiks need teadmised ja ela. ma tundsin end elus tookord, kui astusin, kuid tundub nagu sa seisaksid paigal. ära.
ümber nurga on hea, siis ei saa aru. aga vahest soovin, et saaksite aru, et sina saaksid aru, mida ma öelda tahan.
jookse mulle üks kord järgi ja ütle mulle seda. ma palun.

it's done

2009-11-20T00:17:00.002+02:00

nüüd jääb üle vaid oodata ja oodata ja oodata midagi head. halba ei taha. aga tahan teisi asju. oleks su näoilmet ka näha tahtnud. aga ei saanud. kahju. toru äraviskamises oled sa küll mihkel. naljakas on see... kõik. mis olnud on. ilmselt see pask ongi põhjuseks. mitte ainult see konkreetne, aga paska on igatsorti. need teised sordid lähevad ka siia alla ilmselt. lihtsalt tahaks midagi muud. midagi teistsugust.
ja nii ongi, sest see, mis ma siiamaani teinud olen. see lihtsalt... on kõik nii.... mõttetu. välja arvatud need 3 suve. kurat, mul on nii kahju. nii faking kahju, et asjad nii läksid. aga ma plaanin seda muuta. ütleks et homme muudan, aga seekord mitte. it's already done today

go

2009-11-18T09:17:00.000+02:00

et mitte saada vanaks mõeldes: "ma soovin, et oleksin nooruses teinud..."
sellepärast ma nii tahangi. tõesti nii tahan

õde

2009-11-15T05:19:00.003+02:00

vaatasin siis ka selle filmi ära, my sister's keeper. mõnes mõttes oli see ka silmade avaja. sain rohkem insighti oma vanemate tunnetesse. kuigi sellest on aegu möödas. 20 ütleks. sest et millegi lõpp oli kellegi algus.
aga film oli hea, nutsin pool ajast.
ei tea, kas ongi mõtet enam magama minna.
jälle üks ütles seda mulle, mida see tähendab? ma kuulen seda nii huupi kohtadest, aga mida see tähendab? miks siis midagi ei ole. võibolla see ei tähendagi midagi. aga mis siis tähendab? tal oli õigus selle sõprade küsimuse suhtes. peab ikka tõsiselt naha alla pugema, et hea oleks. muidu ma ei oleks siin, kui hea ei oleks.
vaatan vist veel ühe filmi ära.

humming

2009-11-14T22:28:00.000+02:00

kaabu
oleks juba aeg. juba ammu oleks aeg.

ahjuõuna öösel

2009-11-10T02:44:00.000+02:00

kell on kolmveerand kolm varahommikul - tunnen, et tahan jogurtit süüa. teen seda. nii lihtne see ongi. olen täna üldse tubli olnud. tegelesin kodutöödega ja puha. ja isegi sain enam-vähem hakkama. pooled asjad on veel tegemata, aga aega on. käisin väljas. mulle meeldib jälgida oma kortermaja aknaid ning vaadata, millistes korterites sama telekanalit vaadatakse. jobukari. miks nad ei maga kell 2 hommikul?
kuna täna selline üksildus siinmail (tervitused maarjamõisasse! [siibrid, siibrid, siibrid]), siis otsustasin pausi ajal kertu riiulist ühe raamatu võtta ja seda lugeda. eriti meeldis mulle selline lause: "ainus töö, milles alustad kõige kõrgemalt kohalt, on augu kaevamine" pani kohe mõtlema. jah. et nüüd ma siis mõtlen siin.
hakkan programmeerima. päris hea aeg selleks, ma leian. üks kohv on ka sees ja jogurt on päris maitsev

ma vist tean...

2009-11-06T11:44:00.000+02:00

see on täpselt sama nagu reisibürooga puhkusele minek. ma vihkan neid asju

.... oma vastust

t

2009-11-05T03:43:00.001+02:00

mul ei ole lihtsalt sõnu, nii äge oli
ma olen ikka veel mittekaines olekus. kell on kolmveerand 4.
homme loengud. laheeeeee

h = [80, 92, 53, 60, 49]

2009-11-03T12:45:00.003+02:00

järjekordne päev, järjekordne kontroll. kas me teame, kas me oskame. mõned meist on erilised. kuid siiski tulevad mul pähe mõtted, et mis siis saaks, kui ma ei teeks. kui ma laseksin asjadel minna oma kulgu mööda. kui ma. if. what if. minus pettuksid ilmselt mõned. mõned oleksid uhked. ma olen nagu mingi koore sees ja ma ei julge sealt välja murda. aga kuna siis veel kui mitte praegu.
ta ei lase sul end puudutada. tekkidega on ka siin majas kitsad lood. aga võta üks kaart ja sa saad selle, mille sa võtad. ma ainult arvan, et ma armastan. sina ka arvad, et ma armastan. sa ei tea mitte midagi. nuta

nokka ei. pühi. vastu. tennist!

2009-10-31T00:32:00.003+02:00

lollid lapsed. ei tasu ikka võõra inimese käest kommi võtta. ma võtsin ükskord, aga siis sõitis rong sellest üle. see oli naljakas.
ta pühkis oma noka mu tenniste peal puhtaks.
jultumus, ma ütln.
kontroll võeti maha, linnuke võeti eest ära, vajutati ok-d. tsensuurivaba. aga mitte päris see, mis võiks olla. kuigi jah, arvestades seda, et mul pole mingeid võluvõimeid ega rahapuud aias, siis on kõik suhteliselt hästi praegu. üllatavalt hästi. mõnikord võin viriseda, aga siis oleks taibukas teha inventuuri ja mõelda asjade üle järgi. sügavalt. gravely.
hommikul lubati mulle pannkooke. kui ma nüüd magama lähen, siis tuleb hommik kiiremini. loogiline ju

indifference

2009-10-19T00:05:00.004+03:00

kohutav ussipesa meil siin ikka küll. teatud inimesed lihtsalt teevad selle teistele nii kergeks. oma põhimõtete ja eelarvamuste ja tõekspidamistega. oleks siis, et need peavad paika. kuidas ma saan, kui kõik mis ma väidan on teie kohaselt vale? ei saagi ju nii üldse kohe. teatud asjad ei huvita inimesi, teatud asjad jätavad veidike sellise mulje, et noh... kõik lihtsalt pole päris korras. seal üleval ^ ya know

aga ma vist ei tahakski rohkem öelda, hihi. jätkem üllatuseks

musculus

2009-10-11T21:02:00.000+03:00

"Ma ei kavatse kubemekanaleid õppida, sest ma olen nii redel."

see on see arstitudengiga kooselamine noh :D

mina ja mu pina colada

2009-09-29T02:16:00.003+03:00

aeg blogida jälle. sest mul on nii palju öelda, aga nii vähestele öelda, kes millestki midagi jagavad. see on nagu... ühest küljest nii tore, teisest mu kuulen hääles mingeid sõnu, mis ülejäänud tekstiga üldse kokku ei lähe. mida on. see ei ole võimalik lihtsalt. palun ära küsi mu käest ka, ma ei taha sulle rääkida. hea soovitus. heaaa. sarkasm sajaga põhja. peegelpilt minust endast? kas ma olen nii ebameeldiv siis mõnikord? ilmselt jah. naljakas. perfect soulmate? kõige parem lause terve õhtu jooksul, kurat. lahe onju. über cool. vaata. ma mainisin, et ma ei ela enam muinasjutus. mul oli täiesti õigus. fts. tegelikult palju nagu muutus, aga miski ei muutunud. mida see siis tähendab? more heartache? ma ei taha enam rohkem. aitab küll sellest, mis on. palju peab noh! ma ei lõhkunud ju 2 aastat tagasi ühtegi peeglit ära. ja miks alati sellised, nagu.... sellised. samas pole miskit pahasti, pole ka miskit heasti. mai tea enam. aga ma tean nii palju. baaah. mõttetu jutt.
aga järeldus on see, et kell on pool 3 ja täna ma joon pińa't. mitu klõmmi pińat. päris mitu. naljakas iseenesest. nii naljakas, et ma võtan selle peale veel.
you know nothing about me. i know nothing about you. do i need to cross you out, too?

heartbeat

2009-09-27T00:23:00.004+03:00

miks mina ainukene olen, kes selliste idiootsustega tegeleb. igaüks saaks sellega ju hakkama, kui natukenegi huvi oleks. kas see tähendab siis, et huvi puudub? ma ei saa aru, või on mõnepoolne huvi liiga suur? onenote. ha
pildimaterjal on ka väga üksluiseks muutunud, nähtavasti kordub seal üks teatud isik päris mitmeid kordi. kohe näha, et tartu elu on nii palju põnevam, kui nõos. rääkides nõost, siis järgmine kolmapäev lähme külla. keegi meid vast ikka näha tahab. võib-olla.
ma ei oska vist enam pärast seda jampsi, mis siin vahepeal oli. mai 2007. see jamps oli selline, mis oleks võinud olemata olla. ei ole vaja.
aga mis juhtunud on? miks nii juhtus siis kohe? kuidas said lasta sellisel asjal üldse juhtuda?
pilk liigub viimasel ajal teatud suunas. ja ma ei tea, kas see suund mulle tervislik on. einoh, füüsilisest poolest ilmselt vägagi, aga siiski. vaimselt, ma ei tea. ega ma su järgmiseks katseklaasiloomaks ei muutu? see poleks enam tore. kas praegu on tore? praegu on põnev. või oli põnev. aga mis järgmine samm on? kes järgmise sammu teeb? kas üldse tehakse järgmist sammu. ja ma ei pea end silmas. või pean? kuidas see etiket töötab? kas etiket või etikett? üks oleks täitsa nagu mingi kett ju.
kas keegi üldse viitsib mu postituse läbi ka lugeda, ma mõnikord mõtisklen. siis, kui mul igav on. hästi igav. jah, just.
15 meetrit. 10 meetrit? nii lähedal ongi ju. kas lähedus ongi see, mida ma õnneks vajan. ei ole. või on? ma ei tea enam. on ikka. haletsusväärne. või lihtsalt üksildane. nii need mõtted tulevad, kui aken ei valgusta. ma pean iga hommik endale meelde tuletama, et ma ei ela enam muinasjutus. miski pole must-valge.
aga ma ei tea, ma mõtlen ilmselt liiga palju.
miks need mu kapi otsas tolmu koguvad? ja miks mul mõnikord pisarad silma tulevad sellest mõeldes. miks kõik nii läks???

H

2009-09-25T21:43:00.002+03:00

karma, miks sa oled selline lirva?
mul on suurepärane ajastus. ja teistel inimestel ka, võiks mainida. ja üldse on kõik väga lahe.
aga miks mitte, onju. eks meil kõigil ole omad. või vähemalt kujuteldavad.
ma ei oskagi nagu midagi öelda.
see oli nüüd küll väga lollisti, et ma need käärid kätte võtsin. :|
if i ever needed you, would you be there?

eilianeit vs alaianeit

2009-09-18T22:19:00.004+03:00

vaadates inimesi ja mõeldes, kuidas teised elavad.
tehes asju, mida ma tegelikult teha ei taha.
elades elu, mis on poolik, milles on midagi puudu.
istuda laua taga nagu alati, alati. mitte kõndides, mitte seistes, isegi mitte joostes - istudes.
jäi vait. müriseb. jääb vait. müriseb. jääb vait. ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi.
tippides mõttetuid tähemärke mõttetu ekraani sisse. arvuti sisse. internettttttti. sinna.
"ma heitsin oma hinge... Sinna!"
kas ma annan sulle piisavalt vastu? kas sa annad mulle üldse midagi? mis mõte meil siis on, kui me nii... oleme.
elades mingi kauge aja nimel, milleni ma kardan, et ma ei jõua.
ajanatukene, mis on jäänud aja ja aja vahel on liiga pikk. nii pikk. nii palju tühje ja täis nädalaid. nii palju sind, aga mitte üldse sind. mida me teeme? aga teeme midagi. sina enne
ma luban
ma luban
tähetolm. lendles ära. lihtsalt läks ära.

that was good

2009-09-10T20:47:00.001+03:00

just so you know
karm värk see püssi punane (jätkuvalt veel selle mõju all). mai oskagi nagu midagi öelda peale selle, et ma olen momendil suht seesamune. ja täitsa tore on.
aga nüüd vist peaks tuttu minema
jah
homme loengud. muidugi on. ja ja. maaagaaaadaaaaa

palun

2009-09-07T20:14:00.000+03:00

teeme midagi.

sunday was a bright day

2009-09-06T01:36:00.001+03:00

sa võtsid minult selle. varastasid. ma ei tahtnud sulle anda. saad aru, ma ei tahtnud!
ära loe enam, ära mäleta. ära võta mult rohkem, kui juba

touch your hand
you touch the back of my hand
so many empty nights
just waiting for this, for this
standing there
all heading downsteam
unsteady island
we hear nothing, nothing

-sleep alone, moby

i'm not worried at all

2009-09-04T08:49:00.003+03:00

kuhu ma oma lõvi ära kaotasin? here kitty, kitty, kitty.
vihma sajab. kõvasti. mul pole vihmavarju.
ja ma pean saapad jalga panema. kas pole mitte tore.
peaks ikka võtma oma varju. autost.
ja mul on laimirohelised küüned.
veel toredam.
ma ei oska enam. täitsa pees, noh

except that i am

et siis tudeng

2009-09-02T00:17:00.002+03:00

aega võttis, aga läks asja ette. ja täitsa tehtud. ja ma ei oska midagi kirjutada. ja külmkapp uriseb mu peale. ja ma sain uusi tuttavaid. sõpru. võib-olla sõpru. inimesi. ah ma ei tea. homme on vaba päev. lähen käin kodus. otsin kardinaid. saime öömaja inglismaale, jee. ma olen väsinud. ma olen väsinud. mäkis tõusid hinnad jälle. peabki opera peale üle minema. aga pole hullu. odavam ja toitvam. ma lähen magama. aitab. mulle aitab tänaseks.
kas ma juba mainisin, et mul on homme vaba päev? mul on homme vaba päev. jee

viimane teada aastast 2007

2009-08-23T18:33:00.002+03:00

mulle ei meeldi teada asjade lõppu, kõigi asjade, või isegi inimeste. tegevuste, olemiste. kuid tihti ma loodan, et nad lõppeksid kiiremini, kui nad seda teevad.
tee nimekirju!
kui nimekirjad tehtud, siis käitu nende kohaselt!
oled tubli küll. saad sellega hakkama. pole midagi keerulist. ainult kirjuta üles ja tee seda, mis kirjas on
osta salatit ka
ja vett (kuigi ma ei saa aru, miks vett ostma peaks, aga ma teen seda ikkagi)
ja uuri neid lehekülgi. see tähendab ka lugemist.
mis kuradi rühmas ma olen?

39

2009-08-22T17:09:00.001+03:00

muidugi võiks täpsustada, et see "pragu" oli tegelikult aken, mille ma olin natukene lahti unustanud ja nad tulid valguse peale sisse.
aga siiski
39 laipa minu põrandal. ja siis minu tolmuimejas. tänapäeva tehnika imed, i say

fak

2009-08-22T05:01:00.004+03:00

fakk, ma olen vihane praegu. kell on 5 fakin hommikul ja ma ei saa enda fakin voodis magada, sest mingid fakin herilasefakid otsustasid kuskilt fakin praost mu fakin tuppa ronida ja neid on nii fakin raske ära ka tappa kui nad hõljuvad su fakin lae-all-rippuvate cd-de küljes ja neid on nii fakin palju ka - fakk neid tuleb juurde. gaah, fuck-dada-fuck, fakk ma ütlen. türa küll. fakin herbivoorid!

part 1

2009-08-20T18:38:00.002+03:00

this is exactly what marriage is all about, NOT fucking the person you're supposed to fuck, and not being able to fuck anybody else either!

mu voodi on nüüd sentimeetreid kitsam ja toas on sentimeetreid rohkem ruumi. mu raamatute kogu on kahanenud kõigest 2 raamatuni ja läpakas istub juba kotis oma kohal. herilased lendasid vastu voodit ja ma astusin siilile peaaegu peale. nägin veidraid inimesi täna koridorides. nägin itsitavaid tüdrukuid ja sõitsin jälle käruga.
külm on. ma aevastan kohe.

this way

2009-08-14T21:25:00.003+03:00

kõik meie vead ei tohiks määrata meie tulevikku, seega peab tunnistama, et ma olen natukene kurb. "paras sulle," võid sa öelda ning õigusega - me oleme kõik isekad, isegi sina. üdini häid inimesi ei ole. null.
kõik on kinni kuupäevades. 1 päev selle ürituseni, 4 päeva tema lahkumiseni. 16 päeva. või vähem?
on nii palju asju, millest ma saan sind ainult segaste metafooride abil teadvustada. kuidas nüüd öelda.. et asi on nüüd nii... et me ei ole enam... vaata... ma ei teagi, kuidas seda öelda... jah. õige. sa said küll natukene valesti aru, aga ka see sobib... kui sulle sobib... kas sulle sobib? ma ei tea
üks tulemasin tuli ja ütles 'ohhoo, sa jäid vahele'. well darn
mõni päev tagasi ma nägin ilusaid asju. ilmselt varsti näen jälle. mine juba kiireks! teeme nii, et enam ei oleks aega. liiga palju aega, liiga vähe aega, et öelda kõike, mida tahan öelda - pole kellelegi öelda.
sa ei PEA midagi tegema, kui sa ei taha. selles ilmselt see probleem ongi. loll mina.
i'm sorry and i'm not. which ever you like best.

my lips like sugar

2009-08-09T05:02:00.003+03:00

siile nähtud: 2
ajaperiood: 2 minutit
emotsioonid: ekstaas, põnevus, närvilisus, väsimus, tüdimus
mõtted: ilus läikiv sinine auto, ilus valge katamaraan, ilus tallinna siluett, ilus tallinna laht, ilus päikeseloojang
riietus: must tagi, sinised teksad
muusika: massive attack, air - all i need, rhcp - otherside, sugar
nägin: rebane tartu psühhiaatriakliiniku juures, pontiac, katamaraan
tundsin: tuul, palavus, tuimus
vajadus: suhelda, suhelda, suhelda, suhelda, suhelda, suhelda, suhelda, suhelda, suhelda, suhelda

modereeritud elu

2009-08-06T23:49:00.004+03:00

kõik hakkab vaikselt paika loksuma, kas ma juba mainisin seda? nii vähe aega on jäänud, kuid samas nii palju. liiga vähe on teha, liiga palju aega on mõelda. et siis sa ilmselt tahaksid teada, mida ma tahan. ma tahaksin ka, et sa teaksid, aga seda ei saa juhtuma niipea. me oleme mõlemad nii põikpäised ja ma olen jõudnud juba sellisesse punkti, et ma ei tee seda enam. kui tahad tõde, siis pead seda küsima.
kõik hakkab vaikselt paika loksuma, jah just nii. mul on silme ees need asjad, mida läheb vaja. need seigad, mis võivad juhtuda. need tegevused, mida võiks teha. see elu, mida võiks elada. mida hakkan elama.
kuna oli viimane öö, kui sai magama mindud pimedas?

h-e-l-p

2009-08-06T20:15:00.003+03:00

võib-olla ma ei tulekski homme öösel koju. magaks autos kuskil parklas ja läheks siis pealinna. pühapäeval võib ka koju sõita ju. hmm. aga ma olen üksi siis. ma ei taha olla üksi. vastik

mida ma teen?

and i won't feel these slices and cuts

sokk

2009-08-04T23:57:00.002+03:00

"polemittesittagitehatahakspoti"
kuldsed sõnad :D

aga ma leidsin oma kadunud soki üles. 24 tundi hiljem. teiselt poolt teed. pargist. ma pidasin seda eile öösel mingiks haiglaseks voodoo nukuks. see kõik on väga haiglane. aga ma leidsin soki üles.
aga mul on nüüd pina coladat, kes minuga juua tahaks?

unchained melody

2009-08-04T04:22:00.000+03:00

siile nähtud: 3
ajaperiood: 30 minutit
emotsioonid: lõbusus, kurbus
mõtted: ilus läikiv must auto, kõrged kontsad, v&m, poeesine, sassis juuksed, kadedus, armukadedus, rahulolu, võim
riietus: must mantel
muusika: robert pattinson, muse, sufjan stevens
nägin: koer, kes oli väiksem, kui siil nr. 1; g4s auto, millel parem esituli ei põlenud
tundsin: tuul, palavus, valu
vajadus: suhelda, ära minna, tagasi tulla, suhelda

iluliin

2009-08-03T15:09:00.004+03:00

nägin täna öösel und, kus ilmutasid end koos temaga.

no fucking co

2009-08-01T00:39:00.003+03:00

oh kui vääriti on inimesed mõistnud asju, mis juhtusid ammu. mai oskagi öelda, kas sa ei loe enam või sa ei taha mõista, kuid enda arust olen ma kõik üsna selgelt välja öelnud. vabanda mu kõnepruuki, kui sa ei mõista. kuid kuidas ma oskan panna sind mõistma, või kuidas ma oleksin osanud sind panna mõistma, kui sa vastu mulle ei tule, kui sa vastu mulle ei tulnud.
kõik tühjad sõnad, tühjad sõnad. leiaks minagi mõne laulu, mis mulle pisara silma toob, aga näed. ei leia.
ühe numbri juba kustutasin oma kontaktidest ära, kas sinu kustutan ka? ma ei helista ju sulle, sa ei helista mulle. milleks siis ruumi kulutada. hah. milleks
käes on juba esimene, 4 nädalat veel. mida teha selle vaba ajaga? mida küll mida. 4 nädalaga ma jõuaksin nendele raamatutele veel mingi 3 ringi peale teha. esimene osa hakkab juba pähe kuluma.
peaks uuele reidile minema
ma tunnen, et see, mis ma teen on väga halb... aga ma saan sellest mingit haiglast rahulolu. how sick is that?

spotlight

2009-07-28T01:20:00.002+03:00

mõtlesin nagu pikalt, et peaks midagi kirjutama. aga ei tulnud neid õigeid sõnu. seega ma tegin pildi, millest isegi sina peaksid aru saama.

2244

2009-07-26T03:03:00.002+03:00

ja saigi läbi =(
5 päeva, 4 raamatut, 2244 lehekülge puhast nunnudust, rõõmu, kurbust, naudingut. ja see on läbi. ma olen nüüd nii kurb. jube lihtsalt.

ma puhkan paar päeva, loen potterit vm, siis alustan uuesti twilight'ga. need raamatud on tapvalt lummavad lihtsalt. gah

ja see, mida sa siin pakud, kasutades oma raha ja "šarmi", ei jõua ei selle, järgmise ega ka ülejärmise eluaja jooksul nunnumeetril nii kõrgele, kui nemad. mõnikord ma lihtsalt kasutan sind ära. saa juba ükskord aru sellest!

ja

2009-07-23T02:16:00.003+03:00

2 päeva, 2 raamatut. homme uuesti jahile, kolmanda järgi. neljas nukralt ootab. midagi pole teha, peaks magama, saaks homme kiiresti linna ja siis... noh, ilmselt veedan jälle terve päeva tühjasid parklaid jahtides nagu täna. 3 korda pidin ära mujale sõitma, jultumus.
kaua veel enne kui saab...
kuukulgur ütleb mulle, et päikesevarjutus on juba seal. juba seal
ära muretse kallis, ma juba tulen! homme toon su koju!

argpüks

2009-07-21T04:42:00.003+03:00

why does it have to be a pretty girl and a shiny silver volvo?

kuidas sulle seda öelda nii et sa ei saaks haiget? alati on mul raskusi inimestele äraütlemisega. mul on kahju, sisemas. vean alt. või kaitsen ennast. miks see siis tundub nagu ma pean kõike alati nii tegema, et teil parem oleks? tal on mõnikord õigus, ma mõtlen alati teiste peale. pean mõnikord enda heaolu eest seisma, ma ei pea neid kergeid silmas. mu lähitulevik on ära määratud, ma lihtsalt ei suuda seda välja öelda. inimesed kasutavad sind lõpuks ära. vabanda, aga seekord ma ei saa.

il-le-ga-les

2009-07-19T22:26:00.003+03:00

"veel, veel!" hõikasid varesed ja nõudsid. nõudsid, kuid ei saanud. kuid oli asju, mida mina sain. ma sain oma täiusliku päikeseloojangu, ma sain oma lemmik grill-liha ja ma sain puhata. pettumus missugune, kuid mis parata. kõik läks ju korda. terve see nädal läks korda. ma kardan, et mul tekib temast sõltuvus juba varsti. mis see nüüd oligi, 7 päeva juba? 8? kas homme ka? ta kandis mu arbuusi, käes.
[peaks akna kinni panema, sääsed tulevad. "veel verd, pinnnnnn, veel verd!"]
kuid oh mis seal ikka, lõbus on olnud. ja Lõbus. ja naljakas ja Naljakas. ja kindlasti võiks öelda, et ka Huvitav. üks killer nädal, väga killer. varsti siis kinno, potterile.
tahaks potterit... you know what i mean :D

ha

2009-07-12T03:38:00.001+03:00

Dobby kept bowing and trying to get her to eat the chocolate cakes.

“No Dobby I can’t,” she kept saying.

“Please miss!”His high pitched voice seemed to resonate through her brain. “If you don’t eat all the cake Professor Dumbledore will dance the tango with Professor McGonagol!”

puhas kepp

2009-07-10T03:02:00.001+03:00

see on puhas kepp, ei midagi muud. ei mingeid emotsioone.
tead see liblikad-kõhus tunne, seda pole lihtsalt

melanhoolne

2009-07-10T00:01:00.003+03:00

hakkasin siin mälestuste peale mõtlema. neid on päris palju, enamus toredad. mõned mitte nii toredad. mõni tooks lausa pisara silma, kui see mu ajusoppides nii palju tuhmunud ei oleks. mõni ajab naerma. mõni paneb mind mõtlema sõprade peale, enamus tegelikult. ja ma avastasin, et ma olen kuradi õnnelik, et mul nii head sõbrad on. mõne asja pärast on täitsa kahju, mis ma teinud või öelnud olen. mõne asja pärast on veel rohkem kahju, mida teie teinud või öelnud ei ole. paljud head asjad on raisku lastud, lihtsalt mingite lollide emotsioonide pärast. ja nüüd on kõik muutumas, kas pole? üha raskemaks läheb see hoidmine. kõiki ei suudagi hoida, naljakal moel on nii palju haiget ka saadud, et enam ei hooligi nii väga kui varem. kahju on ikkagi, aga eks aeg parandav haavad, või kuidas? huvitav, kuidas internetisõprus võib mõnikord tuhandeid kordi tugevam olla, kui füüsiline, visuaalne ja kuulatav. tammel oli õigus. mäletate seda inimeseõpetuse tundi põhikoolis, kus ta ütles, et kui gümnaasium on ka läbi elatud ja siis veel suheldakse, siis on hästi läinud? näitavat sõpruse tugevust, või mingi muu sedasorti jamps. tundub, et tal oli õigus.
ma nägin oma siili täna jälle. minuarust ta lohistas oma tagumisi jalgu. loodan, et ta viga pole saanud. :(

idiocity

2009-07-09T21:17:00.001+03:00

but when he picked me up at the station last week he just looked extra lovely, you know, like when you’ve gone without eating pudding for months and months, and then suddenly when you eat it again it tastes extra nice

STU-

2009-07-08T04:58:00.001+03:00

PID!

laulmine ja pidu

2009-07-06T01:09:00.003+03:00

5. juuli 2009, tallinn

ride

2009-06-30T20:22:00.003+03:00

üsna varsti on käes aeg ajas ja ruumis edasi liikuda ning plaanid on juba ellu viidamas. ma pean su käest ilmselt vabandust paluma, aga mitte veel. palun vabandust, et ma nii mölakas olen ja et ma valetasin. enne juba, kui ma isegi aru sain.
ilmselt on ka mõni rohkem isekam kui mina. alati peab olema mingi ülim põhjus. miski ei või niisama lihtne olla, kuidas mul läheb, mida see ütles, mida too ütles, kas sul on ikka kõik korras? no tõesti, mis sul sellest. ära teeskle, sa said oma vastuse kätte. mida sa veel tahad.
hoolid? muretsed? ma võibolla tõesti ei tunne sind, aga miks ma seda ei usu?

õhtusõidud

2009-06-27T05:14:00.003+03:00

tead mees, just siis kui ma mõtlen, et sinus võib veel natukenegi kaastunnet olla, ütled sa midagi nii isekat ja enesekeskset. ausalt ka, keri persse oma sob story'de ja "inimlike vajadustega". mul ei ole sind ega sinu arvamust vaja. usu mind, see on negatiivne, aga kui see ei oleks. kurat mul on praegu tahtmise su elu põrguks muuta.
kallis, palveta ainult, looda ja unista. sest võib juhtuda, et keegi saab...

friday night fever

2009-06-15T02:07:00.006+03:00

darkly dreaming

2009-05-31T01:17:00.002+03:00

mis värk nende lõppudega on, kus hakatakse suhtlema?
"kas tahaksid?" - no aga miks mitte, ei saa ju öelda, et mul oleks keegi. kõik on nii pinnapealne, nii salajane, nii varjatud ja nii vaikne. ma ei saa kõiki otsuseid teie eest ära teha. ja munemine viib ainult hukatuseni... või siis munadeni
olge nüüd, inimesed!
mõelge natuke

play that funky music (white boy)

2009-05-26T23:20:00.003+03:00

pealinn nähtud jälle selleks korraks, kuid kurjam, et kummu ei jõudnud. ai, see see teisipäiva viga on.
kuid õnn oli, et juhtus mr.
meil oli mr. wilson and his mighty staff, meil olid volvod, meil oli 26. mai - bad day.
tagasiteel nautisime mugavat autot, mis möödus samuti huvitavatest liiklusvahenditest. nägin suurel kiirusel ühte vana sõpra, kes vastas mulle Ok. kuid oh, mis sest ikka arvata, ei oskagi nagu midagi. kurb oli.
sai arutada maailma asjade üle, poliitikast natukene rääkisime, religioonist, sauad tulid jutuks, apelsinimaja taga võtsime päikest tunnike plus pool. ma tegin lollakaid pilte kivist, majast ja joontest. isegi ühe mehe peaaegu kiila pea sain häguselt pildile.
kui meelde jäi siiski see läikiv valge, mida ma igatsen natukene.
suhtle minuga

retk

2009-05-22T03:11:00.003+03:00

isegi kui see ei ole reaalne või ei saa selleks kunagi... siis unistada on ikkagi tore, seda mult ära ei võeta
jälitasin siili täna, et te teaks. see oli eba, kui meeliületav. kui igavalt huvitav ja lapselikult erutav. jälitada ühte siili mööda hariduse tänavat kell 2 hommikul.
mõni asi on hea, mis juhtub. mõni asi on kuradima hea

sunshine in the rain

2009-05-20T23:52:00.003+03:00

Mõnikord juhtub ka häid asju.
Kvalifikatsioonieksam - 5!!! ;) Suurepärane lihtsalt.
Ma olen väga uhke enda üle täna.

you are so beautiful

2009-05-13T22:42:00.003+03:00

you are so beautiful
to me
you are so beautiful
to me

can't you see yeah baby
you're everything i hoped for
you're everything i need

you are so beautiful
to me

you're everything i hoped for
you're everything i need

you are so beautiful
to me
yes you are

j.c

mephisto

2009-05-03T00:46:00.002+03:00

i'm writing this in english so you wouldn't understand. see, you're a really nice guy - overall you are - you work hard, you take care of your mother, you have dreams. but the thing is i don't think those dreams will have me in them. the way life has been for the past 2 years is... well it hasn't been good. how could i possible have a relationship with a person who cares so little for me. isn't that like the whole point of a relationship - to have someone to hold onto? someone who cares for you and someone who makes an effort. i get everything you've done, or lack thereof, but... it's just not enough for me. i want more, i need more. i feel like i have a reached a point in life where i have to let some things go and you are one of those things. i'm sorry for having mislead you, i'm sorry for the pain i will cause you, i'm sorry it didn't work out the way you hoped it would. but i can't say i didn't say so, because i did. remember that night under the powerlines? (corny and romantic, i know). i really am sorry, but i feel that i need to do this for my own good and eventually yours also.

unchained melody

2009-05-01T02:12:00.003+03:00

seljatugi murdub kohe. laskun üha madalamale, vaikselt, aeglaselt ja järsku ootamatult.
värk on nüüd selline, et.. ma olen väsinud. kõik on end ammendanud. see tunne on juba mõnda aega niimoodi vaikselt end kogunud ja ma tunnen, et asi on lõpusirgel.
vanusest hoolimata jäävad kõik poisid poisteks

frida

2009-04-25T22:07:00.002+03:00

nii suva on lihtsalt. see, mis oli, on läinud ja enam tagasi ei saa, ei saa. ära valeta, ei saa.
aga üks on nüüd tehtud ja päike ikka veel paistab. küllap polegi asi nii hull.
alati on teisi, kes armastavad, hoolivad ja igatsevad. kui sina seda ei tee. ei tee. ilmselt ei tee. kurb.
"hiljem. mitte praegu. homme" ja siis "mitte täna. homme. ülehomme. järgmine nädal" või "24 päeva pärast"
ammendunud, kõik on end ammendanud. kurb ju. aga nii suva. lihtsalt nii suva.
me harjume ära, lepime asjaoludega, kohastume. jah, kohastume.
ma võin ju sind kutsuda, aga sa ei tule niikuinii. sa ei tule kunagi.
mida ma teen?

lilletapp

2009-04-15T02:42:00.002+03:00

lilletapp, oh lilletapp, mu arm. kui ilus sa oled. kaunim kõigist siin maal, ütles prints ja võttis käärid.
lugu nagu iga teinegi, ehk veidi teise tähendusega.
metafoor. foori meta. metallfoor. metalfloor.
meeleheitemomendid on taandunud, jäänud on lootus, ootus, mootus, footus, kootus. ütle üht, mõtle teist, tee kolmandat.
tunnusta mind või valeta, kui vaja. vale võib olla nii ilus, nii valus, nii ilus, nii tabamatu. nii kole, nii jube, kohutav, lilletapp. revolutsioon.
nõuan, nõuan, nõuan!
tahan, tahan, tahan!
võtan, nõuan, tahan, saan, võtan, tahan, saan... võtan... saan, tahan!

tap the flower.

second-hand

2009-04-12T18:13:00.003+03:00

selline, nagu, litsi tunne on. nagu mind oleks ära kasutatud enda tarbeks ja siis kõrvale visatud. second hand inimene, ma ütleks. et sa nagu võid siin ringi töllata, aga sind tegelikult vaja küll kellelegi pole. ma lasen sul õrnalt kukkuda, korjan sult jupp jupi haaval kõik asjad ära kuniks pole enam midagi ja siis võid lahkuda ka. aga ma igaksjuhuks nägemist ei ütle, sa võid asjast valesti aru saada ja tagasi tulla.
selline nõrk nutu maitse on kurgus pidevalt.

vastik on olla, masenduse poole kisub juba ära. igast mõtted, kuidas ma millegagi hakkama ei saa. kuidas kellelegi tegelikult korda ei lähe see, kes ma tegelikult olen. ainult see läheb korda, mida ma nende heaks teha saan. lille anda, autojuht olla, f-buddy. kuidas kõik, mis ta suust välja tuleb, on negatiivne: teele, sa ei saa sellega hakkama, sa ei tee seda kunagi ära, kuidas sa seda kavatsed teha, kui tollegagi valmis ei saa? kuidas kõik muutub tuhaks. kõik mu ümber muutub tuhaks ja ma ei saa sinna midagi parata.

ma ei saa teda tagasi, sest tema on parem ja mina lihtsalt ei ole. ja mul ei ole midagi võimalik öelda, mul ei ole midagi võimalik teha. ja see teeb nii kuradi kurvaks lihtsalt!!!